Maapõueenergial on Euroopas märkimisväärne kasutamata potentsiaal. Euroopa Liit peaks kiirelt tegutsema, et võtta vastu Euroopa maapõueenergia strateegia, mille eesmärk on kasutada ära selle eeliseid.

Täiskogu oktoobri istungjärgul võttis komitee energia küsimuses ühemõttelise seisukoha. Zsolt Kükedi ja Thomas Kattnigi koostatud arvamuses rõhutab komitee, et maapõueenergiatootmine põhjustab äärmiselt vähe kasvuhoonegaaside heidet ning sel võib olla tähtis roll ELi rohepöördes, vähendades nii Euroopa sõltuvust fossiilkütustest kui hõlbustades ka dekarboniseerimist.

„Maapõueenergia võib anda tubli panuse ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse,“ ütles Kükedi. „Sellel on kasutamata potentsiaal ja Euroopa Komisjon peaks viivitamata välja töötama tervikliku strateegia, et kasutada ära selle pakutavaid võimalusi,“ sõnas Kattnig.

Komitee märgib, et investeeringud geotermaalelektrijaamadesse ei teostu ilma riigipoolse rahalise abita. Alginvesteeringute ligimeelitamiseks ja nendega seotud riskide vähendamiseks on vaja valitsusepoolset rahastamist ja stiimuleid.

Lisaks väärib nimetamist, et muutused energiapoliitikas või rahastamises võivad mõjutada maapõueenergia projektide majanduslikku atraktiivsust.

Geotermaalelektrijaamade ehitamisega kaasnevad riskid tuleb täpselt kindlaks teha, eelkõige seoses keskkonnamõjuga. Seetõttu on oluline viia see protsess läbi kohalikke kogukondi kaasates, et suurendada üldsuse heakskiitu.

Maapõueenergia keskkonna- ja kliimaeelised kaaluvad siiski üles sellega seonduvad riskid. Maakasutuse, ressursikasutuse ja impordisõltuvuse seisukohast on maapõueenergia üks parimaid taastuvaid energiaallikaid. (mp)

ELi liikmesriigid peaksid hõlbustama kaasavat dialoogi kodanikuühiskonnaga, avatust ja läbipaistvust kõigis radioaktiivsete jäätmete käitlemise aspektides. See kehtib nii praeguste kui ka potentsiaalsete vastuvõtvate kogukondade kohta, eriti arvestades asjaolu, et järgmisel kümnendil ja pärast seda tekib igal aastal üha rohkem radioaktiivseid jäätmeid.

Täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud arvamuses võtab komitee kindla seisukoha. Komitee märgib, et olemasolevaid rahalisi vahendeid tuleks kasutada selleks, et võimestada kodanikuühiskonna rühmi, eelkõige tuumarajatiste läheduses asuvaid kohalikke kogukondi, iseseisvalt osalema projektides ja uuringutes, et hinnata radioaktiivsete jäätmete käitlemises osalemise ja läbipaistvuse tavasid.

Komitee soovitab liikmesriikidel anda aru, millised on meetodid üldsuse osalemiseks radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud otsustusprotsessis ning kuidas tagatakse läbipaistvus. „Komitee kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud keskkonna, rahvatervise ja sotsiaal-majandusliku arengu seire ja korrapärane avalikustamine,“ ütles raportöör Alena Mastantuono.

Liikmesriigid peaksid võtma vastutuse ja mitte jätma tulevastele põlvkondadele tuumajäätmete töötlemise koormust olenemata jäätmete laadist, elueast ja ohutasemest.

Arvestades, et suurt osa kasutatud tuumkütusest on võimalik ümber töödelda, tuleks lõhustuvad materjalid ringlusse võtta, vähendades seega vajadust loodusliku uraani järele tuumareaktorite käitamiseks. Ringmajanduse strateegiad võimaldaksid liikmesriikidel minimeerida jäätmekoguseid, millega tuleb tegeleda jäätmekäitlusstrateegiate abil.

„Liikmesriigid peaksid tagama, et dekomisjoneerimise ning kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulude hindamisel võetakse arvesse kulude suurenemist aja jooksul. Samuti peaksid nad tagama, et rahastamine on tegelike kulude katmiseks piisav,“ märkis kaasraportöör Christophe Quarez. (mp)