Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC) – Euroopa peamine ametiühingute organisatsioon, mis esindab 45 miljonit töötajat Euroopa tasandil – on keeldunud kiitmast heaks konkurentsivõime kompassi (Euroopa Komisjoni tegevuskava ELi majanduse elavdamiseks). Euroopa Ametiühingute Keskliidu jaoks on kompass selle praegusel kujul vastuvõetamatu. Rääkisime Euroopa Ametiühingute Keskliidu peasekretäri Esther Lynchiga töötajate peamistest vastuväidetest kompassile ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tulevikust uute üleskutsete kontekstis vähendada märkimisväärselt reguleerimist ja keskenduda rohkem konkurentsivõimele.
Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC) – Euroopa peamine ametiühingute organisatsioon, mis esindab 45 miljonit töötajat Euroopa tasandil – on keeldunud kiitmast heaks konkurentsivõime kompassi (Euroopa Komisjoni tegevuskava ELi majanduse elavdamiseks). Euroopa Ametiühingute Keskliidu jaoks on kompass selle praegusel kujul vastuvõetamatu. Rääkisime Euroopa Ametiühingute Keskliidu peasekretäri Esther Lynchiga töötajate peamistest vastuväidetest kompassile ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tulevikust uute üleskutsete kontekstis vähendada märkimisväärselt reguleerimist ja keskenduda rohkem konkurentsivõimele.
ELi ametiühingud on juba väljendanud rahulolematust Euroopa Komisjoni uusima ELi majanduse elavdamise kavaga. Mis on Teie arvates komisjoni konkurentsivõime kompassi peamine nõrkus? Milliseid kavas sisalduvaid ettepanekuid peate konkreetseteks ohumärkideks?
Euroopa Komisjoni konkurentsivõime kompassi peamine probleem on selle rõhuasetus reguleerimise vähendamisele, mitte aga investeeringutele, mida on vaja kvaliteetsete töökohtade loomiseks, tugeva Euroopa tööstuspoliitika arendamiseks ja kvaliteetsete avalike teenuste tagamiseks. Kuigi kompassis tunnistatakse kvaliteetsete töökohtade tähtsust konkurentsivõimelise majanduse jaoks, ei tehta selles vajalikke seadusandlikke ettepanekuid õiguste tugevdamiseks, töötingimuste parandamiseks ja kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. Pigem töötab kompass sellele eesmärgile vastu, seades sihiks reguleerimise vähendamise, mis võib viia halvemate töötingimuste ja töökoha ebakindluseni.
Üks kõige murettekitavamaid ettepanekuid on 28. režiimi kehtestamine, mis võimaldaks äriühingutel tegutseda väljaspool riiklikke tööseadusi. See võib tõsiselt õõnestada tööhõivealaseid õigusnorme kogu Euroopas, tekitades võidujooksu töötajate õiguste ja kaitse madalaima taseme suunas.
Ülereguleerimise keelamine – võttes valitsustelt õiguse seada rangemaid standardeid kui ELi direktiivides sätestatud – on samuti äärmiselt problemaatiline. Erinevalt ELi määrustest seisneb ELi direktiivide mõte selles, et nendega kehtestatakse miinimumstandardid kõigile riikidele. Selle miinimumi muutmine maksimumiks mitte ainult ei läheks direktiivide mõttega vastuollu, vaid kahjustaks tõsiselt töötajate huve ning teeks olematuks vaevaga saavutatud edu muu hulgas tervishoius, hariduses, töötervishoius ja -ohutuses ning õiglase tasu küsimuses.
Lisaks on problemaatiline kompassi üleskutse viia läbi pensionireforme, mis põhinevad pikemal tööelul, kuna see paneb töötajatele põhjendamatu koormuse, käsitlemata kestlike ja õiglaste pensionisüsteemide vajalikkust.
Peale selle on kompass tugevalt kallutatud ettevõtjate huvide suunas. Ärirühmadele on antud arvukaid lubadusi, kuid ei ole võetud ühtegi konkreetset kohustust seoses õigusaktidega, mis tooksid kasu töötajatele. Muu hulgas puuduvad kompassis meetmed tagamaks, et avaliku sektori investeeringuid kasutatakse pigem kvaliteetsete töökohtade loomiseks kui lihtsalt ettevõtete kasumi suurendamiseks.
Kokkuvõttes ei tähtsusta konkurentsivõime kompass töötajate õigusi ja heaolu ettevõtjate vajadustega võrdselt, mistõttu on see praegusel kujul vastuvõetamatu ettepanek.
Kas arvate, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine võib nüüd olla ohus?
Komisjon on oma hiljuti avaldatud 2025. aasta tööprogrammis võtnud formaalse kohustuse järgida Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Praktikas on aga tegemist esimese tööprogrammiga 2019. aastast saadik, milles pole ühtegi sotsiaalvaldkonna seadusandlikku algatust.
