Euroopa ei pööra sellele raskele võitlusele tähelepanu ja jääb sellega hiljaks. Paremäärmuslaste edu tagasipööramine on hetkel osutumas keeruliseks. Kui natsism ja fašism 1945. aastal lüüa said, arvati, et äärmuslikud liikumised kaotavad oma mõju ja tegutsemisruumi. Nii see ei läinud. Demokraatlik valitsemismudel on võimaldanud paremäärmuslusel ellu jääda ja inimeste pahameelest ja frustratsioonist jõudu ammutada.
Euroopa ei pööra sellele raskele võitlusele tähelepanu ja jääb sellega hiljaks. Paremäärmuslaste edu tagasipööramine on hetkel osutumas keeruliseks. Kui natsism ja fašism 1945. aastal lüüa said, arvati, et äärmuslikud liikumised kaotavad oma mõju ja tegutsemisruumi. Nii see ei läinud. Demokraatlik valitsemismudel on võimaldanud paremäärmuslusel ellu jääda ja inimeste pahameelest ja frustratsioonist jõudu ammutada. Paremäärmuslased on kaheksakümne aasta vältel lõiganud kasu Euroopa liberaaldemokraatiate sallivusest ja mugavusest. Teeseldes demokraatlikus mängus kaasalöömist, pole nad kunagi loobunud püüdlusest hävitada demokraatia seestpoolt, niipea kui neil on selleks jõudu.
Ning see on neil peaaegu õnnestunud: niinimetatud „riikliku suveräänsuse“ raamistikus on paremäärmuslased võimule tulnud juba mitmes riigis, näiteks Orban Ungaris ja Fico Slovakkias. Poolas oli paremäärmusliku erakonna PiS (Prawo i Sprawiedliwość / Õigus ja Õiglus) valitsus võimul kaheksa aastat kuni hiljutiste valimisteni oktoobris.
Paremäärmuslased püüavad ka Euroopa Liidus demokraatiat õõnestada, et saavutada selle kokkukukkumine. Viimase kolmekümne aasta jooksul toimunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng on digiplatvormide ja sotsiaalmeedia kaudu oluliselt suurendanud neonatslike ja neofašistlike rühmituste võimet suhelda ning suurendada oma nähtavust ja mõjuvõimu ülemaailmsel tasandil. Nad kasutavad ära demokraatlikes riikides eksisteerivat väljendusvabadust, et võimendada ja korrata oma ksenofoobseid ja rassistlikke ideoloogiaid. Nad koordineerivad strateegiaid ja organiseerivad reaalajas väljakutseid ühiskondlikule korrale, mille osaks nad on. On tõsiasi, et demokraatia loob liikumistele, mis püüavad seda hävitada, objektiivsed tingimused, mis soodustavad nende liikumiste arengut ja sotsiaalset levikut, muuhulgas riikliku rahastamise toel.
Paremäärmuslus on leidnud Euroopas viljaka kasvupinnase, sest reaganlik neoliberaalne poliitika ja finantskapitalism (nn reaganomics) tegid lõpu keskklassi edule ja sotsiaalsele heaolule, mis oli Euroopa ülesehitamise ja selle õnnestumise märk. Neoliberalism on kaasa toonud dereguleerimise ja takistanud majanduslikku ja sotsiaalset arengut, see on vähendanud reaalpalku kapitali kasuks, kärpinud sotsiaaltoetusi ja avalikke teenuseid ning jätnud eluasemesektori kinnisvaraga spekuleerijate kätesse. Kui Euroopa valitsused konkureerivad omavahel kuldsete viisade müümisel igast maailma nurgast tulnud oligarhidele ja kleptokraatidele, ei tõota see head. Turukriis ja maksudumping, mis muudab konkurentsi siseturul ebaõiglaseks, Brüsseli ja Frankfurdi puudulik toetus VKEdele ning vähene tööhõivekaitse ja ostujõud on viimase viieteistkümne aasta jooksul oluliselt suurendanud rahulolematust Euroopas.
