Kuigi Euroopa on meditsiiniliste radioisotoopidega varustamisel maailmas juhtpositsioonil, sõltub ta peamiste lähtematerjalide ja konkreetsete töötlemistoimingute vallas suurel määral kolmandatest riikidest. See võib häirida tarneahelaid ning ohustada paljude eurooplaste juurdepääsu elupäästvale diagnoosile ja ravile. Selle suundumuse muutmiseks ja patsientide kasvava nõudluse rahuldamiseks on meil vaja avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning uude tootmistaristusse, usaldusväärseid eeskirju ja julgeid poliitilisi otsuseid. Nii kirjutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindlust käsitleva arvamuse raportöör Alena Mastantuono.
Kuigi Euroopa on meditsiiniliste radioisotoopidega varustamisel maailmas juhtpositsioonil, sõltub ta peamiste lähtematerjalide ja konkreetsete töötlemistoimingute vallas suurel määral kolmandatest riikidest. See võib häirida tarneahelaid ning ohustada paljude eurooplaste juurdepääsu elupäästvale diagnoosile ja ravile. Selle suundumuse muutmiseks ja patsientide kasvava nõudluse rahuldamiseks on meil vaja avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning uude tootmistaristusse, usaldusväärseid eeskirju ja julgeid poliitilisi otsuseid. Nii kirjutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindlust käsitleva arvamuse raportöör Alena Mastantuono.
Meie rubriigi „Mina lähen valima. Sina ka?“ viimases artiklis kirjutab Euroopa Pimedate Liidu huvikaitse- ja kampaaniajuht Antoine Fobe nõudmistest, mis tema organisatsioon esitas eesmärgiga muuta valimised ligipääsetavamaks. Vaatamata puuetega inimeste organisatsioonide, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Parlamendi jõupingutustele, jäädi Euroopa Parlamendi valimistega eeskuju seadmisel jälle hiljaks.
Meie rubriigi „Mina lähen valima. Sina ka?“ viimases artiklis kirjutab Euroopa Pimedate Liidu huvikaitse- ja kampaaniajuht Antoine Fobe nõudmistest, mis tema organisatsioon esitas eesmärgiga muuta valimised ligipääsetavamaks. Vaatamata puuetega inimeste organisatsioonide, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Parlamendi jõupingutustele, jäädi Euroopa Parlamendi valimistega eeskuju seadmisel jälle hiljaks.
Balkani Kodanikuühiskonna Arendamise Võrgustik (BCSDN)
Põhja-Makedoonia on ELiga ühinemise püüdlustes jõudnud kriitilisse etappi, sest riigi teekonda on varjutanud tagasilöögid ja viivitused, mida toidavad lahendamata kahepoolsed vaidlused ja üldsuse vähenev toetus. Neist takistustest hoolimata kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi saada ELi liikmeks.
Balkani Kodanikuühiskonna Arendamise Võrgustik (BCSDN)
Põhja-Makedoonia on ELiga ühinemise püüdlustes jõudnud kriitilisse etappi, sest riigi teekonda on varjutanud tagasilöögid ja viivitused, mida toidavad lahendamata kahepoolsed vaidlused ja üldsuse vähenev toetus. Neist takistustest hoolimata kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi saada ELi liikmeks.
Avaliku arvamuse uuringutest ilmneb murettekitav suundumus, et viimastel aastatel on toetus ELi liikmesusele vähenenud. See langus kajastab laiemat pettumust edusammude aeglases tempos ja tunnet, nagu ei pühenduks ELi liikmesriigid piisavalt.
Riigi ELiga ühinemise teel on olnud keerukaid probleeme, mis ulatuvad kaugemale Põhja-Makedoonia piiridest. Demokraatia kriis ja poliitiline ebastabiilsus nii piirkonnas kui ka ELi liikmesriikides koos parempoolse natsionalismi kasvuga raskendavad integreerimisprotsessi märkimisväärselt. Nende probleemide taustal on aga ruumi optimismiks ja uuenemiseks, sest paljud näevad ELi integreerumist tulevase heaolu ja parema elatustaseme poole liikumisena. Samuti on paljutõotav, et riigis on saavutatud juba üsna hea kooskõla ELi õigusaktidega.