Seevastu kavatseb komisjon esitada järgmise aasta jooksul kaheksa nn lihtsustamist käsitleva õigusakti ettepanekut. Kellelegi ei meeldi liigne halduskoormus ja ametiühingud on sellega seoses aktiivselt lahendusi välja pakkunud, näiteks seoses hankelepingute sõlmimise korraga.
Siiski on ilmne, et Euroopa ees seisvaid probleeme ei lahendata lihtsustamisega.
Suurim oht sotsiaalõiguste samba rakendamisele on massiline kogu Euroopat hõlmavate koondamiste laine. See seab ohtu palgad ja töökohakindluse, aga ka pensionid, sotsiaalkaitse ja paljud teised samba põhimõtted.
Vaja on tagada investeeringud kvaliteetsete töökohtade kaitsmiseks ja loomiseks, sealhulgas TERA 2.0 ja tugev ELi investeerimismehhanism, ning võtta vastu vajalikud seadusandlikud algatused kvaliteetsete töökohtade tagamiseks.
Kuidas peaks EL suurendama oma mõjuvõimu praeguses ülemaailmses majandusolukorras, kui mitte regulatiivset koormust vähendades?
Nende koondamisteni viinud tingimused olid tingitud investeeringute vähesusest. See kehtib nii era- kui ka avaliku sektori investeeringute kohta.
Ettevõtted on töötajate palkadesse ning väga vajalikku teadus- ja arendustegevusse investeerimise asemel kulutanud raha kasutule dividendide väljamaksmisele ja aktsiate tagasiostmisele, pidurdades Euroopa rohepööret ja tehnoloogilist arengut.
Viimastel aastatel on USA ja Hiina algatanud suuri avaliku sektori investeeringute programme. Samal ajal võttis EL vastu uusi eeskirju, mis sundisid liikmesriike kärpeid tegema.
EL peab kiiresti kurssi muutma. Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise eeltingimuseks on massilised avaliku sektori investeeringud sotsiaalsete tingimustega, mis tagavad kvaliteetsed töökohad.
Esther Lynch on Euroopa Ametiühingute Keskliidu peasekretär. Tal on ulatuslik ametiühingukogemus Iiri, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning ta on olnud nii Euroopa Ametiühingute Keskliidu asepeasekretär kui ka ühingusekretär. Nendel ametikohtadel juhtis ta tegevust töötajate ja ametiühingute õiguste tugevdamiseks ning mõjutas olulisi direktiive, mis käsitlevad piisavat miinimumpalka, töötingimuste prognoositavust ja läbipaistvust ning rikkumisest teatamist. Ta juhtis ka Euroopa sotsiaalõiguste samba ja õiglase tasu kampaaniaid. Tänu tema tööle kehtestati 15 õiguslikult siduvat kantserogeenidega kokkupuute piirnormi ning sõlmiti sotsiaalpartnerite kokkulepped digitaliseerimise ja reproduktiivtoksiliste ainete kohta. Veendunud feministina tegutseb Esther selle nimel, et valdavalt naiste tehtavat tööd asjakohaselt väärtustataks.
Euroopa Ametiühingute Keskliit esindab 45 miljonit liiget 94 ametiühinguorganisatsioonist 42 Euroopa riigis ja 10 Euroopa ametiühingute föderatsiooni.
Mario Draghi ja Enrico Letta 2024. aasta aruanded on tekitanud ELis ja selle liikmesriikides üsna suurt elevust, seades Euroopa kursi elujõulise tuleviku tagamiseks. Oma arvamuses „Enrico Letta ja Mario Draghi ELi ühtse turu toimimist ja konkurentsivõimet käsitlevate aruannete hindamine“ käsitleb komitee aruandeid kodanikuühiskonna vaatenurgast ja esitab soovitused kiireloomuliste meetmete võtmiseks. Küsisime arvamuse kolme raportööri – Matteo Carlo Borsani, Giuseppe Guerini ja Stefano Palmieri – käest, milliseid aruannetes esitatud ettepanekutest peavad nemad ELi tulevase heaolu jaoks eriti oluliseks.
Mario Draghi ja Enrico Letta 2024. aasta aruanded on tekitanud ELis ja selle liikmesriikides üsna suurt elevust, seades Euroopa kursi elujõulise tuleviku tagamiseks. Oma arvamuses „Enrico Letta ja Mario Draghi ELi ühtse turu toimimist ja konkurentsivõimet käsitlevate aruannete hindamine“ käsitleb komitee aruandeid kodanikuühiskonna vaatenurgast ja esitab soovitused kiireloomuliste meetmete võtmiseks. Küsisime arvamuse kolme raportööri – Matteo Carlo Borsani, Giuseppe Guerini ja Stefano Palmieri – käest, milliseid aruannetes esitatud ettepanekutest peavad nemad ELi tulevase heaolu jaoks eriti oluliseks.
