Tehisintellekt muudab töömaailma enneolematus tempos, pakkudes töötajatele, ettevõtjatele ja poliitikakujundajatele nii võimalusi kui ka väljakutseid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) korraldasid 3. veebruaril ühise kõrgetasemelise konverentsi teemal „Sotsiaalne õiglus digiajastul: tehisintellekti mõju tööle ja ühiskonnale“.
Tehisintellekt muudab töömaailma enneolematus tempos, pakkudes töötajatele, ettevõtjatele ja poliitikakujundajatele nii võimalusi kui ka väljakutseid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) korraldasid 3. veebruaril ühise kõrgetasemelise konverentsi teemal „Sotsiaalne õiglus digiajastul: tehisintellekti mõju tööle ja ühiskonnale“.
Kõrgetasemelisel konverentsil arutasid tippjuhid, nende hulgas mitme ELi liikmesriigi tööministrid, strateegiaid, kuidas kasutada ära tehisintellekti potentsiaali, tegeledes samal ajal sellega kaasnevate ohtudega töötajate õigustele ja tööturgudele Üritusega anti suur panus ülemaailmsesse sotsiaalse õigluse koalitsiooni, rõhutades vajadust kooskõlastatud lähenemisviisi järele tehisintellekti juhtimises nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil. Kõrgetasemelise ühiskonverentsi korraldasid koostöös komitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon ning ILO.
Üleskutse eetiliseks ja kaasavaks tehisintellekti arendamiseks
Konverentsi avades rõhutas komitee president Oliver Röpke tungivat vajadust järgida inimkeskset lähenemisviisi tehisintellektile, öeldes, et: „tehisintellekt on juba praegu muutmas meie ühiskonda ja tööturgu, tuues kaasa nii võimalusi kui ka väljakutseid. Komitee ja selle partnerorganisatsioonid on võtnud kohustuse tagada, et tehisintellekt toimiks sotsiaalse õigluse, töötajate õiguste tugevdamise, kaasamise edendamise ja uue ebavõrdsuse ennetamise jõuna.Õiglane ja inimkeskne tehisintellekti tulevik nõuab kollektiivset tegutsemist poliitikakujundajatest sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnani tagamaks, et inimesed saaksid tehnoloogiast kasu, mitte kahju.“
ILO peadirektor Gilbert F. Houngbo rõhutas ennetava poliitika tähtsust, et leevendada tehisintellekti häirivat mõju tööle ja töökohtadele: „Me peame tagama, et me kujundame tehisintellekti viisil, mis edendab sotsiaalset õiglust. See hõlmab mitmeid meetmeid: töötajate toetamine, sealhulgas oskuste ja sotsiaalse kaitse kaudu; igas suuruses ja kõikjal maailmas asuvate ettevõtete juurdepääsu lihtsustamine tehisintellekti tehnoloogiale, et kasutada ära tootlikkuse eeliseid, ning selle tagamine, et tehisintellekti integreerimine töökohale kaitseb töötajate õigusi ja edendab sotsiaalset dialoogi digiüleminekul.“
Kahe paneelarutelu käigus jagasid kõrgetasemelised kõnelejad oma mõtteid probleemidest ja võimalustest, mida nad tajuvad tehisintellekti võimendamisel, et edendada inimväärset tööd ja kaasavaid tööturge ning aidata lähiaastatel kaasa soolisele võrdõiguslikkusele. Paneelarutelul osalesid teiste hulgas ELi tööministrid Agnieszka Dziemianowicz-Bąk (Poola), Yolanda Díaz (Hispaania), Níki Keraméos (Kreeka) ja Maria do Rosário Palma Ramalho (Portugal), samuti Prantsusmaa valitsuse esindaja ILO ja G7-G20 juures Anousheh Karvar.
