European Economic
and Social Committee
European Economic
and Social Committee
The European Economic and Social Committee (EESC) is the voice of organised civil society in Europe.
Find out more about its role and structure at http://www.eesc.europa.eu/en/about
The EESC issues between 160 and 190 opinions, evaluation and information reports a year.
It also organises several annual initiatives and events with a focus on civil society and citizens’ participation such as the Civil Society Prize, the Civil Society Days, the Your Europe, Your Say youth plenary and the ECI Day.
Find the latest EESC opinions and publications at http://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions and http://www.eesc.europa.eu/en/our-work/publications-other-work/publications respectively.
The EESC is active in a wide range of areas, from social affairs to economy, energy and sustainability.
Learn more about our policy areas and policy highlights at http://www.eesc.europa.eu/en/policies
The EESC holds nine plenary sessions per year. It also organises many conferences, public hearings and high-level debates related to its work.
Find out more about our upcoming events at http://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/upcoming-events
Here you can find news and information about the EESC'swork, including its social media accounts, the EESC Info newsletter, photo galleries and videos.
Read the latest EESC news http://www.eesc.europa.eu/en/news-media/news and press releases http://www.eesc.europa.eu/en/news-media/press-releases
The EESC brings together representatives from all areas of organised civil society, who give their independent advice on EU policies and legislation. The EESC's326 Members are organised into three groups: Employers, Workers and Various Interests.
Find out more about our Members and groups at http://www.eesc.europa.eu/en/members-groups
The EESC has six sections, specialising in concrete topics of relevance to the citizens of the European Union, ranging from social to economic affairs, energy, environment, external relations or the internal market.
Find out more at http://www.eesc.europa.eu/en/sections-other-bodies
Praegune tervisekriis on ennenägematu Euroopa ja kogu maailma ajaloos: see mõjutab tõsiselt inimkonda kõikjal maailmas, näidates meile seda, kui habras on inimelu. Meid ründab mikroskoopiline organism, ent kuigi me ei suuda seda veel alistada, on võit lõpuks meie.
Esimest korda meie aastatuhandete pikkuses ajaloos oleme inimeste ja sotsiaalsete olevustena sunnitud hakkama saama ilma füüsilise kontaktita, ilma samas kohas viibimata, ilma vahetute inimsuheteta. Oleme pidanud õppima elama „virtuaalselt“, mis muudab antropoloogilises mõttes põhjapanevalt meie olemust. Maailm on muutumas ja sellest tulenevalt peame muutuma ka meie: peame õppima kasutama digitaalseid vahendeid, et kohtuda videokoosolekutel, peame õppima suhtlema teistsugusel moel, ilma üksteist füüsiliselt nägemata või hoides sotsiaalset distantsi, kui me siiski kohtume. Ka liikuvus on muutumas ja me katsetame uusi liikumisvahendeid, näiteks tõukerattaid. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas muutustest on saanud oluline osa meie elust.
Meie põlvkonna ülesanne on nende probleemide kallale asuda ja neile lahendused leida.
Ent kõigele vaatamata oleme me inimesed ja me suudame kohaneda. Me teame, et see on vaid vaheetapp inimkonna pikas ajaloos ja et varem või hiljem saame pöörduda tagasi oma tegeliku olemuse juurde – inimene on sotsiaalne olevus.
Teatud mõttes oli kurb pidada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uue ametiaja avaistungjärku veebi vahendusel ja seda tunnet jagavad tõenäoliselt paljud. Istungjärk ei ole siiski päris see, kui puudub võimalus isiklikult kohtuda ja uusi liikmeid tundma õppida, vaheajal ühiselt kohvi juua või pärast pikka tööpäeva klaasikest veini nautida. Need hetked ja sotsiaalsed kontaktid on meie tööelus tegelikult väga olulised. Need on hädavajalikud, et õppida üksteist tundma ja vahetada seisukohti kolleegidega, kellega peame pidama läbirääkimisi või leidma üksmeele arvamuste koostamisel.
Oleme teadlikud sellest, et peame vahetu suhtlemise veel pisut edasi lükkama, ent varem või hiljem oleme jälle inimesed selle sõna igas tähenduses.