Tundub, et tänapäeval räägivad kõik konkurentsivõimest ja kiidavad dereguleerimist kui võluvitsa, mis toob Euroopa maailmamajanduse suurte tegijate hulka. Kuid konkurentsivõime mõõtmiseks on palju võimalusi ja puudub üldine vastus küsimusele, milline reguleerimine on piisav ja milline on liig. Kui konkurentsivõime ja dereguleerimise teemadel ei arutleta läbimõeldult, võivad tekkida liiga lihtsustatud, mustvalged vastasseisud, mis takistavad majanduspoliitika kujundamist ratsionaalsetel alustel, kirjutab meie üllatuskülaline, Euroopa Poliitikauuringute Keskuse tegevjuht Karel Lannoo.
Tundub, et tänapäeval räägivad kõik konkurentsivõimest ja kiidavad dereguleerimist kui võluvitsa, mis toob Euroopa maailmamajanduse suurte tegijate hulka. Kuid konkurentsivõime mõõtmiseks on palju võimalusi ja puudub üldine vastus küsimusele, milline reguleerimine on piisav ja milline on liig. Kui konkurentsivõime ja dereguleerimise teemadel ei arutleta läbimõeldult, võivad tekkida liiga lihtsustatud, mustvalged vastasseisud, mis takistavad majanduspoliitika kujundamist ratsionaalsetel alustel, kirjutab meie üllatuskülaline, Euroopa Poliitikauuringute Keskuse tegevjuht Karel Lannoo.
Karel Lannoo on Euroopa ühe juhtiva sõltumatu mõttekoja – Euroopa Poliitikauuringute Keskuse – tegevjuht. Ta on spetsialiseerunud finantsreguleerimise, Euroopa majanduse juhtimise ja ühtse turu küsimustele. Tema hiljuti avaldatud tööde hulgas on „Euroopa mõistmine“ (hollandi keeles), von der Leyeni II komisjoni finantssektori poliitika rakkerühma aruanne ning mitmed akadeemilistes väljaannetes ja ajakirjades ilmunud kaastööd. Karel võtab sageli sõna ELi, riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide kuulamistel ning rahvusvahelistel konverentsidel ja rakendusprogrammides. Ta juhib riikide valitsuste, mitmepoolsete organisatsioonide ja erasektori üksuste tellitud uuringuid. Tema kirjutised ilmuvad pidevalt meedias. Lisaks kuulub Karel mitme äriühingu ja sihtasutuse juhatusse ning on mitme nõuandekomisjoni, sealhulgas Madalmaade kapitaliturgude järelevalveasutuse AFM kapitaliturgude komisjoni liige.
Hetkel on moes nimetada Euroopat konkurentsivõimetuks ja nõuda ulatuslikku dereguleerimise kampaaniat ELi tasandil. Mil määral tuleks majanduse olukorda pidada keerukaks, sõltub aga konkurentsivõime määratlusest, kasutatavast nimetajast ja võrdlusalusest ning asjaoludest.
Hetkel on moes nimetada Euroopat konkurentsivõimetuks ja nõuda ulatuslikku dereguleerimise kampaaniat ELi tasandil. Mil määral tuleks majanduse olukorda pidada keerukaks, sõltub aga konkurentsivõime määratlusest, kasutatavast nimetajast ja võrdlusalusest ning asjaoludest.
Lisaks võrdsustatakse konkurentsivõimet dereguleerimisega, nagu oleks lahenduseks ulatuslik lihtsustamiskampaania, mis ei vasta aga tõele. Seega on oluline valida õiged parameetrid, et juhtida arutelu, mis võib muidu kontrolli alt väljuda ja tuua kasu euroskeptikutele.
Konkurentsivõimest on taas poliitiline eesmärk saanud, kuigi ta on seda alati olnud. On oluline neid pretsedente meelde tuletada. Lissaboni strateegiaga, mille Euroopa Ülemkogu võttis ametlikult vastu 2000. aasta märtsis Lissabonis, soovis EL saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mis suudaks saavutada kestliku majanduskasvu koos paremate ja arvukamate töökohtade loomise ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega. Juba Delors’i aastatel tundis Euroopa Komisjon muret konkurentsivõime pärast – lugege vaid Paul Krugmani kuulsat 1994. aasta artiklit, kus ta nimetas seda „ohtlikuks kinnisideeks“. Sel ajal oli Delors mures Euroopas kasvava tööpuuduse pärast USA ja Jaapani pakutava konkurentsi tingimustes ning soovitas lahendusena infrastruktuuri ja kõrgtehnoloogiasse investeerimise programmi. See mõte pole uus.