Peetud arutelud tõid esile asjaolu, et kuigi kasutuselevõtt ei ole ohuvaba, on hirm selle uue tehnoloogia ees alusetu. Siiski on oluline keskenduda sotsiaaldialoogile ja kaasata töötajad tehisintellekti kasutuselevõttu, pöörates samal ajal erilist tähelepanu ümberõppele ja oskuste täiendamisele. Tehisintellekti nõuetekohane ja kontrollitud kasutuselevõtt ja reguleerimine aitab vältida suuri šokke ja võimaldab sellel tehnoloogial vähendada korduvaid ülesandeid, ilma et see tooks tingimata kaasa ulatuslikke koondamisi. (lm)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõrgetasemelisel arutelul tõdeti, et kuna tehisintellekt kujundab ümber töökohti, on väga oluline jätkata inimkeskse tehisintellekti edendamist ja töötada välja poliitika, mis ühildab tehisintellekti jõulise arengu Euroopas sotsiaalse õigluse ja töötajate õigustega.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõrgetasemelisel arutelul tõdeti, et kuna tehisintellekt kujundab ümber töökohti, on väga oluline jätkata inimkeskse tehisintellekti edendamist ja töötada välja poliitika, mis ühildab tehisintellekti jõulise arengu Euroopas sotsiaalse õigluse ja töötajate õigustega.
Täiskogu jaanuari istungjärgul pidas komitee arutelu tehisintellekti kasutuselevõtu üle töökohal. Sõna võtsid teiste hulgas komitee president Oliver Röpke, Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Roxana Mînzatu ning Poola perekonna-, töö- ja sotsiaalpoliitika aseminister Katarzyna Nowakowska.
Arutelu avades ütles Oliver Röpke, et „tehisintellekt on üks meie aja kõige pöördelisemaid suundumusi//tehnoloogiaid, mis pakub tohutut potentsiaali, kuid esitab samas ka kriitilisi//tõsiseid väljakutseid. Tänases arutelus kinnitati taas, kui oluline on siduda tehisintellekti poliitika Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega.“
Roxana Mînzatu rõhutas, et „kui mõtleme tehisintellektile, eelkõige töökohal, peaksime uurima viise, kuidas suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning kuidas lihtsustada viise, kuidas Euroopa ettevõtted saavad selles valdkonnas areneda, et meil oleksid oma tehnoloogiad, mis tuginevad Euroopa andmetele ja Euroopa väärtustele. Järgides meie väärtusi sotsiaalsete õiguste ja võrdõiguslikkuse valdkonnas, tagame, et Euroopa töötajatel on tehisintellektiga või tehisintellektita maailmas samad õigused//samad õigused, kasutagu nad tehisintellekti või mitte – et nad on kaitstud ja et rakendatakse inimkeskset kontrolli.“
Katarzyna Nowakowska märkis, et tehisintellekt pakub töömaailmas tohutuid võimalusi suurendada ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet, kuid ta tõstatas ka mitmeid küsimusi selle võimaliku mõju kohta töökohtadele ja tööhõivele, töötajate tervisele ja ohutusele, töötingimustele, töökohtade üldisele kvaliteedile ja sotsiaaldialoogi rollile.
Töötajatega arvestavat tehisintellekti käsitleva arvamuse ja sellele lisatud vastuarvamuse vastuvõtmine
Arvamuses rõhutab komitee, et sotsiaaldialoogil ja töötajate kaasamisel on ülimalt oluline roll töötajate põhiõiguste säilitamisel ja usaldusväärse tehisintellekti edendamisel töömaailmas. Komitee lisas, et kehtivate eeskirjadega tuleks eemaldada lüngad töötajate õiguste kaitses töökohal ning tagada, et inimestel säilib kontroll igasuguses inimeste ja masinate vahelises suhtluses.
Arvamusele lisati tööandjate rühma vastuarvamus. Rühma liikmed selgitasid, et nende arvates on ELil juba (olemas) vahendid tehisintellekti revolutsiooni omaksvõtmiseks//revolutsioonis osalemiseks ning kehtiv õigusraamistik peaks tagama selle sujuva kasutuselevõtu. (lm)
13.–14. märtsil 2025 korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma iga-aastase noorteürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, mis toob kokku üle 130 osaleja kogu Euroopast ja mujalt. Sellel ainulaadsel üritusel kohtuvad 16–25-aastased noored – keskkooliõpilased, noorteorganisatsioonide esindajad ja noortenõukogude delegaadid – kõigist 27 ELi liikmesriigist, üheksast kandidaatriigist ja Ühendkuningriigist.