Edaspidi peab Põhja-Makedoonia esikohale seadma edusammud reformide ja läbirääkimiste peatükkide osas sellistes kriitilistes valdkondades nagu õigusriik, õigus, demokraatia ja parem avalik haldus. ELi ühinemisprotsessist ajendatud nähtavad edusammud neis valdkondades tugevdaksid ka üldsuse toetust ELile. Riigi käänulisel ühinemisteekonnal on oluline pühenduda demokraatlikele väärtustele, piirkondlikule koostööle ja ühise Euroopa saatuse poole püüdlemisele.
Sellal kui Põhja-Makedoonia peab näitama üles poliitilist küpsust ja viima ellu vajalikud reformid, peab EL Põhja-Makedoonia rahvale näitama, et ühinemisprotsess on õiglane, tulemuspõhine ja edasiviiv. Tuleb näidata üles poliitilist tahet ühinemist edendada, nagu tehti Ukraina puhul. Edu tuleb tunnustada ja astuda samme, et tagada mõlema poole piisav suutlikkus protsessi juhtida.
Peaks olema selge, et kõigi jaoks parim alternatiiv on Põhja-Makedoonia või kogu piirkonna ühinemine ELiga. Põhja-Makedoonia võib küll olla väike, kuid selle rikkalik kultuuripärand, strateegiline asukoht ja pühendumine demokraatlikele väärtustele võimaldaks piirkondlikku stabiilsust ja majanduskasvu, tugevdades ELi mitmekesisust ja ühtekuuluvust.
Tere tulemast kuulama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taskuhäälingut „Kohalik vaade“! Selles osas räägime majanduse juhtimise keerukusest ja Euroopa majandusmaastiku ees seisvatest probleemidest. Saate teada, mil määral on ELi riigid majanduse juhtimise osas üksmeelel ja milliseid raskeid valikuid peab Euroopa langetama, et kohandada oma majandus 21. sajandi nõudmistega.
Tere tulemast kuulama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taskuhäälingut „Kohalik vaade“! Selles osas räägime majanduse juhtimise keerukusest ja Euroopa majandusmaastiku ees seisvatest probleemidest. Saate teada, mil määral on ELi riigid majanduse juhtimise osas üksmeelel ja milliseid raskeid valikuid peab Euroopa langetama, et kohandada oma majandus 21. sajandi nõudmistega.
Sõna saavad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee endine president ja komitee Euroopa poolaasta rühma praegune esimees Luca Jahier, Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Margarida Marques, Bruegeli vanemteadur Maria Demertzis ja Brüsselis töötav korrespondent Maria Tadeo. (tk)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avas oma maja külastajatele traditsioonilisel avatud uste päeval, mis leidis aset laupäeval, 4. mail 2024. Komitee tutvustas oma rolli Euroopa Liidu institutsioonina ja innustas kõiki osalema eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avas oma maja külastajatele traditsioonilisel avatud uste päeval, mis leidis aset laupäeval, 4. mail 2024. Komitee tutvustas oma rolli Euroopa Liidu institutsioonina ja innustas kõiki osalema eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Selle päeva jooksul korraldas komitee oma peamajas – Jacques Delors’i hoones Brüsselis – mitmeid üritusi. Osalejatel oli võimalik külastada komitee ruume ja uurida, mida komitee saab inimeste heaks teha, tutvuda komitee rolliga ELi otsustusprotsessis ning jagada oma mõtteid ja muresid komitee liikmetega.
Külastajatel oli ka võimalus teada saada, mida komitee liikmed oma koduriigis teevad, ning osaleda eri tegevustes, nagu interaktiivsed mängud ja ELi-teemaline viktoriin. Lapsi ootasid näomaalingud.
Hommikupoolikul tervitati ka Brüsselisse jõudnud komitee liikmetest ja töötajatest koosnenud ratturite gruppi, kes läbis Prantsusmaal ja Belgias jalgratastel sadu kilomeetreid, et juhtida tähelepanu Euroopa Parlamendi valimiste tähtsusele.
