Praktika on noortele võimalus tutvuda töömaailmaga, saada nõustamist ja koolitust. See tava on kogu Euroopas teinud läbi märkimisväärse arengu, muu hulgas tänu Euroopa noortegarantii programmile. Nõukogu 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta andis liikmesriikidele väärtuslikud suunised selle vahendi rakendamiseks.
Praktika on noortele võimalus tutvuda töömaailmaga, saada nõustamist ja koolitust. See tava on kogu Euroopas teinud läbi märkimisväärse arengu, muu hulgas tänu Euroopa noortegarantii programmile. Nõukogu 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta andis liikmesriikidele väärtuslikud suunised selle vahendi rakendamiseks.
Kahjuks on praktika korraldamisel aja jooksul esinenud kuritarvitusi ja moonutusi. Muu hulgas tuleb rohkem ette noorte praktikantide ekspluateerimist – nende kasutamist palgaliste töötajate asemel, odava tööjõuna, kellel puudub juurdepääs piisavatele tagatistele ja sotsiaalkaitsele.
Seetõttu toetab komitee Euroopa Komisjoni eesmärki parandada praktika kvaliteediraamistikku kogu Euroopas, eelkõige seoses õppe- ja koolitussisu tugevdamisega ning võitlusega praktika kuritarvitamise ja väärkasutamise vastu.
Kahes komisjoni ettepanekus – ajakohastatud nõukogu soovituse ettepanekus ja direktiivi ettepanekus – käsitletakse siiski vaid mõningaid küsimusi. Ettepanekutel on problemaatilisi aspekte, muu hulgas järgmised:
neis viidatakse valimatult kõigile praktikavormidele. Ettepanekutes ei arvestata piisavalt tegelikke erinevusi eri liiki praktikate ja nende eesmärkide vahel või nende rakendamise vahel liikmesriikides;
neis ei ole ette nähtud vajalikke meetmeid, et vältida praktika kuritarvitamist algusest peale. Samuti puuduvad siduvad eeskirjad kvaliteedistandardite tõstmiseks;
direktiivi ettepaneku puhul on probleemiks selle piiratud kohaldamisala, mis hõlmab ainult neid praktikante, keda peetakse töötajateks või kes on töösuhtes. See puudutab praktikante vähem kui pooltes liikmesriikides ning piirab seega toetusesaajate ringi ja suurendab ohtu, et oodatud tulemusi ei saavutata.
Minu arvates tuleks praktika kvaliteedi parandamiseks kõigepealt kehtestada kvaliteedi miinimumkriteeriumid iga praktikaliigi jaoks, piirates algusest peale nende kasutamist. Need kriteeriumid peaksid pakkuma põhilisi tagatisi ja pöörama suurt tähelepanu koolitusele ning kohustusele võidelda kõigi väärkasutuse juhtumite vastu asjakohaste meetmetega, sealhulgas tugevdades kontrollisüsteemi.
Et muuta praktikakogemus kõigile kättesaadavaks – kuigi me ei saa rääkida palgast üldiselt, sest enamikul juhtudel ei peeta praktikante töötajateks ja praktikat peetakse millekski tööhõive konteksti väliseks – on oluline lõpetada tasustamata praktikad, kehtestades kohustusliku hüvitise, mis ei ole mitte ainult kohandatud praktikaga kaasnevate ülesannete ja kohustuste alusel, vaid võtab arvesse ka kõiki kulusid, mida praktikandid peavad praktika läbimisel kandma.
Lisaks tuleks pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalpartnerite võimalikule rollile õigusakti rakendamisel riiklikul tasandil ning vahendi kasutamise järelevalves ja kontrollis.
Rieke Smit, platvormi Social News Daily toimetaja (#UseTheNews)
Meie erikülaline on noor ajakirjanik Rieke Smit algatusest #UseTheNews. See on Saksamaa uudisteagentuuri DPA algatus, mis keskendub uudiste tarbimisele Z-põlvkonnas ja püüab parandada nende meediapädevust. Kogutud andmete kohaselt on uudistest huvitatud alla kolmandiku 18–24-aastastest ning 23 %-ni neist jõuavad uudised ainult TikToki vahendusel. Rieke kirjutab, kuidas jõuda Z-põlvkonnani mitte ainult TikTokis, vaid ka teistel sotsiaalmeedia platvormidel, ning äratada neis huvi oluliste uudiste vastu, mis puudutavad otseselt nende elu.