13.–14. märtsil 2025 korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma iga-aastase noorteürituse „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“, mis toob kokku üle 130 osaleja kogu Euroopast ja mujalt. Sellel ainulaadsel üritusel kohtuvad 16–25-aastased noored – keskkooliõpilased, noorteorganisatsioonide esindajad ja noortenõukogude delegaadid – kõigist 27 ELi liikmesriigist, üheksast kandidaatriigist ja Ühendkuningriigist.
Üritusel toimub mitmesuguseid seminare, vestlusringe ja arutelusid. See pakub noortele platvormi, et aidata aktiivselt kaasa Euroopa tuleviku kujundamisele. Sel aastal on ürituse pealkiri „Noorte hääl“ ning osalejad arutlevad sellistel olulistel teemadel nagu kestlikkus, sotsiaalne kaasatus, digipööre jm.
Nende vestluste tulemusi ja saadud teadmisi võetakse arvesse komitee teisel kodanikuühiskonna nädalal ning neid tutvustatakse ka 2025. aasta juunis toimuval Euroopa noorteüritusel, mille korraldab Euroopa Parlament Strasbourgis.
Üritusel rõhutatakse, et noorte kaasamine peaks avama neile tee kodanikutegevuse, osalusdemokraatia ja Euroopa poliitika kujundamise juurde.
Hoidke end kursis selle olulise kohtumise tulemustega ja sellest lähtuvate algatustega. (kc)
Mõni päev enne rahvusvahelist naistepäeva ja enne ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärku (UNCSW69) New Yorgis on õige aeg arutada ja hinnata saavutusi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Samuti on õige aeg vaadata tulevikku ja jätkata edasiste sammude ettevalmistamist.
Mõni päev enne rahvusvahelist naistepäeva ja enne ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärku (UNCSW69) New Yorgis on õige aeg arutada ja hinnata saavutusi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Samuti on õige aeg vaadata tulevikku ja jätkata edasiste sammude ettevalmistamist.
Õigusraamistikus on näha arengusamme: tööturul tegutseb rohkem naisi, kel on parem sissetulek, kes saavutavad kõrgema haridustaseme, suurendavad oma poliitilist esindatust ja töötavad rohkem võimupositsioonidel. Kuid edusammud on olnud aeglased ja liikmesriigiti ebaühtlased.
Seni, kuni püsib struktuurne ebavõrdsus, soolised stereotüübid ja tagasilöögid naiste õiguste vastu, on naised avalikus sfääris, poliitikas ning teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatika valdkonna õpingutes jätkuvalt alaesindatud. Nad puutuvad kokku vägivallaga internetis ja väljaspool seda ning neil puudub juurdepääs ettevõtluseks vajalikele vahenditele ja kapitalile. Samuti on nad vastuvõtlikumad aja- ja rahalisele vaesusele ning palga- ja pensionilõhe kaotamiseks kulub liiga palju aastaid.
Edasiliikumiseks on vaja koolitust, rahastamist ja pühendumist. Meil on vaja vahendeid, et arendada naiste oskusi viia ellu õiglast digi- ja rohepööret, rahastada naistevastase vägivalla vastu võitlemise riiklikke tegevuskavasid ning pakkuda koolitust kõigile vägivallaohvritega töötavatele töötajatele.
Peame rahastama ettevõtlusprojekte ning looma taskukohased, kättesaadavad ja kvaliteetsed laste ja eakate hooldusteenused, et võtta tasustamata hoolduskohustuste koormust naiste õlgadelt vähemaks. Lisaks tuleb kindlalt pühenduda turvaliste ruumide loomisele ning kaasata selleks rohkem naisi kohalikesse, riiklikesse ja ELi parlamentidesse. Tagada tuleb nende aktiivne osalemine konfliktide rahumeelses lahendamises ja rahu tagamises ning samal ajal tuleb neis jõupingutustes soodustada sooteadlikke lähenemisviise.