See on traagiline poliitiline viga, mis põhjustab Euroopa Parlamendi valimistel osalevate inimeste arvu järjestikust vähenemist ja paremäärmuslaste osakaalu kasvu Euroopa Parlamendis. Natsismi ja fašismi tagasitulek on põhjustatud Euroopa kokkuhoiumudelist, mis on kaitsnud finantssüsteemi, kuid majandusliku ja rahandusliku õigluse seisukohast läbi kukkunud. Kokkuhoid pole pakkunud vastust kodanike probleemidele, soovidele ja ootustele. See on toonud kaasa end ülimuslikuks pidavate ja identitaarsete ideoloogiate juba tuttava propaganda, mis luurab alati varjudes ja ootab võimalust, et inimtsivilisatsioon võiks varasemasse astmesse tagasi langeda. Kultuurilise ja usulise vihkamise õhutamist kohtame oma igapäevaelus, ekraanidel, sotsiaalmeedias ja katkematult propageeritavas desinformatsioonis. Kodanikes hirmu ja ebakindluse õhutamine, ähvardamine islamiseerumisega, valgete ülemvõimu või juudi-kristliku identiteedi kadumisega ning roma kogukonna pahatahtlik kujutamine hüvedest sõltuvana on strateegiad, mida diktaatorid või autokraadid on ennegi võimule saamiseks kasutanud.
Tänapäeval lubavad Euroopa riikide valitsused paremäärmuslastel juhtida tähelepanu „rändeohule“ vananevas Euroopas, mis peab oma majanduse kestlikkuse ja kasvu huvides tingimata osa tööjõust importima. Seda hoolimata asjaolust, et praegu ELi sisenevate pagulaste ja rändajate arv on väike – tegelikult on see väiksem, kui Euroopa elanikkonna ja tööjõu seisukohast vaja. Sellest hoolimata püsib ksenofoobne ja rassistlik retoorika Euroopas, kus puudub jätkuvalt turvaline ja tõhus õigusraamistik rändajate vastuvõtmiseks ja integreerimiseks. Selle asemel jätkatakse inimkaubanduse maffia toitmist. Võõrtöötajad olid asendamatud sõjajärgse Euroopa ülesehitamisel ja ELi rajamisel. Ka järgmistel aastakümnetel jääb rändajate panus Euroopa edu seisukohast väga oluliseks. Paremäärmuslased teavad seda – paljud nende rahastajad kasutavad rändajaid oma tööstuses ja ettevõtetes.
Kuid nad jätkavad oma mängude mängimist, tekitades hirmu ja manipuleerides südametunnistusega, samuti nõrkade ja ebastabiilsete riiklike ja Euroopa juhtide liigse mugavusega, mis puutub strateegilisse visiooni, väärtustesse ja põhimõtetesse. Demokraadid ja Euroopa idee toetajad saavad vastata vaid ühega – peame oma väärtuste eest võitlema. Demokraatia, vabaduse, väärikuse ja rahu nimel Euroopas.
Kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi käsitleva arvamuse vastuvõtmine ei tohi olla protsessi lõpp. See on kindlasti oluline samm edu suunas, arvestades, et see koostati eesistujariigi Belgia taotlusel ja võidakse seetõttu lisada Euroopa Liidu tegevuskavasse.
Kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi käsitleva arvamuse vastuvõtmine ei tohi olla protsessi lõpp. See on kindlasti oluline samm edu suunas, arvestades, et see koostati eesistujariigi Belgia taotlusel ja võidakse seetõttu lisada Euroopa Liidu tegevuskavasse.
Arvamuse kirjeldamise asemel oleks kasulikum protsessi mõista. Kodanikuühiskonnaga peetav dialoog on eelkõige koht, kus inimesed saavad arutada oma tegevuskavasid ja eesmärke, kus institutsioonilised ja institutsioonivälised sidusrühmad kohtuvad võrdsetel alustel.
Ent esindusdemokraatiat tuleb kaitsta mitteliberaalsete katsete eest seda õõnestada. Populismi eri vormid on sügavalt murettekitavad, sest need õõnestavad kodanikuosaluse võimalusi. Seetõttu on oluline ELi lepingu artikkel 11 kiiresti rakendada. Juba artikli 11 koostamise ajal oli selge, et liberaalne demokraatia nõuab vahendusasutuste, nagu sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist. Need vahendusasutused esindavad inimeste seisukohti, näiteks suurettevõtteid või VKEsid juhtivad ettevõtjad, töötajad, spetsialistid, tarbijad, vähemused, nagu rändajad, puuetega inimesed ja romad, ning kõik, kes osalevad Euroopa ja rahvusvahelistes inimõiguste esindusorganisatsioonides. „Vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik kuuluvad Euroopa Liidu põhiväärtuste hulka. Need on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes ja püsivad ELi identiteedi keskmes. Siiski on need väärtused sattunud viimastel aastatel suure surve alla. Euroopa on seisnud silmitsi enneolematute kriisidega, mis on võimendanud sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ning seadnud kahtluse alla ELi kodanike usalduse demokraatlike institutsioonide vastu,“ ütles Oliver Röpke oma ametisse astumise kõnes. Kodanikuühiskonnaga peetav dialoog on nendele väljakutsetele vastamisel keskse tähtsusega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest kui ELi institutsioonist rääkides märkis komitee uus president, et ELi institutsioonide uksed peavad olema alati valla, et kuulda seda, mida inimesed tahavad öelda.
