Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liitu tungivalt üles suurendama investeeringuid turvalisse ühenduvusse, vastupidavasse taristusse ja tarneahelatesse, et jääda konkurentsivõimeliseks kiiresti arenevas üldotstarbelise tehisintellekti valdkonnas. Neid meetmeid peetakse oluliseks generatiivse tehisintellekti eeliste maksimeerimisel kooskõlas Euroopa väärtuste, vajaduste ja põhiõigustega.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liitu tungivalt üles suurendama investeeringuid turvalisse ühenduvusse, vastupidavasse taristusse ja tarneahelatesse, et jääda konkurentsivõimeliseks kiiresti arenevas üldotstarbelise tehisintellekti valdkonnas. Neid meetmeid peetakse oluliseks generatiivse tehisintellekti eeliste maksimeerimisel kooskõlas Euroopa väärtuste, vajaduste ja põhiõigustega.
Komitee keskendub ettevalmistavas arvamuses „Tehisintellekt – edasised sammud“ generatiivse tehisintellekti põhiaspektidele ning rõhutab, et tehisintellekti dünaamilisus ja keerukus teeb vajalikuks ELi tehisintellektimääruse pideva ajakohastamise. Kuigi generatiivse tehisintellekti mudelid on suures osas tehnilised ja neid kasutatakse peamiselt ettevõtjatevahelises sektoris, ei saa tähelepanuta jätta nende kaudset mõju töötajatele ja tarbijatele.
„Meie arvates on väga oluline, et igasugune tehisintellekt, mida me Euroopas kasutame, põhineks ka Euroopa väärtustel. See tähendab loomulikult õigusriiki ja inimõigusi, kuid ka läbipaistvust ja usaldusväärsust. Need on peamised tegurid, mis võimaldavad tehisintellektisüsteemidel inimeste heaks töötada,“ ütles arvamuse raportöör Sandra Parthie. Arvamuse koostamist taotlesid Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Ungari.
Kuigi komitee toetab tehisintellektimäärust, rõhutab ta vajadust seda hoolikalt jälgida ja kohandada, kui peaks selguma, et määrus lämmatab ELi tehisintellektile keskenduvate ettevõtete innovaatilisust. See võib juhtuda siis, kui on ebaselge, kuidas määrust tuleks kohaldada, või kui see osutub liiga keeruliseks, sundides investoreid ja novaatoreid Euroopa turult eemale.
Selleks et võidelda suurte ELi-väliste digiettevõtjate tugeva turgu valitseva seisundi vastu ELi turul, on komitee kutsunud üles kasutama ELi konkurentsipoliitika vahendeid, et reageerida mis tahes kriitilisele käitumisele või ELi standardite mittejärgimisele.
EL ja selle liikmesriigid peavad investeerima innovatsiooni, et rajada tugevad võrgustikud tehisintellektitoodete loomiseks ja täiustamiseks ning suurendada kasu, mida tehisintellekt inimestele ja majandusele toob. Kui generatiivset tehisintellekti Euroopas ei arendata ja ei kasutata, võib see piirata Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ning viia müügi vähenemise, töökohtade kadumise, majandusliku stagnatsiooni ja vaesuseni.
„Meil on väga head ettevõtted ja teadlased; meie teadusasutused on maailmatasemel. Peame neid praegusest palju rohkem edendama, meelitama ligi talente ja muutma Euroopa neile töökohana atraktiivseks. Me peame arendama Euroopas loodud tehisintellekti,“ ütles Parthie. (ll)
Maapõueenergial on Euroopas märkimisväärne kasutamata potentsiaal. Euroopa Liit peaks kiirelt tegutsema, et võtta vastu Euroopa maapõueenergia strateegia, mille eesmärk on kasutada ära selle eeliseid.
Maapõueenergial on Euroopas märkimisväärne kasutamata potentsiaal. Euroopa Liit peaks kiirelt tegutsema, et võtta vastu Euroopa maapõueenergia strateegia, mille eesmärk on kasutada ära selle eeliseid.
Täiskogu oktoobri istungjärgul võttis komitee energia küsimuses ühemõttelise seisukoha. Zsolt Kükedi ja Thomas Kattnigi koostatud arvamuses rõhutab komitee, et maapõueenergiatootmine põhjustab äärmiselt vähe kasvuhoonegaaside heidet ning sel võib olla tähtis roll ELi rohepöördes, vähendades nii Euroopa sõltuvust fossiilkütustest kui hõlbustades ka dekarboniseerimist.