Grupp, keda juhtis komitee tööandjate rühma liige Bruno Choix, läbis Caenist (Prantsusmaa) Brüsselisse sõites kokku ligikaudu 500 kilomeetrit. Üle nelja päeva kestnud sõidu viimases osas – alates Waterloost kuni komitee peahooneni Brüsselis – liitusid nendega veel mitmed teised komitee liikmed ja töötajad. (mp)
Komitee välissuhete sektsioon (REX) korraldas oma teise desinformatsioonivastase võitluse kampaania ja konverentsi. See toimus sektsiooni üldise desinformatsioonialase projekti raames, mida tuleb rakendada kodanikuühiskonna abiga.
Komitee välissuhete sektsioon (REX) korraldas oma teise desinformatsioonivastase võitluse kampaania ja konverentsi. See toimus sektsiooni üldise desinformatsioonialase projekti raames, mida tuleb rakendada kodanikuühiskonna abiga.
Pärast edukat Bulgaarias toimunud kampaaniat leidis seekord üritus aset 18. aprillil Moldovas. See riik on viimasel ajal tugevdanud oma suutlikkust strateegilise kommunikatsiooni ja dialoogi valdkonnas, luues selleks kaks spetsiaalset asutust: strateegilise kommunikatsiooni ja desinformatsiooni vastu võitlemise keskus ning rahvusvähemuste tsiviilalgatuste keskus.
Konverents toimus koostöös Chișinăus asuva Moldova Riikliku Ülikooliga.
Konverentsil kõneledes rõhutas komitee president Oliver Röpke, et oluline on edendada dialoogi ning kaasata välissekkumise ja desinformatsiooni vastasesse võitlusse kõik, erineva taustaga ja erinevatest kogukondadest pärit inimesed.
Desinformatsioon levib tavaliselt elanikkonna seas, sageli horisontaalselt. See tähendab, et parim selle probleemi lahendamise viis ei ole ülalt alla suunaline tegutsemine, vaid arutelud inimeste seas ja nende otsene kaasamine. Siinkohal saab organiseeritud kodanikuühiskond etendada olulist rolli, sest desinformatsioon lõhub meie ühiskonna struktuuri.
Strateegilise kommunikatsiooni ja desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse direktor ja üks konverentsi peakõneleja Ana Revenco rõhutas, et kodanikud ei saa desinformatsiooni vastu võidelda üksi ning keskus saab parandada nende oskusi, et võidelda kahjustava desinformatsiooni vastu pikas perspektiivis.
„Desinformatsiooni ärakaotamine ei ole realistlik eesmärk. Meie ühised jõupingutused on suunatud valeuudiste ümberlükkamisele ja ärahoidmisele ning nende ühiskonnale avaldatava pahatahtliku mõju leevendamisele,“ lisas ta.
Rahvusvähemuste tsiviilalgatuste keskuse juht Mihai Peicov ütles, et selle keskuse loomine valitsuse poolt on oluline samm kõigi inimeste integreerimisel ühiskonda. Ta lisas, et vähemuste jaoks on vaja uut hariduspoliitikat.
Konverentsil tõsteti esile hariduse rolli ja keskendumist noortele, sest paljud seisukohad pärinesid kõige noorematelt konverentsil osalejatelt – üliõpilastelt ja ajakirjanikelt.
Pärast 20 aastat ELi ooteruumis on Põhja-Makedoonia üldsuse toetus ELiga ühinemisele vähenemas. Põhja-Makedooniale anti kandidaatriigi staatus 2005. aasta detsembris, misjärel tuli ühinemisläbirääkimiste algust oodata 15 aastat – see on pikim ooteaeg ELi ajaloos. Hoolimata aeglastest edusammudest, tagasilöökidest ja viivitustest, kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi Euroopa Liiduga ühineda. Kuid ka EL peab näitama, et on valmis ühinemisprotsessi edendama ja edusamme tunnustama. Nii kirjutab meie üllatuskülaline Biljana Spasovska, kes on Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku tegevjuht ja komitee „kandidaatriiki esindav liige“ Põhja-Makedooniast.