Samuti aitaks ulatuslik kestliku arengu tegevuskava 2030 Euroopa strateegia palju kiiremini muuta soolise võrdõiguslikkuse meie poliitika oluliseks osaks. Kestliku arengu eesmärke tuleks käsitleda tervikuna, mitte ükshaaval.
ELis on edusammud head. Kuid „hea“ ei ole piisavalt hea ELi meestele, naistele ja tütarlastele, kes võitlevad tõelise soolise võrdõiguslikkuse eest tulevikus. Meie roll kodanikuühiskonnana on tugevdada survet poliitikakujundajatele, et nad liiguksid edasi kiiresti.
Varsti on käes 8. märts, rahvusvaheline naistepäev, ja toimub ÜRO naiste staatuse komisjoni – peamise ülemaailmse naiste õiguste edendamise organi – 69. istungjärk (UNCSW69). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Maria Nikolopoulou, arvamuse „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus ELi prioriteetidesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul“ raportöör kirjutab ELi edusammudest soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Kuigi tehtud on mitmeid tunnustust väärivaid edusamme, ei ole naistel ikka veel kaugeltki meestega samu õigusi. Paljud lüngad on veel täitmata ja võita tuleb veel palju lahinguid.
Varsti on käes 8. märts, rahvusvaheline naistepäev, ja toimub ÜRO naiste staatuse komisjoni – peamise ülemaailmse naiste õiguste edendamise organi – 69. istungjärk (UNCSW69). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Maria Nikolopoulou, arvamuse „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus ELi prioriteetidesse ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul“ raportöör kirjutab ELi edusammudest soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Kuigi tehtud on mitmeid tunnustust väärivaid edusamme, ei ole naistel ikka veel kaugeltki meestega samu õigusi. Paljud lüngad on veel täitmata ja võita tuleb veel palju lahinguid.
Võrreldes maailma teiste majandusruumide, näiteks Ameerika Ühendriikidega, seisab euroala silmitsi järgmiste pakiliste probleemidega: madal tööjõu tootlikkus, kahanev konkurentsivõime ja majanduse aeglustumine. Selle suundumuse muutmiseks nõuab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiireloomulist ja kooskõlastatud strateegiat.
Võrreldes maailma teiste majandusruumide, näiteks Ameerika Ühendriikidega, seisab euroala silmitsi järgmiste pakiliste probleemidega: madal tööjõu tootlikkus, kahanev konkurentsivõime ja majanduse aeglustumine. Selle suundumuse muutmiseks nõuab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiireloomulist ja kooskõlastatud strateegiat.
Komitee esitas oma arvamuses „Euroala majanduspoliitika 2025“ kava, mille abil edendada majanduskasvu, süvendades siseturgu, vähendades õigusloomealast bürokraatiat ja tagades liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkuse. Samal ajal tuleb poliitikas käsitleda selliseid murrangulisi suundumusi nagu tehisintellekt ja elanikkonna vananemisest lähtuv surve.
Pärast väliseid vapustusi, nagu COVID-19 pandeemia ja energiakriis, ollakse euroalal silmitsi suurte majandusprobleemidega. Kuigi on pingutatud stabiliseerimise nimel, nõuavad sellised küsimused nagu riigisisene ebakindlus, demograafilised muutused ja kasvav eelarvesurve julgeid reforme.
Komitee pakub tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks välja kolmeetapilise lähenemisviisi: süvendada siseturgu, koordineerida tööstuspoliitikat ja vähendada bürokraatiat. Väga oluline on riigi rahanduse jätkusuutlikkus, mis nõuab tasakaalustatud raamistikku, tugevamat ELi koostööd ja jõupingutusi kasutamata tulude ärakasutamiseks. Investeeringud on endiselt nõrk koht: vaja on täiendavat riskikapitali ja innovatsioonisõbralikku poliitikat.