„Maapõueenergia võib anda tubli panuse ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse,“ ütles Kükedi. „Sellel on kasutamata potentsiaal ja Euroopa Komisjon peaks viivitamata välja töötama tervikliku strateegia, et kasutada ära selle pakutavaid võimalusi,“ sõnas Kattnig.
Komitee märgib, et investeeringud geotermaalelektrijaamadesse ei teostu ilma riigipoolse rahalise abita. Alginvesteeringute ligimeelitamiseks ja nendega seotud riskide vähendamiseks on vaja valitsusepoolset rahastamist ja stiimuleid.
Lisaks väärib nimetamist, et muutused energiapoliitikas või rahastamises võivad mõjutada maapõueenergia projektide majanduslikku atraktiivsust.
Geotermaalelektrijaamade ehitamisega kaasnevad riskid tuleb täpselt kindlaks teha, eelkõige seoses keskkonnamõjuga. Seetõttu on oluline viia see protsess läbi kohalikke kogukondi kaasates, et suurendada üldsuse heakskiitu.
Maapõueenergia keskkonna- ja kliimaeelised kaaluvad siiski üles sellega seonduvad riskid. Maakasutuse, ressursikasutuse ja impordisõltuvuse seisukohast on maapõueenergia üks parimaid taastuvaid energiaallikaid. (mp)
ELi liikmesriigid peaksid hõlbustama kaasavat dialoogi kodanikuühiskonnaga, avatust ja läbipaistvust kõigis radioaktiivsete jäätmete käitlemise aspektides. See kehtib nii praeguste kui ka potentsiaalsete vastuvõtvate kogukondade kohta, eriti arvestades asjaolu, et järgmisel kümnendil ja pärast seda tekib igal aastal üha rohkem radioaktiivseid jäätmeid.
ELi liikmesriigid peaksid hõlbustama kaasavat dialoogi kodanikuühiskonnaga, avatust ja läbipaistvust kõigis radioaktiivsete jäätmete käitlemise aspektides. See kehtib nii praeguste kui ka potentsiaalsete vastuvõtvate kogukondade kohta, eriti arvestades asjaolu, et järgmisel kümnendil ja pärast seda tekib igal aastal üha rohkem radioaktiivseid jäätmeid.
Täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud arvamuses võtab komitee kindla seisukoha. Komitee märgib, et olemasolevaid rahalisi vahendeid tuleks kasutada selleks, et võimestada kodanikuühiskonna rühmi, eelkõige tuumarajatiste läheduses asuvaid kohalikke kogukondi, iseseisvalt osalema projektides ja uuringutes, et hinnata radioaktiivsete jäätmete käitlemises osalemise ja läbipaistvuse tavasid.
Komitee soovitab liikmesriikidel anda aru, millised on meetodid üldsuse osalemiseks radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud otsustusprotsessis ning kuidas tagatakse läbipaistvus. „Komitee kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud keskkonna, rahvatervise ja sotsiaal-majandusliku arengu seire ja korrapärane avalikustamine,“ ütles raportöör Alena Mastantuono.
Liikmesriigid peaksid võtma vastutuse ja mitte jätma tulevastele põlvkondadele tuumajäätmete töötlemise koormust olenemata jäätmete laadist, elueast ja ohutasemest.
Arvestades, et suurt osa kasutatud tuumkütusest on võimalik ümber töödelda, tuleks lõhustuvad materjalid ringlusse võtta, vähendades seega vajadust loodusliku uraani järele tuumareaktorite käitamiseks. Ringmajanduse strateegiad võimaldaksid liikmesriikidel minimeerida jäätmekoguseid, millega tuleb tegeleda jäätmekäitlusstrateegiate abil.
„Liikmesriigid peaksid tagama, et dekomisjoneerimise ning kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulude hindamisel võetakse arvesse kulude suurenemist aja jooksul. Samuti peaksid nad tagama, et rahastamine on tegelike kulude katmiseks piisav,“ märkis kaasraportöör Christophe Quarez. (mp)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee alustas tööd sinise kokkuleppega 2023. aasta jaanuaris ja ELi sinise kokkuleppe ametlik avaüritus toimus 2023. aasta veebruaris. 2023. aasta septembris sai algatus poliitilise tõuke komitee ja Euroopa Parlamendi ühise üleskutsega, mis esitati ühiselt allkirjastatud kirjas ELi riigipeadele ja valitsusjuhtidele.