Pärast 20 aastat ELi ooteruumis on Põhja-Makedoonia üldsuse toetus ELiga ühinemisele vähenemas. Põhja-Makedooniale anti kandidaatriigi staatus 2005. aasta detsembris, misjärel tuli ühinemisläbirääkimiste algust oodata 15 aastat – see on pikim ooteaeg ELi ajaloos. Hoolimata aeglastest edusammudest, tagasilöökidest ja viivitustest, kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi Euroopa Liiduga ühineda. Kuid ka EL peab näitama, et on valmis ühinemisprotsessi edendama ja edusamme tunnustama. Nii kirjutab meie üllatuskülaline Biljana Spasovska, kes on Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku tegevjuht ja komitee „kandidaatriiki esindav liige“ Põhja-Makedooniast.
Biljana Spasovska on Balkani kodanikuühiskonna arenguvõrgustiku tegevjuht. See on kodanikuühiskonna organisatsioonide piirkondlik võrgustik, mis teeb koostööd Balkani riikide kodanikuühiskonna võimestamiseks ja selle arengu tugevdamiseks. Samuti on Spasovska praegu platvormi „CSO Partnership for Development Effectiveness“ kaasesimees, partnerluse „Global Standard for CSO Accountability“ liige ja komitee „kandidaatriiki esindav liige“.
Biljana Spasovskal on üle kümne aasta pikkune kogemus sellise poliitika ja toetustegevuse juhtimises, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonna rolli Balkani riikides ja teha selle hääl kuuldavaks riiklikes ja ELi poliitilistes protsessides. Ta on juhtinud ja aidanud ellu viia mitmeid piirkondlikke, ELi ja ülemaailmseid koostööprojekte, mille eesmärk on edendada kodanikuühiskonna jaoks soodsamat keskkonda, usaldusväärsemat ELi laienemispoliitikat, kodanikuühiskonna suuremat vastutust ja tõhusamat arengukoostööd.
Tal on magistrikraad Bologna Ülikoolist interdistsiplinaarsete õpingute alal ning ta on omandamas doktorikraadi globaliseerumise ja demokraatia valdkonnas.
Brüsseli konventsioonikeskuses Square’is toimunud konverentsil, kus osales üle 1000 osaleja ja 150 kõneleja, tutvustati mõjukaid ringmajanduse lahendusi, mis juhinduvad uusimatest teaduslikest andmetest. Komitee delegaadid jagasid ECESP edulugu.
Komitee liige ja ECESP kaasasutaja Cillian Lohan tunnustas ECESPd kui võrgustike võrgustikku, mis ühendab poliitika kujundamist ja kodanikuühiskonda töös ringmajanduse arengu nimel. ECESP juhtrühma liige Anders Ladefoged rõhutas selle rolli Euroopa ringmajanduse edusammude ja lünkade käsitlemisel, sest see pakub platvormi koostööks ja õppimiseks. Komitee liige Maria Nikolopoulou rõhutas ECESP kasvavat interaktiivsust, millega hõlbustatakse dialoogi selliste algatuste kaudu nagu #EUCircularTalks.
Konverentsi lõppistungil teatas rahvusvahelise partnerluse volinik Jutta Urpilainen kahest algatusest, millega toetatakse ülemaailmset üleminekut ringmajandusele: ELi ringmajanduse ressursikeskus, mida rahastab Euroopa Komisjon 15 miljoni euroga, ja programm „SWITCH to Circular Economy in East and South Africa“, millele komisjon eraldab viie aasta jooksul 40 miljonit eurot. ECESP on lubanud toetada mõlemat algatust.
Komitee ja Euroopa Komisjoni 2017. aastal algatatud ECESP edendab dialoogi, levitab häid tavasid ja annab teavet ringmajanduse kohta, et visioonid ellu rakendada. Komitee on aktiivselt toetanud ringmajandust, avaldades juba 2015. aastal toetust ELi ringmajanduse tegevuskavale. Kõnealune platvorm kujutab endast ühiseid püüdlusi kaasata kõik sidusrühmad ringmajanduse visiooni elluviimisse, eesmärgiga kiirendada üleminekut dialoogi ja koostöö kaudu.
Dr Jarosław Pietras, endine Poola ELiga ühinemise pealäbirääkija asetäitja, analüüsib 20 aasta eest toimunud laienemise mõju ning majanduslikku ja muud kasu, mida see Poola ja teiste ühinenud riikide kõrval tõi kogu ELile. Otsus Euroopa Liitu 2004. aastal laiendada andis tunnistust liidu pühendumusest ühtsusele, mitmekesisusele ja solidaarsusele. Tulevasi ühinemisläbirääkimisi silmas pidades annab see ka praegu väärtuslikke õppetunde.
