ELi noortetest on vahend, mille eesmärk on tagada noorte ulatuslikum osalemine poliitikakujundamises. Kuna äsja lõppes kandideerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee noortetestile, rääkis komitee noorterühma esimees Katrīna Leitāne meile, mida pakuks see test komitee töös osalema valitud noorteorganisatsioonidele.

Katrīna Leitāne, komitee noorterühma esimees

Noorte huvid on poliitikakujundamises alaesindatud kogu maailmas, kuigi neil on valmisolek, soov ja suutlikkus anda oma panus. Noorte seisukohtade kaasamine komitee töösse muudab ELi poliitika esinduslikumaks ja vastupidavamaks. Euroopa kodanikuühiskonna esindajana peaks komitee olema peamine ELi institutsioon, mis esindab noorte häält//noorte arvamust edastav ELi institusioon. 

Juba mitu aastat on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegutsenud selle nimel, et integreerida noorte eurooplaste arvamus paremini oma töösse ja ELi otsustusprotsessi. Aasta tagasi loodi komitee noorterühm, et muuta noorte osalemine ametlikuks. 2022. aasta septembris avaldatud arvamusega „ELi noortetest“ sai komiteest esimene selle rakendamisele pühendunud ELi institutsioon. 2024. aasta aprillis astus komitee pika sammu edasi, kiites heaks metoodika ELi noortetesti kohaldamise kohta komitees// selle kohta, kuidas kohaldada ELi noortetesti komitees. 

Noortetest on vahend, mille eesmärk on toetada noorte kaasamist ja noorte integreerimist poliitika kujundamisse. See hõlmab konsultatsioone, mõjuhinnanguid ja leevendusmeetmeid. Komitees tähendab see, et noorte esindajad osalevad komitee liikmete kõrval osa//teatavate arvamuste koostamisel. Konkreetselt võtavad noorte esindajad osa koosolekutest ja aruteludest, esitavad kirjalikke seisukohti ja võimaluse korral jälgivad arvamuste kasutuselevõttu//rakendamist. Üks noorte esindaja arvamuse kohta teeb tööd kõigi huvitatud noorteorganisatsioonide nimel. 

Algatus on praegu rakendamisetapis. Käesoleva aasta juunis oli noorteorganisatsioonidel võimalus kandideerida ning komitee sai üle 100 taotluse. Valituks osutunud noorteorganisatsioone teavitatakse korrapäraselt uutest arvamustest ning uuritakse nende soovi töötada tulevaste arvamuste kallal. Sektsioonide ja CCMI juhatus otsustavad lõpuks, millised arvamused läbivad komitees ELi noortetesti. 

Väga edukast katseprojektist saadud kogemused aitasid noorterühmal metoodikat ette valmistada. Komitee iga sektsioon ja CCMI valis välja ühe arvamuse ja kaasas edukalt kokku 20 noorte esindajat. Arvamuste teemad olid erinevad, alates Euroopa poolaastast kuni demokraatia kaitsmiseni. 

Komitee noorterühm töötab selle nimel, et leida parim viis noorteorganisatsioonide sisuliseks kaasamiseks. Järgmise sammuna tuleb algatust rakendama asuda ning seda korrapäraselt läbi vaadata ja täiustada.

Kui soovite rohkem teada, tutvuge meie veebilehega EU Youth Test at the EESC või võtke ühendust sekretariaadiga aadressil youtheesc@eesc.europa.eu. 

EMSK töötajate rühm 

Praegu on suurtes hargmaistes ettevõtetes üle 1200 Euroopa töönõukogu. Need organid on oluline vahend demokraatia tagamisel töökohal, kuna neil on õigus saadaa ettevõtte juhtkonnalt teavet riikidevaheliste küsimuste kohta ja esitada oma arvamus. Sellised küsimused hõlmavad praegust majandus- ja finantsolukorda ning tõenäolist arengut töökohtade, investeeringute või uute töömeetodite vallas. Euroopa töönõukogudel ei ole õigust kokkulepete üle läbirääkimisi pidada. 