Rieke Smit, platvormi Social News Daily toimetaja (#UseTheNews)
Meie erikülaline on noor ajakirjanik Rieke Smit algatusest #UseTheNews. See on Saksamaa uudisteagentuuri DPA algatus, mis keskendub uudiste tarbimisele Z-põlvkonnas ja püüab parandada nende meediapädevust. Kogutud andmete kohaselt on uudistest huvitatud alla kolmandiku 18–24-aastastest ning 23 %-ni neist jõuavad uudised ainult TikToki vahendusel. Rieke kirjutab, kuidas jõuda Z-põlvkonnani mitte ainult TikTokis, vaid ka teistel sotsiaalmeedia platvormidel, ning äratada neis huvi oluliste uudiste vastu, mis puudutavad otseselt nende elu.
Me oleme kaotamas ühte põlvkonda – vähemalt nii näib see olevat. Uudised ei jõua enam Z-põlvkonnani. Uudistest on huvitatud alla kolmandiku 18–24-aastastest noortest. Alla 18-aastaste seas on see osakaal veelgi väiksem.
See nähtus ei ole üldiselt uus. Praeguseks on juba kõik kuulnud uudisteväsimusest ja uudiste vältimisest. Sellele lisandub mõjutajate ja lühivideoid pakkuvate platvormide kasvav tähtsus, eriti noorte seas, nagu kinnitab Reutersi ajakirjandusuuringute instituudi viimane digitaalsete uudiste aruanne.
Noored tarbivad uudiseid üha vähem, sest neil on raske leida usaldusväärseid uudiseid sellistel platvormidel nagu TikTok, aga ka seetõttu, et nad ei tea, kuidas uudised nendesse puutuvad. Selle asjaolu tõi meie #UseTheNews uuringus välja üks 16-aastane tüdruk ning see aitab kõnealust murettekitavat suundumust laiemalt mõista. Põhiküsimus on selles, kuidas jõuda TikToki põlvkonnani?
Esiteks peame olema uudiste, ülevaadete ja taustteabega kohal platvormidel, mida see põlvkond niikuinii kasutab. Järgmiseks peame noortele näitama, kuidas uudistega kursis olemine nende elu muudab. Samal ajal tugevdame seda tehes nagu kogemata nende meediapädevust.
Selle on oma eesmärgiks võtnud ka algatus #UseTheNews ja uudisteplatvormi Social News Daily toimetus, kes kuulutas käesoleva aasta uudisteaastaks, et tugevdada ühiskonda ja demokraatiat, suurendades uudistepädevust, eelkõige teismeliste ja noorte täiskasvanute seas.
Social News Daily püüdleb selle eesmärgi poole uudiseid TikTokis, Instagramis ja YouTube’is edastades. Uudised sotsiaalmeedias? Kuidas see käib? Tuleb kasutada meetodeid, mida sisuloojad mõistsid ammu enne meid: tõsistest teemadest võib rääkida end meikides, toitu valmistades või jalutades. Just seda me teemegi platvormil Social News Daily, kuid uudistega.
Proovime kohaneda tarbijate vaatamisharjumustega. Jagame suured teemad 40-sekundilisteks videoteks ja küsime, miks see on praegu 16-aastasele inimesele oluline.
Kasutame ka klõpsusööta, pidades samal ajal meeles ajakirjandusstandardeid. Miks? Sest TikTokis on vaid kaks sekundit aega selleks, et kellegi tähelepanu endale tõmmata. Kui teie video ei ole nendel loetud sekunditel piisavalt haarav, ei vaata seda keegi. Seepärast kasutame alguses mõnda provokatiivset küsimust või mõnda ebatavalist asjaolu – haarates vaatajate tähelepanu klõpsusöödaga –, kuid anname video lõpus siiski ka vastuseid. Inimesed jäävad vaatama ja tarbivad seejuures ajakirjanduslikku sisu. Ja ongi kõik?