Dr Jarosław Pietras, endine Poola ELiga ühinemise pealäbirääkija asetäitja, analüüsib 20 aasta eest toimunud laienemise mõju ning majanduslikku ja muud kasu, mida see Poola ja teiste ühinenud riikide kõrval tõi kogu ELile. Otsus Euroopa Liitu 2004. aastal laiendada andis tunnistust liidu pühendumusest ühtsusele, mitmekesisusele ja solidaarsusele. Tulevasi ühinemisläbirääkimisi silmas pidades annab see ka praegu väärtuslikke õppetunde.
20 aastat hiljem on üsna selge, et enamiku Kesk-Euroopa riikide ning Malta ja Küprose vastuvõtmine ELi ei kujutanud endast mitte ainult „suurt laienemist“, vaid tähendab kogu Euroopa Liidu jaoks ajaloolist verstaposti. Mõju oli tugev, eelkõige äsja vastu võetud riikide majanduskeskkonnale.
Laienemine parandas märkimisväärselt Kesk-Euroopa riikide elatustaset. Kaheksa Kesk-Euroopa riigi (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) ostujõu pariteet elaniku kohta suurenes märkimisväärselt, ületades seda, mida oleks olnud võimalik saavutada, kui nad oleksid jäänud väljaspoole ELi. Statistika viitab alati integratsioonist saadava konkreetse kasu keskmistele väärtustele. Väärib märkimist, et kuigi kasu ei ole liikmesriikide vahel ühtlaselt jaotunud ja mõnes liikmesriigis on olukord paranenud oluliselt rohkem kui teistes, on kõik riigid teinud märkimisväärseid edusamme. Näiteks kerkisid esirinda Leedu ja Poola, kes on saanud ELi liikmesusest kõige rohkem kasu, samas kui Eesti ja Sloveenia on teinud vähem edusamme probleemide, eelkõige 2008. aasta finantskriisi mõju tõttu.
Euroopa Liiduga ühinemine juhatas Poolas ja teistes Kesk-Euroopa riikides sisse majandusliku õitsengu uue ajastu. Eelkõige Poola on ühinemisjärgse arengu edulugu. Riigi majanduskasv oli enneolematu: SKP kahekordistus aastatel 2004–2022. Samamoodi kasvas SKP elaniku kohta märkimisväärselt ka teistes selle piirkonna liikmesriikides, kuigi erinevas tempos. Näiteks Slovakkia ja Leedu on teinud kiiduväärseid edusamme, vähendades veelgi arengulõhet Lääne-Euroopaga. Selle perioodi statistilised andmed annavad pildi vastupidavusest ja dünaamilisusest. Need riigid on kasutanud ELi liikmesust majanduskasvu hoogustamiseks ja oma ülemaailmse konkurentsivõime parandamiseks. See märkimisväärne saavutus rõhutab ELi integratsiooni ümberkujundavat mõju kõigi uute liikmesriikide majandusele. Hoolimata finantskriisi mõjust saavutasid ELi uued liikmesriigid oodatust suurema kasvumäära.
ELi 2004. aasta laienemisele järgnenud periood tõi kaasa ka väljakutseid. Näiteks 2008. aasta ülemaailmne finantskriis vapustas kogu Euroopa majandust, pannes proovile nii „vanade“ kui äsja liitunud liikmesriikide vastupanuvõime. Hoolimata kriisi negatiivsest mõjust näitasid uued ELi liikmesriigid üles märkimisväärset vastupanuvõimet, ületades esialgseid kasvuprognoose. Nende suutlikkus tulla toime kriisiga ja säilitada positiivne kasvumäär tõi esile nende majanduse tugevuse ja Euroopa Liitu integreerumise eelised. Kuigi kriis tekitas märkimisväärseid probleeme, andis see neile riikidele võimaluse saada täit kasu tihedatest sidemetest Euroopa majandusega. See pani proovile ka hiljuti ühinenud riikide pühendumuse Euroopa väärtustele ja solidaarsusele neil rasketel aegadel.