Ka õigusaktide lihtsustamine on pikka aega päevakorras olnud. SLIM-algatust (siseturualaste õigusaktide lihtsustamine) rakendati juba 1996. aastal, kui ELil oli 15 liikmesriiki. Volinik Charles McCreevy (2004–2009) pooldas aastatel 2005–2006 nn regulatiivseid pause, kuni puhkes finantskriis. Junckeri komisjon tegi asepresident Frans Timmermansile ülesandeks parema õigusloome programmi koostamise. Kuigi kõik need kavad on olnud kiiduväärt, oleks parem tegeleda regulatiivse keerukuse algpõhjustega – otsustusprotsessi ja puuduliku jõustamisega –, mitte lihtsalt sümptomite raviga. 27 liikmesriigiga liidu jaoks pole see aga naljaasi.
Vähemalt Draghi aruande määratluse järgi on konkurentsivõime seotud pigem tootlikkuse ja SKP kasvuga, mis võib olenevalt nimetajast anda väga erinevaid tulemusi. Kuid konkurentsivõime mõõtmiseks on ka muid võimalusi. Näiteks võib võrrelda sisemist ja välist konkurentsivõimet. EL näib sisemiselt nõrk – tootlikkus on USAga võrreldes vähenenud. Kolmandate riikidega on ELil siiski kaubandusbilansi ja jooksevkonto ülejääk, samas kui USA-l on tohutu kaubandusbilansi ja jooksevkonto puudujääk, kuid see ei näi olevat probleem (välja arvatud president Trumpi meelest).
ELil on ka palju parem eelarvepositsioon kui USA-l või isegi Jaapanil. Hiinaga võrdlemiseks puuduvad meil aga täpsed andmed. ELi eelarvepuudujääk oli 2024. aastal ligikaudu 3,5% SKPst, samas kui USA-l oli see peaaegu kaks korda suurem (6,4%). USA saab sellist puudujääki rahvusvahelistel turgudel rahastada dollari ülemaailmse positsiooni tõttu, kuigi erinevus ELi ja USA keskmise tähtajaga intressimäärade vahel kasvab, mis on märk turu murest USA majanduse pärast. Praegu on USA dollari kuue kuu turulaenude intressimäär 4,8%, samas kui euroalal on see 2,5% (EURIBOR).
Lisaks on energiahinnad ELis olnud palju kõrgemad kui USAs alates 2021. aasta keskpaigast, mil Putin hakkas hindadega manipuleerima. See on probleem töötleva tööstuse ja eelkõige Saksamaa konkurentsivõime jaoks. Praegu on energiakulud ELis vähemalt 50% suuremad kui USAs.
Energiapoliitika on järjekordne hea näide reguleerimisvaidlusest: kas probleemiks on liigne reguleerimine? Vastupidi, ELil on ühtne turg energia jaotamiseks, kuid mitte tootmiseks. Tootmist kontrollivad endiselt liikmesriigid. See tekitab probleeme riikides, kellel on tootmise ülejääk, põhjustades hinnatõusu energiapuuduse tõttu teistes riikides, nt Rootsi ja Saksamaa näide.
Lisaks võiks seoses digisektoriga küsida, kas reguleerimise puudumine on parem. Kas me soovime USA moodi sõnavabadust ja sisu modereerimisest loobumist? Kas me soovime oligopoolset turgu, nagu meil praegu on?
See lühike ülevaade näitab, et konkurentsivõimet ja dereguleerimist puudutavad argumendid tuleb põhjalikult läbi mõelda, vältides mustvalge vastasseisu tekkimist, mis võib takistada majanduspoliitika kujundamist ratsionaalsetel alustel.
Stefano Palmieri, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Letta ja Draghi aruanded kattuvad märkimisväärselt, kuigi nende analüüs ja neis kavandatud strateegiad on väga erinevad.
Näiteks ühtekuuluvuspoliitika. Letta aruandes on sellel keskne roll, et ühtse turu hüved jagataks kõigi liidu kodanike ja piirkondade vahel. Samuti rõhutatakse aruandes seost ühtekuuluvuspoliitika ja üldhuviteenuste vahel, mis on olulised selleks, et eurooplased saaksid elada ja töötada seal, kus nad soovivad. Seevastu tundub, et Draghi aruandes pisendatakse ühtekuuluvuspoliitika tähtsust ning konkurentsivõime sotsiaalset ja territoriaalset mõõdet. Selles käsitletakse Euroopa konkurentsivõimet, arvestamata territoriaalseid erinevusi, ja viidatakse sellele, et ELi üldise konkurentsivõime pelk suurendamine lahendab piirkondlikud probleemid. Aruandes ei võeta arvesse asjaolu, et paljudes piirkondades on nõrk konkurentsivõime ja ebasoodne territoriaalne olukord sama mündi kaks külge.