Kuna ettevõtet puudutavad otsused tehakse peamiselt peakorteris, kuid neid rakendatakse kogu ettevõtte ulatuses, suureneb selliste nõukogude tähtsus. Euroopa töönõukogud aitavad töötajate esindajatel paremini mõista ettevõtte otsuseid. Samal ajal võib nõuetekohane teavitamine ja konsulteerimine aidata juhtkonnal langetada oma otsuseid nii, et neid saaks kõigis riikides sujuvalt rakendada. 

Tõendid näitavad siiski, et kehtivas Euroopa töönõukogude direktiivis (mis pärineb 2009. aastast) ja selle rakendamises esineb tõsiseid puudusi. Oluline on see, et paljudel Euroopa töönõukogudel ei ole võimalust pöörduda kohtusse, kui nende õigusi rikutakse. Varasemate kohtumenetluste ja -otsuste analüüsist selgub, et esineb õiguslikku ebakindlust, eelkõige seoses mõistetega „teavitamine“, „konsulteerimine“, „riikidevaheline“ ja „konfidentsiaalsus“ ning Euroopa töönõukogu õigusega kasutada ekspertide abi (nt õigusabi või ametiühingute esindajad). Lisaks on mitmeid aegunud eeskirju, mida tuleb kohandada praegusele ülemaailmsele olukorrale. 

Ettevõtted ja nende töötajad seisavad silmitsi mitmetahuliste probleemidega: digiüleminek, kliimamuutuste vastased meetmed, demograafia, oskused. Sellised muutused võivad tekitada segadust ja mõjutada ettevõtte konkurentsivõimet, samuti sotsiaalkindlustust ja töötajate tootlikkust. Teadusuuringud tõestavad, et tõhusad teavitamis-, konsulteerimis- ja/või töötajate osalemisõigused suurendavad ettevõtete otsuste kestlikkust ja konkurentsivõimet, mis omakorda viitab sellele, et Euroopa töönõukogudel võib olla oluline roll õiglasel üleminekul. 

Seetõttu on vaja direktiiv läbi vaadata, et tagada õiguskindlus ja Euroopa töönõukogude nõuetekohane toimimine. Direktiivi kiire ja sujuv läbivaatamine peaks kõrvaldama olemasolevad puudused ja muutma Euroopa töönõukogud tulevikukindlaks. Komitee arvamuses hinnatakse komisjoni ettepanekut ja esitatakse seadusandjatele mitu konkreetset ettepanekut selle kohta, kuidas direktiivi veelgi parandada.

Komitee käivitas uue programmi, et veelgi süvendada suhteid riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogudega. Algatuse eesmärk on võimaldada korrapärasemat suhtlust prioriteetsetel teemadel, samuti kavandatud arvamuste ja aruannete ning heade tavade üle.

Esimene selline vahetus toimus märtsis Prantsusmaal, kus komitee noorterühma esimees Katrīna Leitāne külastas kahe päeva jooksul Prantsusmaa majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanõukogu, et vahetada mõtteid noortepoliitika üle. Mida see andis? Uusi ideid noorte tegevuskava edendamiseks ELi ja riiklikul tasandil, noorte ootuste integreerimist komitee tegevusse ja kohtumisi uute kolleegidega, kes tegelevad sama teemaga mõnes liikmesriigis. 

Videos jagab Katrīna Leitāne oma muljeid töövisiidist ja viljakast mõttevahetusest Prantsusmaa majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanõukoguga. 

Lisateavet vahetusprogrammi kohta leiate meie veebilehel siit. 

Et veelgi rohkem teada saada, võtke ühendust riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude ning kodanikuühiskonnaga suhtlemise osakonna sekretariaadiga (EESC-ESCS-relations@eesc.europa.eu).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on rõhutanud, kui oluline on lisada ELi poliitikasse noorte perspektiiv. Selleks on ta kutsunud noorteorganisatsioone osalema komitee noortetestis – algatuses, mille eesmärk on võimendada noorte häält poliitikakujundamises. 