Tähtsal kohal on ka tööturu vastupanuvõime. Selle jaoks on vaja paindlikkust, õiglast palka, sotsiaalkindlustusreforme ja tehisintellektil põhinevate oskuste arendamist. Komitee rõhutab vajadust jagatud vastutuse järele ELi ja selle liikmesriikide vahel ning toetab poliitika paremat koordineerimist. Otsustavate meetmete ja strateegiliste investeeringutega saab euroalal tulevikuks üles ehitada vastupidava, konkurentsivõimelise ja kestliku majanduse (tk).
Talv taandub vastutahtsi kevade ees ja märtsis jõuavad komiteesse põnevad üritused, mis seavad tähelepanu keskpunkti noored ja kodanikuühiskonna.
Avapaugu annab 16. korda aset leidev üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“. 13.–14. märtsil 2025 koguneb üritusele „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ peaaegu 100 noort osalejat noorteorganisatsioonidest, riiklikest noortekogudest ja keskkoolidest ning 37 õpetajat ELi liikmesriikidest, kandidaatriikidest ja Ühendkuningriigist. Kõik nad saavad osa ainulaadsest kogemusest, pidades koos nõu, et kujundada Euroopat oma soovide kohaselt.
Komitee saab nende soovitusi kaasata juba mõni päev hiljem algaval teisel kodanikuühiskonna nädalal noortele keskenduvatel aruteludel ning jagada neid seejärel Euroopa institutsioonide kõrgetasemeliste esindajatega.
Pärast 2024. aastal tehtud paljutõotavat algust toimub selle aasta kodanikuühiskonna nädal 17.–21. märtsil, keskendudes ühtekuuluvuse ja osaluse tugevdamisele polariseerunud ühiskonnas.Ühiskonnas valitsevat lõhet on veelgi süvendanud ühiskonna ebastabiilsus, majanduslangus ja laialdane rahulolematus eriti nende seas, kes tunnevad, et nad on kõrvale jäetud ja neid ei kuulata (ära).
Selliste pakiliste probleemide käsitlemiseks toob 2025. aasta kodanikuühiskonna nädal kokku paljud erinevad kodanikuühiskonna sidusrühmad Euroopast ja mujalt, pakkudes ainulaadset platvormi kriitilistes aruteludes osalemiseks, parimate tavade jagamiseks ja koostööks, et leida lahendusi, mis edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja tugevdavad demokraatlikku kaasatust.
Selle aasta ürituse raames toimub kolm suuralgatust: Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike kontaktrühm, kes arutab seda, kuidas saab Euroopa kodanikuühiskonna strateegia suurendada ühtekuuluvust; Euroopa kodanikualgatuse päev ja selle roll polariseerumise vastu võitlemisel; ning kodanikuühiskonna auhinna üleandmise tseremoonia. 15. kodanikuühiskonna auhind, millega tunnustatakse kodanikuühiskonna algatuste tipptaset, tähtsustab võitlust Euroopa ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu. Võitjate hulgas esindab Belgiat kodanikuühiskonna organisatsioon „Diversity“, Prantsusmaad „Reporters of Hope“ ja Slovakkiat „Slovak Debate Association“. Paremusjärjestus tehakse teatavaks tseremoonial.
Meie kodanikuühiskonna nädal on päevakohane platvorm, millel innustatakse organiseeritud kodanikuühiskonda ja inimesi väljendama arvamust põhiküsimustes, alates süvenevatest kliimamuutuste probleemidest, elukalliduse tõusust ja sissetulekute erinevuste suurenemisest kuni 2024. aasta valimiste tulemusteni kogu maailmas, mis kõik on loonud viljaka pinnase ulatuslikuks polariseerumiseks.
Kutsun teid osalema sisulises mõttevahetuses, ühinema meie aruteludega ja haarama kinni võimalusest muuta sõnad teoks. Meie arvamus on oluline ja seda võetakse kuulda, kui seisame üheskoos, käitume proaktiivselt ja oleme valmis andma oma panuse sidusamasse ja kaasavamasse Euroopasse. Registreerumine on avatud. Ärge jätke seda võimalust kasutamata!