Kas sellest piisab, et tegutseda sotsiaalmeedias meediakanalina? Lühidalt öeldes – ei piisa. Noorte ja ajakirjanike vahel peab olema rohkem kokkupuutepunkte, et suurendada usaldust meedia vastu ja muuta ajakirjandus läbipaistvaks. Näiteks tuleb innustada õpetajaid edendama koolis meediapädevust ning tihendada kontakte õpilaste ja toimetuste vahel, nagu me teeme oma #UseTheNews näidisprojektide ja uudistelaagrite abil.
Sest ainult siis, kui oleme seal, kus nooredki, st koolides, festivalidel ja sotsiaalmeedias, ning alustame nendega vestlust valeuudiste, meedia ja nende tähenduse üle – vaid sellisel juhul on võimalus viia uudised taas Z-põlvkonnani.
Toimetajana jälgib Rieke igapäevast toimetajatööd Social News Daily platvormil (SND). Ta on olnud algatuse #UseTheNews juures eri rollides tööl alates 2021. aastast ning vastutab nüüd SND panuste kavandamise, koordineerimise ja heakskiitmise eest. Pärast ajakirjandusele ja humanitaarabile keskendunud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetamist läbis ta praktika FUNKE Zentralredaktionis.
Saksamaa uudisteagentuuri DPA algatus #UseTheNews uurib noorte meediapädevust. Leibnizi meediauuringute instituudi abiga töötatakse uudistepädevuse laboris ja sotsiaaluudiste osakonnas välja uuenduslikud uudistevormingud. Lisaks pakub #UseTheNews õpetajatele seminare ja materjale. Projekti toetavad paljud meedia-, haridus- ja teaduspartnerid ning selle nõukogu koosneb meedia- ja poliitikavaldkonna tuntud isikutest.
20 aastat pärast Sloveenia ELiga ühinemist kohtusid poliitilised ja kodanikuühiskonna juhid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üritusel Ljubljanas, et tähistada seda olulist aastapäeva, rõhutada ELi liikmesuse olulisi eeliseid ja kinnitada, et Lääne-Balkani piirkonna tulevik on Euroopa Liidus.
20 aastat pärast Sloveenia ELiga ühinemist kohtusid poliitilised ja kodanikuühiskonna juhid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üritusel Ljubljanas, et tähistada seda olulist aastapäeva, rõhutada ELi liikmesuse olulisi eeliseid ja kinnitada, et Lääne-Balkani piirkonna tulevik on Euroopa Liidus.
Konverentsil võtsid sõna komitee president Oliver Röpke, Sloveenia välisminister Tanja Fajon, Sloveenia tööminister Luka Mesec ja piirkondliku koostöönõukogu peasekretär Majlinda Bregu.
Nagu komitee president Oliver Röpke rõhutas: „Lääne-Balkani koht on ELis; enne seda ei ole meie ELi perekond täielik. Kinnitan, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee annab ka tulevikus oma panuse, korraldades septembris kodanikuühiskonna tippkohtumise ELi laienemise teemal.“
Sloveenia välisminister Tanja Fajon ütles: „Usun, et praeguses geopoliitilises olukorras vajame üksteist rohkem kui kunagi varem. Et see protsess õnnestuks, peab kodanikuühiskond avaldama survet poliitikutele ja valitsusele, et need liiguksid ELile lähemale.“
Sloveenia töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste minister Luka Mesec ütles: „Sloveenial ja Lääne-Balkani riikidel on pikk ühine ajalugu. Meie ühine kodu on Euroopa Liit, seega teen koos Sloveenia valitsusega tööd selle nimel, et hõlbustada Lääne-Balkani riikide ühinemist Euroopa Liiduga.“ (mt)
Peaaegu pooled praktikakohad ELis on tasustamata ja sageli on tegu vaid näilise praktikaga. See tähendab, et praktikante kasutatakse odava tööjõuna, kellel puudub juurdepääs sotsiaalkaitsele või muudele õigustele. Euroopa Komisjoni hiljutist ettepanekut parandada praktika kvaliteeti ELis on küll kiidetud kui sammu õiges suunas, aga ka kritiseeritud kui liiga ettevaatlikku. Palusime arvamuse „Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine“ raportööril Nicoletta Merlol anda meile ülevaade komitee seisukohast seoses komisjoni ettepanekuga. Ühtlasi palusime Merlol jagada meiega komitee soovitusi selle kohta, kuidas parandada praktika kvaliteeti ja tagada, et see oleks kättesaadav kõigile, mitte ainult noortele, kes seda endale lubada saavad.