Hiljuti kutsus komitee noorteorganisatsioone kandideerima võimalusele osaleda komitee noortetestis (30. juunini 2024). Välja valitud organisatsioonid teevad kindlaks komitee arvamused, mida nad soovivad mõjutada, osalevad koosolekutel ja aruteludel ning esitavad kirjalikke seisukohti. Kandideerida võivad organisatsioonid, mis on demokraatlikult asutatud, järgivad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni põhimõtteid ning mille tegevust või otsustusorganeid juhivad noored. 

Viimase aasta jooksul on komitee noortetesti katsetanud ja võimaldanud noorte esindajatel kogu Euroopas osaleda aruteludes olulistes küsimustes, nagu demokraatia, ühine põllumajanduspoliitika ning ELi ja Ühendkuningriigi noorte kaasamine. Tänu katseprojekti edule muudeti see alaliseks vahendiks ning komitee kutsub teisi ELi institutsioone üles sama tegema. 

Hiljutisel täiskogu arutelul väljendasid noorte esindajad rahulolu algatuse üle, mis kaasab neid ka muudel teemadel peale traditsiooniliste noortekesksete teemade, näiteks kliimakriisi teemal. 

Komitee president Oliver Röpke rõhutas, et algatuse näol on komitee võtnud endale tähtsa poliitilise kohustuse, ja toonitas vajadust kaasata noored järjepidevalt ELi otsustusprotsessi. Ta märkis, et valimised ei tohiks olla ainus võimalus noorte hääl kuuldavaks teha – noortetest tagaks nende korrapärase panuse ELi poliitikasse. 

Komitee ajutise noorterühma esimees Katrīna Leitāne tõi esile edusammud noorte hääle kaasamisel ELi otsustusprotsessi ja ütles, et noortetest areneb kogemuste põhjal pidevalt edasi. Euroopa Noortefoorumi asepresident Elias Dray kiitis komiteed selle juhtrolli eest ja julgustas noorteorganisatsioone algatusega ühinema, et nende seisukohad kujundaksid komitee tulevasi arvamusi. 

Komitee täiskogu istungjärgul osales ka Albaania noorte- ja lasteminister Bora Muzhaqi. Tema riik püüab olla noortepoliitika valdkonnas eeskujuks, näidates kui väärtuslik on võtta tööle inimesi, kes vastutavad üksnes noorteküsimuste eest. „Ma tõesti usun, et tehes täna tööd noortega ja nende heaks valmistame neid ette tulevikuks... võimestame neid nüüdisaja juhtidena, et nad päriksid kestliku ja ökoloogiliselt mitmekesise planeedi.“

Komiteel on Albaaniaga suurepärased töösuhted, mis osutavad riikidevahelise partnerluse kesksele rollile noorte osaluse edendamisel kõigil valitsemistasanditel.

Komitee on algatusele pühendunud alates 2022. aasta septembrist, mil võttis vastu arvamuse ELi noortetesti kohta. Komitee jätkuvad jõupingutused, sealhulgas iga-aastane üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, näitavad veelgi komitee pühendumist noorte osalemise suurendamisele ELi otsustusprotsessis. 

2024. aasta märtsis toimunud ürituse soovitused on suunatud järgmistele ELi juhtidele ja need on veebis kättesaadavad. (ks)

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2040. aastaks 90 %, seades eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendas sellele eesmärgile toetust mais toimunud täiskogu istungjärgul, rõhutades, et see on kooskõlas teaduslike soovitustega piirata globaalset soojenemist nii, et see ei ületa 1,5 °C. 