Mõlemas aruandes tunnistatakse, et EL ei saa jätkata lihtsalt tavapärase tegevusega.. Praeguste kriiside kiireloomulisus ja keerukus nõuavad märkimisväärset muutust Euroopa poliitikakujundamises, võimalik, et isegi aluslepingu muutmise kaudu. Kas me saame tõesti arutada laienemist, käsitlemata vajadust sügavama poliitilise integratsiooni järele? See muutus peab kaasa tooma ka muutuse mastaabis. Praegune mitmeaastane finantsraamistik ei ole piisav, selle maht on veidi üle 1% ELi kogurahvatulust ja seda piirab iganenud „õiglase vastutasu“ loogika. Vaja on uut lähenemisviisi, mis oleks inspireeritud taasterahastu „Next Generation EU“ mudelist. Erakorralistele probleemidele tuleb reageerida julgete lahendustega, sealhulgas ühiste turvaliste varade emiteerimisega nagu pandeemia ajal.
Eelseisvas, 2028–2034. aasta mitmeaastases finantsraamistikus pannakse ELi tegelikud kavatsused proovile, kuna selles määratakse kindlaks prioriteedid järgmiseks seitsmeks aastaks. Sellega seoses on mõistlik eeldada avatud arutelu ELi ees seisvate probleemide üle – võttes arvesse mitmeid jätkuvaid kriise –, samuti ELi peamiste eesmärkide ja ühiste Euroopa hüvede üle, mida liit oma kodanikele pakub.
Mõlemas aruandes soovitatud regulatiivse reformi kaalumisel on oluline meeles pidada, et ELis on maailma kõige arenenum sotsiaalne turumajandus. Kõrged majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnastandardid on selle mudeli eeldused, mitte selle ees seisvad takistused. ELi õigusnormide võrdlemine USA ja Hiina eeskirjadega on seetõttu põhimõtteliselt väär. Kõik jõupingutused ELi eeskirjade lihtsustamiseks peavad siiski kaitsma töötingimusi, töötajate ohutust, tarbijate õigusi, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ning jätkusuutlikku majanduskasvu.
Euroopa on jõudnud arusaamisele, küll hilinenult, et sellest ei piisa enam, kui olla suur turg. Edasiliikumiseks peab EL püüdlema suurema ühtsuse poole, sealhulgas sügavama poliitilise integratsiooni ja tõeliselt ühtse majandus-, tööstus-, kaubandus-, välis- ja kaitsepoliitika poole. Lähikuud on Euroopa tuleviku kujundamisel otsustava tähtsusega.
Giuseppe Guerini, EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm
Eelmisel aastal tegid Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu Mario Draghile ja Enrico Lettale ülesandeks koostada aruanded vastavalt ELi konkurentsivõime ja ühtse turu parandamise kohta. Nendes aruannetes esitatakse ambitsioonikas Euroopa Liidu poliitiline tegevuskava, mis on ühtlasi ka võrdlusalus, et hinnata institutsioonide ja poliitikakujundajate pühendumust ja võimekust ELi tuleviku kujundamisel.
Giuseppe Guerini, EMSK kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm
Eelmisel aastal tegid Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu Mario Draghile ja Enrico Lettale ülesandeks koostada aruanded vastavalt ELi konkurentsivõime ja ühtse turu parandamise kohta. Nendes aruannetes esitatakse ambitsioonikas Euroopa Liidu poliitiline tegevuskava, mis on ühtlasi ka võrdlusalus, et hinnata institutsioonide ja poliitikakujundajate pühendumust ja võimekust ELi tuleviku kujundamisel.
Neid aruandeid saab kasutada selleks, et hinnata, kui tõhusalt reageerivad institutsioonid ja juhid tänapäeva keerukatele probleemidele.
Komitee arvamus aruannete kohta on väärtuslik vahend selle uue poliitilise tsükli varajaste sammude hindamiseks. Esimene neist sammudest kajastub konkurentsivõime kompassis, mille Euroopa Komisjon käivitas 29. jaanuaril. See hõlmab mitut prioriteetset ettepanekut, mida on rõhutatud ka meie arvamuses, näiteks konkurentsivõime lõhe kaotamine, ühtse turu väljakujundamine, eeskirjade lihtsustamine ilma dereguleerimiseta ning selle tunnistamine, et konkurentsivõime sõltub inimestest ja oskustest.
Lisaks konkurentsivõime lõhele on probleemiks siiski ka konkreetsete meetmete puudumine. Seni on komisjon esitanud strateegilisi dokumente, teatisi ja võtnud kohustusi, kuid konkreetsete meetmete rakendamiseni jõutakse alles mitme kuu pärast. Nagu meie arvamuses märgitud, rõhutab see viivitus vajadust, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid algataksid arutelu ELi põhireeglite üle ja kehtivate aluslepingute asjakohasuse üle praeguste, kiiret tegutsemist nõudvate probleemide lahendamisel.