Arutelu, mis toimus teemakohase arvamuse koostanud uurimisrühmas, oli hea näide kodanikuühiskonnaga peetavast dialoogist, kus osalejad kuulavad üksteist ning peavad läbirääkimisi sõnastuse, sisu ja eesmärkide üle.
Leppisime kokku mõnes nõudmises, mille esitame Euroopa institutsioonidele kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tugevdamiseks. Eesmärk on jõuda institutsioonidevahelisele kokkuleppele, mis oleks strateegia ja tegevuskava alus.
Tegemist on olulise sammuga edasi, mis on üks paljudest sammudest, mida komitee on alates 1999. aastast teinud komitees esindatud rühmade vahel peetavate arutelude kaudu. See aeganõudev tee tuleb nüüd aga ette võtta ja seda peab toetama, kuni see lõpuks Euroopa Liidus heaks kiidetakse.
Meie üllatuskülaline on Ana Gomes, Portugali diplomaat ja poliitik, Portugali Sotsialistliku Erakonna liige. Ta kirjutab populismi ohust, paremäärmuslike erakondade esilekerkimisest ning vajadusest selle vastu võidelda ja meie väärtusi kaitsta.
Meie üllatuskülaline on Ana Gomes, Portugali diplomaat ja poliitik, Portugali Sotsialistliku Erakonna liige. Ta kirjutab populismi ohust, paremäärmuslike erakondade esilekerkimisest ning vajadusest selle vastu võidelda ja meie väärtusi kaitsta.
Alates 1980. aastast on ta töötanud karjääridiplomaadina mitmel ametikohal, sealhulgas ÜROs Genfis ja New Yorgis. 1999. aastal oli ta Portugali konsulaadi juht ja seejärel kuni 2003. aastani suursaadik Jakartas, kus ta osales Ida-Timori iseseisvuse saavutamise protsessis ning Portugali ja Indoneesia diplomaatiliste suhete taastamises.
Euroopa Parlamendi liikmena aastatel 2004–2019 oli ta eriti aktiivne välissuhete, inimõiguste, julgeoleku ja kaitse, rahvusvahelise arengu, soolise võrdõiguslikkuse ning maksudest kõrvalehoidmise, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas.
2021. aastal kandideeris ta sotsialistide kandidaadina ametist lahkuva presidendi Marcelo Rebelo de Sousa kõrval presidendivalimistel. Tal õnnestus jõuda teisele kohale paremäärmusliku erakonna Chega kandidaadi ees.
Praegu on ta jätkuvalt poliitikas aktiivne, võideldes inimõiguste, aususe ja läbipaistvuse eest avalikus elus ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Tal on iganädalane arvamussaade Portugali telekanalis SIC Notícias („Ana Gomesi arvamus“).
Meile on artikli kirjutanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Pietro Vittorio Barbieri, kes jagas oma nägemus kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tähtsusest ja sellest, kuidas tagada sellele dialoogile õige koht Euroopa tegevuskavas.
Meile on artikli kirjutanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Pietro Vittorio Barbieri, kes jagas oma nägemust kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tähtsusest ja sellest, kuidas tagada sellele dialoogile õige koht Euroopa tegevuskavas.
Palusime Kiievis elaval Ukraina ajakirjanikul Tetjana Oharkoval jäädvustada meie jaoks pilt, mis sümboliseerib Ukrainat praegu, kaks aastat pärast Venemaa sissetungi 24. veebruaril 2022. Ta saatis meile foto, mille ta tegi oma riigis ringi reisides ja Ukraina vägesid toetades. Siin ongi foto, mida Tetjana Oharkova soovib meie lugejatega jagada, ja selle taustalugu.
Palusime Kiievis elaval Ukraina ajakirjanikul Tetjana Oharkoval jäädvustada meie jaoks pilt, mis sümboliseerib Ukrainat praegu, kaks aastat pärast Venemaa sissetungi 24. veebruaril 2022.Ta saatis meile foto, mille ta tegi oma riigis ringi reisides ja Ukraina vägesid toetades. Siin ongi foto, mida Tetjana Oharkova soovib meie lugejatega jagada, ja selle taustalugu.
Tetjana Oharkova kaitses Pariisi XII Val-de-Marne’i ülikoolis doktorikraadi kirjanduse alal. Ta on Kiievi Mohõla Akadeemia õppejõud, ajakirjanik ja Ukraina kriisimeediakeskuse rahvusvahelise teavitustegevuse osakonna juhataja. Ta elab Kiievis.