Kogu läbirääkimisprotsessi vältel oli Poola kodanikuühiskond muutuste ja edusammude liikumapanevaks jõuks. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel, rohujuuretasandi liikumistel ja toetusrühmadel oli oluline roll ELi integratsiooni edendamisel ja demokraatlike väärtuste kaitsmisel Poolas. Nende väsimatud jõupingutused teadlikkuse suurendamiseks, toetuse mobiliseerimiseks ja juhtide vastutusele võtmiseks on olnud otsustava tähtsusega avaliku arvamuse kujundamisel ja positiivsete muutuste edendamisel. Kodanike aktiivse kaasamise ning dialoogi ja läbipaistvuse edendamise teel aitas Poola kodanikuühiskond tagada, et läbirääkimisprotsess oleks kaasav, demokraatlik ja vastaks inimeste vajadustele. Nende panus mitte ainult ei hõlbustanud Poola ühinemist ELiga, vaid tugevdas ka demokraatia ja kodanikuühiskonna aluseid riigis.
Otsus Euroopa Liitu 2004. aastal laiendada andis tunnistust liidu pühendumusest ühtsusele, mitmekesisusele ja solidaarsusele. Kesk-Euroopa riikide ning Malta ja Küprose vastuvõtmisega laiendas EL oma majanduslikku potentsiaali, kultuurilist rikkust ja geopoliitilist mõju. Nende riikide ühinemine pakkus liidule uusi väljavaateid, talente ja võimalusi, rikastades liidu mitmekesisust ja tugevdades selle ülemaailmset kohalolekut. Geopoliitilisest seisukohast suurendas laienemine ELi mõju ja stabiilsust, integreerides Kesk- ja Ida-Euroopa riigid oma koostööraamistikku. Institutsiooniliselt mitmekesistas see ELi väljavaateid ja süvendas integratsiooni, pannes aluse ühtsemale ja vastupidavamale liidule.
ELi 2004. aasta laienemise kogemustest, eelkõige läbirääkimisprotsessi ja ühinemiseelsete ettevalmistuste osas, on saadud väärtuslikke õppetunde. Kui ma alustaksin täna sarnast protsessi, pooldaksin kõigis tulevastes läbirääkimistes suuremat rõhuasetust ühinemiseelsetele tingimustele ja toetusmehhanismidele, eelkõige valitsemise ja õigusriigi valdkonnas. Oluline on tagada, et kandidaatriigid vastaksid enne ELiga ühinemist vajalikele kriteeriumidele ja standarditele, et kaitsta liidu terviklikkust ja hoida selle väärtusi. Lisaks on kandidaatriikidele läbirääkimisprotsessi ajal piisava toetuse ja abi pakkumine äärmiselt oluline nende edukaks integreerimiseks ja pikaajaliseks stabiilsuseks ELis.
ELi 2004. aasta laienemise läbirääkimiste keskmes oli ühine tahe edendada stabiilsust, demokraatiat ja heaolu kogu Euroopas. Läbirääkimistel juhinduti soovist tugevdada Euroopa riikide vahelisi koostöö- ja solidaarsussidemeid, kuna nii kandidaatriigid kui ka senised ELi liikmesriigid tunnustasid laienemise vastastikust kasu. Kuigi läbirääkimised olid keerulised ja probleemiderohked, olid need lõppkokkuvõttes ajendatud ühisest nägemusest ühtsest ja jõukast Euroopast, kus kõik riigid saaksid Euroopa Liidu raames koos jõudsalt areneda.
ELi kandidaatriigid liiguvad 2024. aastal ühinemise suunas, mistõttu tuleb meeles pidada mitmeid olulisi aspekte. Esiteks on liidu eduka integratsiooni ja pikaajalise stabiilsuse jaoks väga oluline seada esikohale reformid, mis on kooskõlas ELi standardite ja väärtustega. See tähendab demokraatlike institutsioonide tugevdamist, õigusriigi edendamist ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist. Lisaks on liiduga sujuvaks ühinemiseks äärmiselt oluline teha praeguste ELi liikmetega ennetavat koostööd, et suurendada usaldust ja toetust. Näidates üles tõelist pühendumist Euroopa väärtustele ja koostööle, saavad kandidaatriigid sillutada teed oma helgemale tulevikule Euroopa Liidus.