Peaaegu pooled praktikakohad ELis on tasustamata ja sageli on tegu vaid näilise praktikaga. See tähendab, et praktikante kasutatakse odava tööjõuna, kellel puudub juurdepääs sotsiaalkaitsele või muudele õigustele. Euroopa Komisjoni hiljutist ettepanekut parandada praktika kvaliteeti ELis on küll kiidetud kui sammu õiges suunas, aga ka kritiseeritud kui liiga ettevaatlikku. Palusime arvamuse „Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine“ raportööril Nicoletta Merlol anda meile ülevaade komitee seisukohast seoses komisjoni ettepanekuga. Ühtlasi palusime Merlol jagada meiega komitee soovitusi selle kohta, kuidas parandada praktika kvaliteeti ja tagada, et see oleks kättesaadav kõigile, mitte ainult noortele, kes seda endale lubada saavad.
Albaania noortel on tulevikus väga oluline roll riigi ELile lähemale toomisel. Kuid nende valmisolekuga saada muutuste elluviijateks ja nende entusiasmiga ELi suhtes ei kaasne sageli piisavad vahendid, mis võimaldaksid neil sisuliselt osaleda programmides, projektides ja otsuste tegemises. Vaja on kõiki sidusrühmi hõlmavat, noortele keskenduvat koordineerimist, kirjutab meie üllatuskülaline, Albaania noortekongressi tegevdirektor Dafina Peci.
Albaania noortel on tulevikus väga oluline roll riigi ELile lähemale toomisel. Kuid nende valmisolekuga saada muutuste elluviijateks ja nende entusiasmiga ELi suhtes ei kaasne sageli piisavad vahendid, mis võimaldaksid neil sisuliselt osaleda programmides, projektides ja otsuste tegemises. Vaja on kõiki sidusrühmi hõlmavat, noortele keskenduvat koordineerimist, kirjutab meie üllatuskülaline, Albaania noortekongressi tegevdirektor Dafina Peci.
Dafina Peci oli olnud kaks aastat järjest Albaania noortekongressi esimees, kui temast sai 2016. aastal selle tegevdirektor. Alates 2017. aastast on Dafina töötanud ka õppejõuna Tirana Ülikooli poliitikateaduste osakonnas. Ta oli piirkondliku noorte koostööameti loomise töörühma liige. Seejärel esindas ta Albaaniat selle koostööameti direktorite nõukogus ning oli selle juhatuses noorte esindaja. Tal on bakalaureusekraad politoloogias ja rahvusvahelistes suhetes ning magistrikraad regionaalpoliitika ja ohutuse alal. Samuti on ta lõpetanud kraadiõppe, mille teemaks oli konfliktijärgne julgeolek ning rahu- ja vahendusasutuste ülesehitamine.
Dafina Peci, Albaania noortekongressi tegevdirektor
Noored pole mitte üksnes tulevased juhid, vaid olulised koostööpartnerid tänasel päeval. Nende tarmukus, kujutlusvõime ja tahe suurepärased ideed ellu viia on ühiskonna arenguks üliolulised. Noorte aktiivne kaasamine edendab demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset progressi ja isiklikku arengut. See annab otsustajatele parema arusaama tähelepanu vajavatest probleemidest.
Dafina Peci, Albaania noortekongressi tegevdirektor
Noored pole mitte üksnes tulevased juhid, vaid olulised koostööpartnerid tänasel päeval. Nende tarmukus, kujutlusvõime ja tahe suurepärased ideed ellu viia on ühiskonna arenguks üliolulised. Noorte aktiivne kaasamine edendab demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset progressi ja isiklikku arengut. See annab otsustajatele parema arusaama tähelepanu vajavatest probleemidest.
Albaania noored on ELiga integreerumise suhtes väga entusiastlikud, kuid neil on puudu adekvaatsest infost, teadmistest ja osalemisvõimalustest.
Albaania võiks palju võita, kui ta annaks noortele võimaluse programmides ja projektides sisuliselt osaleda. See aitaks noortel albaanlastel väljendada oma vajadusi ja prioriteete ning astuda samme soovitud muutuste ellukutsumiseks.