Oma toetust väljendades rõhutas komitee, et oluline on anda õiglane panus ülemaailmsetesse kliimapüüdlustesse, tagades samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõime vähese CO₂ heitega majandusele üleminekul. Arvamuse „ELi 2040. aasta kliimaeesmärk“ raportöör Teppo Säkkinen toonitas vajadust luua 2040. aastaks süsinikuvaba elektrisüsteem, et hoogustada tööstuse, transpordi ja hoonete CO₂ heite vähendamist, toetades tõelist heitkoguste vähendamist fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kaudu. 

Komitee hoiatas liigse tuginemise eest süsiniku sidumisele selliste riskide tõttu nagu metsatulekahjud ja kahjurid, nõudes tasakaalustatud lähenemisviisi heitkoguste vähendamise ja süsinikdioksiidi sidumise vahel. ELi kliimapoliitika järgmine etapp peaks keskenduma investeeringutele, tugeva majanduse loomisele, energiajulgeoleku suurendamisele ja kvaliteetsete töökohtade loomisele. Selleks on väga oluline saavutada 2030. aasta eesmärk vähendada heidet 55 % ja viia ellu paketi „Eesmärk 55“ õigusaktid. 

Komitee näeb 2040. aastaks ette süsinikuvaba elektritootmise sektori, millele peavad järgnema vähese CO₂ heitega kütte- ja jahutussektor. Puhas ja taskukohane energia on oluline tööstuse, hoonete ja transpordi CO₂ heite vähendamiseks. 

Komitee tegi ka ettepaneku kehtestada põllumajandusliku toidutööstuse jaoks heitkoguste vähendamise eesmärk, mis töötatakse välja põllumajandustootjate ja sidusrühmade dialoogi kaudu, et tagada toiduga kindlustatus, ning võttes arvesse erinevaid looduslikke tingimusi ELis. 

Üldsuse toetus ja sidusrühmade kaasamine on 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks otsustava tähtsusega. Seepärast kutsub komitee üles pidama eesmärkide seadmisel ja meetmete väljatöötamisel laiaulatuslikku dialoogi muu hulgas sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja kodanikega. 

Euroopa Liit valmistab ette seadusandlikku ettepanekut 2040. aasta eesmärgi kohta. Sellega seoses peab komitee oluliseks ulatuslikku konkurentsivõime kontrolli teiste suurte majandusriikide suhtes. Kontrolli eesmärk on säilitada Euroopa ülemaailmne konkurentsivõime ja tööstusbaas, järgides samal ajal rangeid keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid. (ks)

Komitee võttis täiskogu mai istungjärgul vastu kaks arvamust, milles rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika – ELi regionaalarengu peamise rahastamisvahendi – otsustavat osa tulevastes laienemistes. Muu hulgas soovitas komitee lisada ühinemislepingutesse nõuetele vastavuse tagamise vahendid, et tegeleda võimalike ühinemisjärgsete murekohtadega, nagu väljaränne ja õigusriigi põhimõtte järgimise probleemid. 

Komitee rõhutas oma uutes soovitustes, et ühtekuuluvusfondide tõhusa kasutamise jaoks on tähtis integreerida ja võimestada kodanikuühiskonna organisatsioone. Ühtekuuluvuspoliitika edukust mõõdetakse territoriaalsete ja sotsiaalsete tulemuste alusel, mitte ainult majandusinvesteeringute alusel. Ühtekuuluvuse saavutamiseks on väga oluline suurendada avaliku halduse suutlikkust. 

Täiskogu arutelul ühtekuuluvuspoliitika ja reformide voliniku Elisa Ferreira ning Euroopa Regioonide Komitee presidendi Vasco Alves Cordeiroga rõhutati ühinemiseelse abi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu suurendamise tähtsust. 

Komitee president Oliver Röpke ja teised sõnavõtjad rõhutasid vajadust tugeva ühtekuuluvuspoliitika järele, et tegeleda ELi laienemisest tulenevate raskustega ja vältida ELi killustumist. Abi kohandamine kandidaatriikide oludele on oluline rahu ja heaolu tagamiseks. Peamised soovitused olid tugevdada haridust, kaasata kodanikuühiskonna organisatsioone ja kasutada erimehhanisme selliste riikide jaoks nagu Ukraina. 