Lõhutud maja Vremivka külas Nova Novosilka lähedal, mis oli 2023. aasta suvel Ukraina vasturünnaku keskpunkt.
Neis kolme piirkonna (Donetsk, Dnipro ja Zaporižžja) ristumiskohas ja kaugel suurtest linnadest asuvates Ukraina stepikülades on alates 18. sajandist elanud Krimmist ümberasustatud kreeklased. 2022. aastal panid need külad vastu Venemaa rünnakule ja seepärast hävitas vaenlase suurtükivägi need täielikult. Praegu, kaks aastat pärast Venemaa sissetungi, seisab Ukraina vankumatult selles strateegilises paigas, mis võib olla Aasovi mere ranniku vabastamise võti.
Alates 4. märtsist 2024 saab esitada taotlusi kolmandat korda välja antavale ELi maheauhinnale.
ELi maheauhindadega tunnustatakse igal aastal tipptasemel tulemusi mahepõllumajanduse väärtusahelas. Selle aasta auhinnatseremoonia toimub 23. septembril 2024, Euroopa mahepäeval.
Kokku antakse kaheksa auhinda seitsmes kategoorias. Nendega premeeritakse mahepõllumajanduslikus väärtusahelas osalejaid silmapaistvate, uuenduslike, kestlike ja inspireerivate projektide eest, mis annavad mahepõllumajanduslikule tootmisele ja tarbimisele tõelist lisaväärtust. Esimesed ELi maheauhinnad anti välja 2022. aastal. (ks)
Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised on ELi jaoks väga olulised, sest need aitavad vähendada euroskeptilist ja paremäärmuslikku ärevust, kujundavad ELi poliitilist maastikku ning annavad kodanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele aktiivse ja kaasava rolli.
Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised on ELi jaoks väga olulised, sest need aitavad vähendada euroskeptilist ja paremäärmuslikku ärevust, kujundavad ELi poliitilist maastikku ning annavad kodanikele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele aktiivse ja kaasava rolli.
Sel taustal korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja 4.–7. märtsil 2024 oma esimese kodanikuühiskonna nädala „Kaitskem demokraatiat!“.
Üritus toob kokku eri vanuses ja erineva taustaga inimesi, muu hulgas noori, kõigi ELi liikmesriikide ajakirjanikke ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sidusrühmade ja ELi institutsioonide esindajaid. Kõik nad osalevad elavas arutelus, rõhutades kodanikuühiskonna tähtsust meie igapäevaelu puudutavates sotsiaalsetes, poliitilistes ja majanduslikes küsimustes.
Kuna demokraatia alus on osalus, ühendatakse sellel uuel komitee suurüritusel viis põhialgatust:
kodanikuühiskonna päevad, kus inimesed väljendavad oma ootusi meie demokraatia jaoks olulistes küsimustes;
Euroopa kodanikualgatuse päev – iga-aastane kõrgetasemeline konverents, kus kogunevad tulevaste Euroopa kodanikualgatuste korraldajad ja seatakse nende järgmine seadusandlik eesmärk;
„Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ – ainulaadne noorteüritus, mis toob ELi lähemale nii ELi liikmesriikide kui ka muude riikide noortele, sealhulgas ELi kandidaatriikide ja Ühendkuningriigi noortele esindajatele;
kodanikuühiskonna auhind, millega tunnustatakse loomingulisi ja uuenduslikke mittetulunduslikke projekte vaimse tervise probleemidega inimeste toetamise eest;
ning lõpetuseks ajakirjanike seminar, kus osaleb kõigi ELi liikmesriikide ajakirjanikke, kes saavad vahetu kogemuse komitee tegevusest ja annavad selle teabe edasi oma riikidele.
Meie kodanikuühiskonna nädal on organiseeritud kodanikuühiskonna ja kodanike jaoks väga õigeaegne platvorm, mis võimaldab neil väljendada oma seisukohti Euroopa Parlamendi uue ametiaja põhiküsimustes. Kõige olulisem on see, et üritus soodustab valimisosalust ja Euroopa-meelsust.
Kodanikuühiskonna nädalal ja selle osalejatelt saadud teavet kasutatakse resolutsioonis, milles esitatakse kodanikuühiskonna põhisõnumid demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks, pidades silmas Euroopa Parlamendi valimisi.
Kutsun teid üles ühendama selles olulises ettevõtmises meiega jõud: palun osalege meie aruteludes ning julgustage kodanikke ja ühendusi osalema Euroopa Parlamendi valimistel. Ärge jätke seda võimalust kasutamata! EL vajab, et tema kodanikud väljendaksid oma arvamust ja osaleksid.