Albaania noortekongress on oma noorte kaasamise töö raames teinud olulisi pingutusi mõistmaks, mil määral on kodanikuühiskonna aktiivsus ja noorte osalemine ühiskonda muutnud. Et toetada noorte aktiivsust ja osalemist Albaania ELiga integreerumise protsessis, on hädavajalik võtta saadud õppetunde tõsiselt. See tähendab, et tuleb alustada tugevatest, noori esikohale seadvatest partnerlustest, investeerida noortesse kui väärtuslikku varasse ning edendada suuremat koostoimet kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel. Need kolm on minu arvates otsustava tähtsusega.
Partnerlus noorte ja kodanikuühiskonnaga, et edendada Albaanias ELiga integreerumise protsessi
Noored on meie suurim lootus ning ühtlasi peamised muutuste elluviijad, kes aitavad Albaanial edasi liikuda – mitte ainult parema tuleviku suunas, vaid ka parima võimaliku oleviku poole. Neil on julgust, idealismi ja tahet viia ellu isegi võimatuna näivaid mõtteid. Teismelised, kes osalevad ühiskonnas aktiivselt, ei toeta sellega üksnes oma isiklikku ja sotsiaalset arengut, vaid edendavad ka demokraatlikumat ühiskonda ning pakuvad otsustajatele väärtuslikke vaatepunkte seoses mitmesuguste probleemide ja suundumustega, mis vajavad lahendamist. Albaaniale oleks äärmiselt kasulik noorte mõjuvõimu suurendamine ja koostöö läbi noorte sisulise osalemise tegevustes ja programmides, mis vastavad nende vajadustele ja eesmärkidele.
Osalemine ei ole mitte ainult põhiline inimõiguste kontseptsioon, vaid ka praktiline vahend üleüldise kodanikuaktiivsuse edendamiseks. Kuigi valimistel osalemine valija või kandidaadina on demokraatliku kaasatuse oluline komponent, ei piirdu noorte osalemine igapäevaelus ainult nende tegevustega. Kodanikuaktiivsuse eeltingimusteks on osalemisõigus ja -võimalused, aga ka vahendid, tegutsemisruum, tööriistad ja vajaduse korral rahaline toetus, et mõjutada otsuste tegemist ning osaleda meetmetes ja tegevustes, mis tugevdavad ja toetavad ühiskonda ning muudavad selle vastupanuvõimelisemaks.
Seoses sellega on oluline laiendada kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikke, et pakkuda täiendavaid võimalusi noorte kaasamiseks ja nende mõjuvõimu suurendamiseks. Koostöö tegemine ning võrgustike ja sünergia loomine võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel tutvuda parimate tavadega, õppida üksteiselt, vahetada teavet ja avastada uusi ideid. Lisaks võimaldab see neil kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid oma peamistes ühistes töövaldkondades ning koordineerida poliitikat ja programme. Kodanikuühiskonna organisatsioonide töö suurendab noorte mõjuvõimu ning aitab samuti tugevdada noorterühmade esindatust ja osalemist ühiskonnas.
Et kasutada potentsiaali ja innovatsiooni, mida noored saavad Albaania ühiskonnale pakkuda, rajades teed sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduskasvule, loodan, et kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikke õnnestub laiendada. Sellest võiks saada noorte ja kodanikuühiskonna aktiivsuse katalüsaator.
Ees ootavad pikk töö ja täiendavad jõupingutused, et suurendada noorte mõtestatud ja aktiivset osalemist, esindatust ning juhtrolli ühiskonnas. Noorte kaasamine peaks tähendama ka seda, et noortele teabe kättesaadavaks tegemine on prioriteet ning noortele pakutakse võimalusi vahetada mõtteid ja teadmisi eakaaslaste, sidusrühmade ja otsustajatega.
ELi noortetest on vahend, mille eesmärk on tagada noorte ulatuslikum osalemine poliitikakujundamises. Kuna äsja lõppes kandideerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee noortetestile, rääkis komitee noorterühma esimees Katrīna Leitāne meile, mida pakuks see test komitee töös osalema valitud noorteorganisatsioonidele.
ELi noortetest on vahend, mille eesmärk on tagada noorte ulatuslikum osalemine poliitikakujundamises. Kuna äsja lõppes kandideerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee noortetestile, rääkis komitee noorterühma esimees Katrīna Leitāne meile, mida pakuks see test komitee töös osalema valitud noorteorganisatsioonidele.