Kiire tegutsemine ei tähenda kvaliteedi osas järeleandmiste tegemist. Euroopa Komisjon tõestas seda 2020. aastal, kui ta rakendas kiiresti taasterahastu „Next Generation EU“ algatust. Täna peaks komisjon sama kiiresti tegutsema.
Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja mitmekülgset lähenemisviisi. Ühtse turu kiire väljakujundamine on väga oluline, kuid sellega peab kaasnema kindel pühendumine keskkonnasäästlikkusele, majanduslikule jõukusele ning sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, kuna need on konkurentsivõime peamised tõukejõud.
See visioon nõuab ka sidusat tööstuspoliitikat, mis läheks kaugemale killustatud riiklikest lähenemisviisidest ning mida toetaksid strateegilised maksu- ja tollisoodustused. Samal ajal on dünaamilisema ettevõtluskeskkonna edendamiseks oluline vähendada bürokraatlikku koormust ja vastavuskulusid arukama reguleerimise ja ühtlustatud haldusmenetluste abil.
Energiasektoris on väga oluline vähendada hinnaerinevusi liikmesriikide ja teiste maailma riikide vahel. See nõuab suuremaid investeeringuid taastuvenergiasse, tagades konkurentsivõimelisema ja kestlikuma energiaturu.
Nende eesmärkide toetamiseks peab EL välja töötama ka ühise Euroopa avalike hüvede poliitika, määratledes selgelt oma strateegilised prioriteedid ja tugevdades oma rolli ülemaailmsel areenil.
Komitee jätkab nende poliitikameetmete rakendamise jälgimist, tagades, et Euroopa kodanikuühiskonna häält võetakse kuulda ja sellega arvestatakse.
Matteo Carlo Borsani, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm
Esimene ja kõige olulisem soovitus, mille komitee oma arvamuses esitab, on võtta kiiresti meetmeid Letta ja Draghi aruannetes esitatud soovituste rakendamiseks. Minu arvates tuleks seda teha terviklikul viisil: kahest aruandest ei tohi parimaid palasid välja noppida. Aruandeid tuleb rakendada tervikuna, piiramata ettepanekuid ja tähelepanu mugavuspiirkondadele ning vältides kõige tõsisemaid ja lahkarvamusi tekitavaid küsimusi, nagu investeeringud.
Matteo Carlo Borsani, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm
Esimene ja kõige olulisem soovitus, mille komitee oma arvamuses esitab, on võtta kiiresti meetmeid Letta ja Draghi aruannetes esitatud soovituste rakendamiseks. Minu arvates tuleks seda teha terviklikul viisil: kahest aruandest ei tohi parimaid palasid välja noppida. Aruandeid tuleb rakendada tervikuna, piiramata ettepanekuid ja tähelepanu mugavuspiirkondadele ning vältides kõige tõsisemaid ja lahkarvamusi tekitavaid küsimusi, nagu investeeringud.
Alates Draghi aruandest ja arvestades, kui oluline on selle keskendumine ELi konkurentsivõimele tervikuna, pean väga oluliseks aruandes esitatud soovitusi ELi tööstuspoliitika kohta. Eelkõige rõhutatakse aruandes vajadust võtta vastu tööstuspoliitika, mis suudaks ületada praeguse killustatud lähenemisviisi. Praegu on igal 27 liikmesriigil oma tööstuspoliitika, mis ei ole alati omavahel kooskõlastatud. Seda arvestades võimaldaks ainult Euroopa struktureeritud jõupingutus tagada õige tasakaalu maksu-, regulatiivsete ja kaubandus-/tollisätete ning finantsstiimulite vahel – mis iseloomustavad USA ja Hiina viimaseid tööstuspoliitilisi meetmeid –, tuues ühtsele turule suurt kasu.
See peaks siiski käima käsikäes ettevõtjate bürokraatliku koormuse järsu vähendamisega, mille puhul ma hindan eriti Letta üleskutset laiendada ühtset turgu kiiresti ja kaugeleulatuvalt. Oma peamiste soovituste hulgas toetab Letta halduskoormuse vähendamist, haldusmenetluste lihtsustamist ja täiendavaid meetmeid bürokraatia vähendamiseks, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks. Sellega seoses tervitab komitee oma arvamuses komisjoni ettepanekut vähendada kõigi ettevõtjate aruandluskoormust 25% ja seada vähendamise eesmärgiks VKEde puhul vähemalt 50%. Letta väljapakutud mehhanismi, mis abistaks kaasseadusandjaid dünaamilise mõjuhinnangu näol, tuleks edasi arendada ja arvesse võtta, kuid komitee toetab tarmukalt ka ideed konkurentsivõime kontrolli läbiviimisest käimasoleva õigusloomeprotsessi käigus.
