Puidust hooned võivad olla kooskõlas nii meie põhimõtete kui ka elatustasemega

Rudolf Kolbe

Ehitussektoril on märkimisväärne mõju CO₂ heitele Euroopa Liidus ja kogu maailmas. Ehitussektori keskkonnamõju vähendamine on hädavajalik. Puitehituse soodustamine on oluline tegur selle saavutamisel ja rohepöörde edasiviimisel.

Enne puidu kasutamist ehitusmaterjalina seob see süsinikku – puu koosneb umbes 50% ulatuses puhtast süsinikust – ja see annab häid tulemusi mitmes plaanis. Nimelt on paljudes riikides võimalik hankida kestlikuna sertifitseeritud metsade puitu suhteliselt lähedal ehitusplatsile. Teiseks on töötlemine harva problemaatiline või keskkonnale kahjulik. Lisaks saab puitu lihtsalt taaskasutada. Samaväärsete hoonete võrdlus kogu nende olelusringi jooksul näitab, et puit on mõistlik alternatiiv energia, kasvuhoonegaaside heite, õhusaaste ja veereostuse ning muude mõjunäitajate seisukohast.

Et aga edendada puitehitust kui kliimaeesmärkide saavutamise viisi, on hädavajalik kasutada hangetes kvaliteedikriteeriume, sealhulgas kestlikkuse ja olelusringi kriteeriume, ning valida sobivad hankemenetlused, mis võimaldavad uuenduslikke lahendusi. Kvaliteedipõhise konkurentsi ja kliimahoidlike riigihangete puhul on vaja rangemaid õiguslikke kohustusi. Tagada tuleb ka meetmed, et koolitada avaliku sektori hankijaid selliseid kriteeriume ja kohustusi kohaldama.

Lisaks on meil tarvis miinimumstandardeid hoonete olelusringi jooksul tekkivale CO₂ heitele ja CO₂ heite aruandluse nõudele kogu ehitussektoris. Samuti on vaja õiguslikku ja tehnilist keskkonda, mis võimaldab innovatsiooni üldises plaanis ja puitehituses.

Hoonetes elavatele ja neid kasutavatele inimestele võib puitehitus pakkuda kestlikke, kaasavaid ja kauneid eluruume.