Komitee märkis ka laienemise üldisemat mõju praegustele liikmesriikidele, rõhutades vajadust eraldada mõjutatud piirkondadele rohkem rahalisi vahendeid. Üheksandas ühtekuuluvusaruandes kutsutakse kohanema uute raskustega, investeerides VKEdesse, edendades kohalikke omavalitsusi ja toetades õiglast juurdepääsu tööhõivele. Dünaamiline ühtekuuluvuspoliitika on hädavajalik ELi majandusliku potentsiaali vallandamiseks ja uute liikmesriikide tõhusa integreerimise tagamiseks (tk).

Nukleaarmeditsiin ja radioisotoopide tarnimine peavad olema Euroopa Liidu peamine prioriteet, kui soovime tagada kõigile Euroopa patsientidele võrdse juurdepääsu vähiravile. 

EL ja liikmesriigid peaksid tagama rahaliste vahendite olemasolu meditsiinis kasutatavate radioloogia- ja nukleaartehnoloogiate jaoks. Samal ajal peaksid nad tõhustama koostööd, et kõrvaldada regulatiivsed tõkked radioisotoopide tarnimisel ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest toorainete hankimisel. 

Seda eesmärki silmas pidades rõhutatakse maikuu täiskogu istungjärgul vastu võetud komitee arvamuses „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava: meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindlust soodustavad tegurid“, et vähivastases võitluses tuleb teha kõik endast olenev. 

Raportöörid Alena Mastantuono ja Philippe Charry olid mõlemad kindlalt seisukohal, et ainus viis, kuidas paremini tagada radioisotoopidega varustatus Euroopas ja rahuldada patsientide kasvavat nõudlust, on teha julgeid poliitilisi otsuseid ja kehtestada usaldusväärsed eeskirjad. 

Igal aastal kasutatakse kuni 10 miljoni Euroopa patsiendi puhul nukleaarmeditsiinilist kuvamist, et diagnoosida erinevaid haigusi, nagu vähktõbi või südamehaigused. Radioisotoope kasutavad radioloogia- ja nukleaartehnoloogiad on vähiravis hädavajalikud kõigis etappides – varajasel avastamisel, diagnoosimisel ja ravis, sealhulgas palliatiivses ravis. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma esimees Stefano Mallia 

Euroopa Parlamendi valimiste järel on selge, et oleme sattunud tugeva tormi kätte. Konservatiivide edu hoidis ära paremäärmuslusse libisemise. Kuigi paremtsentristid säilitasid oma positsiooni, ei saa me eirata, et uues Euroopa Parlamendis on paremäärmuslastel suurem võim, mis muudab põhiküsimustes hääletamise keerulisemaks. Saime sellest aimu, kui eelmisel aastal jäi ERP-l vaid napilt puudu parempoolse blokeeriva enamuse moodustamisest, et lükata tagasi looduse taastamise määrus. 

Ettevõtlusprobleemide loetelus on esikohal vajadus kindlustada edusammud tööstuspoliitikas ja majandusjulgeolekus, eelkõige tehnoloogia, kriitilise tähtsusega toorainete, pooljuhtide, elektrisõidukite, majandusliku vastupanuvõime ja üldise konkurentsivõime valdkonnas. Väga oluline on tõelise kapitaliturgude liidu kaudu tugevdada ühtset turgu ja suurendada erainvesteeringuid. Kas parlamendi uus koosseis on selle ülesande kõrgusel? 

Meil ei ole muud valikut kui konkureerida selliste ülemaailmsete jõududega nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid. 