Tehisintellekt muudab töömaailma enneolematus tempos, pakkudes töötajatele, ettevõtjatele ja poliitikakujundajatele nii võimalusi kui ka väljakutseid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) korraldasid 3. veebruaril ühise kõrgetasemelise konverentsi teemal „Sotsiaalne õiglus digiajastul: tehisintellekti mõju tööle ja ühiskonnale“.
Tehisintellekt muudab töömaailma enneolematus tempos, pakkudes töötajatele, ettevõtjatele ja poliitikakujundajatele nii võimalusi kui ka väljakutseid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) korraldasid 3. veebruaril ühise kõrgetasemelise konverentsi teemal „Sotsiaalne õiglus digiajastul: tehisintellekti mõju tööle ja ühiskonnale“.
Kõrgetasemelisel konverentsil arutasid tippjuhid, nende hulgas mitme ELi liikmesriigi tööministrid, strateegiaid, kuidas kasutada ära tehisintellekti potentsiaali, tegeledes samal ajal sellega kaasnevate ohtudega töötajate õigustele ja tööturgudele Üritusega anti suur panus ülemaailmsesse sotsiaalse õigluse koalitsiooni, rõhutades vajadust kooskõlastatud lähenemisviisi järele tehisintellekti juhtimises nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil. Kõrgetasemelise ühiskonverentsi korraldasid koostöös komitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon ning ILO.
Üleskutse eetiliseks ja kaasavaks tehisintellekti arendamiseks
Konverentsi avades rõhutas komitee president Oliver Röpke tungivat vajadust järgida inimkeskset lähenemisviisi tehisintellektile, öeldes, et: „tehisintellekt on juba praegu muutmas meie ühiskonda ja tööturgu, tuues kaasa nii võimalusi kui ka väljakutseid. Komitee ja selle partnerorganisatsioonid on võtnud kohustuse tagada, et tehisintellekt toimiks sotsiaalse õigluse, töötajate õiguste tugevdamise, kaasamise edendamise ja uue ebavõrdsuse ennetamise jõuna.Õiglane ja inimkeskne tehisintellekti tulevik nõuab kollektiivset tegutsemist poliitikakujundajatest sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnani tagamaks, et inimesed saaksid tehnoloogiast kasu, mitte kahju.“
ILO peadirektor Gilbert F. Houngbo rõhutas ennetava poliitika tähtsust, et leevendada tehisintellekti häirivat mõju tööle ja töökohtadele: „Me peame tagama, et me kujundame tehisintellekti viisil, mis edendab sotsiaalset õiglust. See hõlmab mitmeid meetmeid: töötajate toetamine, sealhulgas oskuste ja sotsiaalse kaitse kaudu; igas suuruses ja kõikjal maailmas asuvate ettevõtete juurdepääsu lihtsustamine tehisintellekti tehnoloogiale, et kasutada ära tootlikkuse eeliseid, ning selle tagamine, et tehisintellekti integreerimine töökohale kaitseb töötajate õigusi ja edendab sotsiaalset dialoogi digiüleminekul.“
Kahe paneelarutelu käigus jagasid kõrgetasemelised kõnelejad oma mõtteid probleemidest ja võimalustest, mida nad tajuvad tehisintellekti võimendamisel, et edendada inimväärset tööd ja kaasavaid tööturge ning aidata lähiaastatel kaasa soolisele võrdõiguslikkusele. Paneelarutelul osalesid teiste hulgas ELi tööministrid Agnieszka Dziemianowicz-Bąk (Poola), Yolanda Díaz (Hispaania), Níki Keraméos (Kreeka) ja Maria do Rosário Palma Ramalho (Portugal), samuti Prantsusmaa valitsuse esindaja ILO ja G7-G20 juures Anousheh Karvar.
Peetud arutelud tõid esile asjaolu, et kuigi kasutuselevõtt ei ole ohuvaba, on hirm selle uue tehnoloogia ees alusetu. Siiski on oluline keskenduda sotsiaaldialoogile ja kaasata töötajad tehisintellekti kasutuselevõttu, pöörates samal ajal erilist tähelepanu ümberõppele ja oskuste täiendamisele. Tehisintellekti nõuetekohane ja kontrollitud kasutuselevõtt ja reguleerimine aitab vältida suuri šokke ja võimaldab sellel tehnoloogial vähendada korduvaid ülesandeid, ilma et see tooks tingimata kaasa ulatuslikke koondamisi. (lm)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõrgetasemelisel arutelul tõdeti, et kuna tehisintellekt kujundab ümber töökohti, on väga oluline jätkata inimkeskse tehisintellekti edendamist ja töötada välja poliitika, mis ühildab tehisintellekti jõulise arengu Euroopas sotsiaalse õigluse ja töötajate õigustega.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõrgetasemelisel arutelul tõdeti, et kuna tehisintellekt kujundab ümber töökohti, on väga oluline jätkata inimkeskse tehisintellekti edendamist ja töötada välja poliitika, mis ühildab tehisintellekti jõulise arengu Euroopas sotsiaalse õigluse ja töötajate õigustega.