Jaroslaw Pietras on praegu Brüsselis asuva Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskuse külalisteadur ja Brugge Euroopa Kolledži külalisprofessor.
Ta töötas Poola ELiga ühinemise läbirääkimiste meeskonnas läbirääkimiste algusest 1998. aastal kuni 2004. aastani, mil Poola ühines ELiga. Aastatel 1990–2006 töötas ta oma kodumaal Poolas rahandusministeeriumi riigisekretärina, Euroopa asjade riigisekretärina ja Euroopa integratsiooni komitee juhatajana. 2008–2020 täitis ta Euroopa Liidu Nõukogus peadirektori kohustusi. Tema vastutusalas olid mitmesugused poliitikavaldkonnad (kliimamuutused, keskkond, transport, telekommunikatsioon, energeetika, haridus, kultuur, audiovisuaalvaldkond, noored ja sport). Tal on majandusteaduste doktori kraad Varssavi Ülikoolist ja ta on avaldanud mitmeid artikleid ELi, kestlikkuse ja kaubandusküsimuste kohta. Ta on saanud ka Fulbrighti stipendiumi ja olnud mõttekoja Bruegel juhatuse liige (2008–2011).
Euroopa Parlamendi kampaania „Anna oma hääl või teised otsustavad sinu eest“ on väga konkreetne. Asjakohane valimisvideo, milles kujutatakse Euroopa projekti sõja- ja genotsiidituhas rahumeelset tulevikku üles ehitamas, tabab õiget närvi. Just praegusel ajal, kus võimust võtavad ekstremism ja apaatia, tundub poliitika sageli sarnanevat pigem tõsielusarja kui tõelise rahvafoorumiga.
Euroopa Parlamendi kampaania „Anna oma hääl või teised otsustavad sinu eest“ on väga konkreetne. Asjakohane valimisvideo, milles kujutatakse Euroopa projekti sõja- ja genotsiidituhas rahumeelset tulevikku üles ehitamas, tabab õiget närvi. Just praegusel ajal, kus võimust võtavad ekstremism ja apaatia, tundub poliitika sageli sarnanevat pigem tõsielusarja kui tõelise rahvafoorumiga.
Kas soovid tõesti lasta teistel enda eest otsustada? Nad juba teevad seda ja otsustavad kärbete kasuks – taas.
Meie president Lucie Studničná ütles selgelt ja konkreetselt, et me ei saa endale lubada järjekordset kärpekriisi. Mõned riigid võitlevad eelmise finantskriisi ajal võetud meetmete tõttu ikka veel majanduslanguse ja ajude äravooluga. Hispaanias, Itaalias ja Kreekas on töötus endiselt kõrge ning SKP elaniku kohta on siiani kaugel 2008. aasta tasemest. Selle lahenduse mõjul oleme tunnistajaks euroskeptitsismi ja populismi hüppelisele kasvule, mida on soosinud nihe paremäärmusluse suunas.
Uued eelarve-eeskirjad jätavad enamiku liikmesriike eesseisvate kliima- ja sotsiaalsete probleemide ees relvituks. La Hulpe’i lubadused kõlavad õõnsalt. Kodanikud kannatavad ja uued majandusraskused, milles valitsused kindlasti süüdistavad Brüsselit, võivad saada paljude jaoks viimaseks tilgaks karikas.
Demokraatia ei seisne üksnes hääletamises: selle tervise säilitamisel on keskse tähtsusega kodanikuühiskond ja ametiühingud. Kuid hääletamine ei ole pelgalt legitiimsuse vahend ja see ei ole kaugeltki kasutu. See on kätte võideldud paljude põlvkondade ja miljonite inimeste jõupingutuste ja sageli ka elude hinnaga. Ja me võime selle õiguse kaotada.
Kokkuhoiumeetmeid käsitlevad otsused ei ole kivisse raiutud. Pidades silmas juunis toimuvaid valimisi ja kõiki eelseisvaid valimisi liikmesriikides, kutsume teid üles: minge hääletama! Ärge laske seda õigust endalt ära võtta. Hääletage sotsiaalse progressi poolt! Üheskoos saame jätkata nii oma riikide kui ka Euroopa Liidu täiustamist ning muuta seda, mis ei toimi.