2008. aastal oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades euroalal 14,2 triljonit USA dollarit ja USAs 14,8 triljonit USA dollarit (13,1 triljonit eurot ja 13,6 triljonit eurot). Viisteist aastat hiljem on euroala SKP veidi üle 15 triljoni dollari, samas kui USA SKP on kasvanud 26,9 triljoni USA dollarini. Kui viies suurimas Euroopa majanduses – Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias – oleks aastatel 1997–2022 tootlikkus kasvanud sarnasel määral nagu Ameerikas, oleks nende SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis keskmiselt ligi 13 000 USA dollarit (12 000 eurot) kõrgem. Need numbrid ei ole tähtsusetud. 

ELi positiivse kaubandusbilansi tõttu ei näinud paljud inimesed aastaid, et meie konkurentsivõime võiks olla ohus. Me usaldasime ülemaailmseid võrdseid võimalusi ja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, eeldades, et teised teevad sama. Kuid nüüd muutub maailm kiiresti ning EL peab oma tegevust hoogustama ja reageerima kiiresti kõigile seni eiratud häiresignaalidele. Loodame, et see parlamendi koosseis täidab oma ülesannet ega piirdu ainult parteipoliitikaga.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Tervishoiutöötajad ja kodanikuühiskonna esindajad kutsuvad poliitikakujundajaid üles viima kõigi tulevaste poliitikameetmete puhul läbi nn tervisekontrolli. Nende nõudmine on, et „õigus tervisele“ peab jääma ELi ja riiklikes tegevuskavades esikohale ka uuel seadusandlikul perioodil. Seda nõudsid eurooplased Euroopa tuleviku konverentsil. 

Riiklikke ja Euroopa tervishoiumeetmeid tuleb paremini koordineerida ja üksteisega vastavusse viia, et luua jätkusuutlikum ja tulevastele šokkidele paremini vastupidav tervishoiusektor, kus on kõigile tagatud võrdne juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. 

Nagu märgiti 4. juunil Liège’is toimunud konverentsil „Tervishoiu olukord ELis“, on siin eeldatavasti tähtis osa investeeringutel, ennetusel, tehnoloogilistel uuendustel ja varasel terviseharidusel. Ürituse korraldas Belgia ELi nõukogu eesistumise raames komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm koos haiglatega CHU Liège ja Hôpital de la Citadelle. 

„Järgmisel seadusandlikul perioodil 2024–2029 peab tervishoid jääma Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu uue koosseisu keskseks strateegiliseks prioriteediks,“ ütles kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland. Euroopa Liidu institutsioonid peaksid valima terviseühtsuse lähenemisviisi, mis edendab tervishoiupoliitika ja demograafiliste muutuste, digi- ja keskkonnaalase ülemineku, majandusjulgeoleku ja tööstuspoliitika vahelisi seoseid. 

Boland rõhutas, et tervishoiupoliitika saab tõhusalt toimida üksnes siis, kui seda hallatakse koos kättesaadavate, piisavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ja riikliku sotsiaalpoliitikaga ning piisava hulga hästi koolitatud tervishoiutöötajatega. Ta kordas, et kodanikuühiskonna organisatsioonid, näiteks patsientide ühendused, tuleb otseselt kaasata tervishoiuteenuste kujundamisse ja nad peavad selle eest vastutama. „Euroopa tervishoiualgatuste ja -programmide kasutuselevõtt ja edu sõltub läbipaistvast, korrapärasest ja struktureeritud dialoogist kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Nende suutlikkus seda tööd teha sõltub aga omakorda jätkusuutliku ja prognoositava rahastuse saamisest,“ märkis Boland. 

Konverentsil arutati mitmeid tugevdatud Euroopa terviseliidu põhiaspekte: 

• terviseühtsuse põhimõtte järgimine; 
• digitaalsed uuendused ja nende mõju tervisele; 
• tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus ja tulevikukindlus sotsiaalsete investeeringute kaudu ja
• üleilmne võitlus tervisealase ebavõrdsuse vastu läbi Euroopa solidaarsuse prisma: harvikhaiguste näide. 

Konverentsi järeldused ja soovitused avaldatakse ürituse veebilehel. 

Lisateavet konverentsi kohta leiate meie pressiteatest.