Täiskogu jaanuari istungjärgul pidas komitee arutelu tehisintellekti kasutuselevõtu üle töökohal. Sõna võtsid teiste hulgas komitee president Oliver Röpke, Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Roxana Mînzatu ning Poola perekonna-, töö- ja sotsiaalpoliitika aseminister Katarzyna Nowakowska.
Arutelu avades ütles Oliver Röpke, et „tehisintellekt on üks meie aja kõige pöördelisemaid suundumusi//tehnoloogiaid, mis pakub tohutut potentsiaali, kuid esitab samas ka kriitilisi//tõsiseid väljakutseid. Tänases arutelus kinnitati taas, kui oluline on siduda tehisintellekti poliitika Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega.“
Roxana Mînzatu rõhutas, et „kui mõtleme tehisintellektile, eelkõige töökohal, peaksime uurima viise, kuidas suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning kuidas lihtsustada viise, kuidas Euroopa ettevõtted saavad selles valdkonnas areneda, et meil oleksid oma tehnoloogiad, mis tuginevad Euroopa andmetele ja Euroopa väärtustele. Järgides meie väärtusi sotsiaalsete õiguste ja võrdõiguslikkuse valdkonnas, tagame, et Euroopa töötajatel on tehisintellektiga või tehisintellektita maailmas samad õigused//samad õigused, kasutagu nad tehisintellekti või mitte – et nad on kaitstud ja et rakendatakse inimkeskset kontrolli.“
Katarzyna Nowakowska märkis, et tehisintellekt pakub töömaailmas tohutuid võimalusi suurendada ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet, kuid ta tõstatas ka mitmeid küsimusi selle võimaliku mõju kohta töökohtadele ja tööhõivele, töötajate tervisele ja ohutusele, töötingimustele, töökohtade üldisele kvaliteedile ja sotsiaaldialoogi rollile.
Töötajatega arvestavat tehisintellekti käsitleva arvamuse ja sellele lisatud vastuarvamuse vastuvõtmine
Arvamuses rõhutab komitee, et sotsiaaldialoogil ja töötajate kaasamisel on ülimalt oluline roll töötajate põhiõiguste säilitamisel ja usaldusväärse tehisintellekti edendamisel töömaailmas. Komitee lisas, et kehtivate eeskirjadega tuleks eemaldada lüngad töötajate õiguste kaitses töökohal ning tagada, et inimestel säilib kontroll igasuguses inimeste ja masinate vahelises suhtluses.
Arvamusele lisati tööandjate rühma vastuarvamus. Rühma liikmed selgitasid, et nende arvates on ELil juba (olemas) vahendid tehisintellekti revolutsiooni omaksvõtmiseks//revolutsioonis osalemiseks ning kehtiv õigusraamistik peaks tagama selle sujuva kasutuselevõtu. (lm)
13.–14. märtsil 2025 korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma iga-aastase noorteürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, mis toob kokku üle 130 osaleja kogu Euroopast ja mujalt. Sellel ainulaadsel üritusel kohtuvad 16–25-aastased noored – keskkooliõpilased, noorteorganisatsioonide esindajad ja noortenõukogude delegaadid – kõigist 27 ELi liikmesriigist, üheksast kandidaatriigist ja Ühendkuningriigist.
13.–14. märtsil 2025 korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma iga-aastase noorteürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, mis toob kokku üle 130 osaleja kogu Euroopast ja mujalt. Sellel ainulaadsel üritusel kohtuvad 16–25-aastased noored – keskkooliõpilased, noorteorganisatsioonide esindajad ja noortenõukogude delegaadid – kõigist 27 ELi liikmesriigist, üheksast kandidaatriigist ja Ühendkuningriigist.
Üritusel toimub mitmesuguseid seminare, vestlusringe ja arutelusid. See pakub noortele platvormi, et aidata aktiivselt kaasa Euroopa tuleviku kujundamisele. Sel aastal on ürituse pealkiri „Noorte hääl“ ning osalejad arutlevad sellistel olulistel teemadel nagu kestlikkus, sotsiaalne kaasatus, digipööre jm.
Nende vestluste tulemusi ja saadud teadmisi võetakse arvesse komitee teisel kodanikuühiskonna nädalal ning neid tutvustatakse ka 2025. aasta juunis toimuval Euroopa noorteüritusel, mille korraldab Euroopa Parlament Strasbourgis.
Üritusel rõhutatakse, et noorte kaasamine peaks avama neile tee kodanikutegevuse, osalusdemokraatia ja Euroopa poliitika kujundamise juurde.
Hoidke end kursis selle olulise kohtumise tulemustega ja sellest lähtuvate algatustega. (kc)