11. veebruaril kuulutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välja neljanda ELi maheauhindade konkursi, millele saab taotlusi esitada 27. aprillini 2025.
11. veebruaril kuulutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välja neljanda ELi maheauhindade konkursi, millele saab taotlusi esitada 27. aprillini 2025.
Need auhinnad tähistavad mahepõllumajanduse väärtusahela tipptaset. Tunnustatakse silmapaistvaid panuseid sellistes kategooriates nagu parim mahetootja, -linn, -piirkond, mahetoidu töötlejast VKE, mahetoidu jaemüüja ning mahetoidurestoran/mahetoitlustaja. Komitee keskendub eriliselt kolmele kategooriale:
parim mahetoidu töötlejast VKE
parim mahetoidu jaemüüja
parim mahetoidurestoran/mahetoitlustaja
Võitjad kuulutatakse välja Euroopa mahepäeval, 23. septembril 2025. Kandideerima julgustatakse mahepõllumajanduse sidusrühmi, sealhulgas põllumajandustootjaid, töötlejaid, jaemüüjaid ja avaliku sektori asutusi .
Osalemistingimuste ja kandideerimisavalduste üksikasjad leiate Euroopa Komisjoni veebisaidilt. Küsimused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hallatavate kategooriate kohta võib saata aadressile EUorganicawardsEESC@eesc.europa.eu.
Selle algatusega toetatakse ELi mahepõllumajanduse tegevuskava, edendades mahepõllumajanduslikku tootmist ja tarbijate teadlikkust. (ks)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Komitee töötajate rühm hoiatab, et raske tööga välja võideldud sotsiaalseid ja töötajate õigusi ei tohiks heita kõrvale ELi püüdlustes säilitada konkurentsivõime maailmamajanduses. Ulatuslikuma dereguleerimise üleskutsete tuules ei tohi Euroopa Liit lubada tagasiminekut olulistes õigusaktides, näiteks mis puudutab Euroopa sotsiaalõiguste sammast.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Komitee töötajate rühm hoiatab, et raske tööga välja võideldud sotsiaalseid ja töötajate õigusi ei tohiks heita kõrvale ELi püüdlustes säilitada konkurentsivõime maailmamajanduses. Ulatuslikuma dereguleerimise üleskutsete tuules ei tohi Euroopa Liit lubada tagasiminekut olulistes õigusaktides, näiteks mis puudutab Euroopa sotsiaalõiguste sammast.
Järgides Draghi ja Letta aruannetes antud soovitusi, avaldas Euroopa Komisjon teatise konkurentsivõime kompassi kohta. Seda täiendavad komisjoni esitatud horisontaalsed algatused, mille eesmärk on soodustada ettevõtjate tegevust. Eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsieelist.
Töötajate rühm on sügavalt mures selle pärast, et sotsiaalsed ja töötajate õigused võivad selles protsessis unarusse jääda, kuna EL näib olevat otsustanud pidada iga hinna eest sammu teiste konkurentsivõimeliste majandusjõududega.
Seepärast on töötajate rühm teinud ettepaneku koostada mitmeid omaalgatuslikke arvamusi, milles käsitletakse konkurentsivõime küsimust inimkapitali lisaväärtuse seisukohast. Üks selline on kavandatav arvamus „Ametiühingute roll tootlikkuse suurendamisel“. Arvamuse eesmärk on näidata, et ELi tootlikkuse (mis mõjutab konkurentsivõimet) liikumapanev jõud on peamiselt investeeringud inimkapitali (töötajatesse) ning tehnoloogiasse ja innovatsiooni.
Sellega seoses rõhutatakse ametiühingute keskset rolli, kuna nemad koondavad kollektiivläbirääkimiste ja ühiste meetmete kaudu töötajaid, kujundades tööturu dünaamikat, et aidata saavutada konkurentsivõimelist majandust.
Lisaks on töötajate rühma ühe eelseisva uuringu eesmärk teha kokkuvõte Euroopa sotsiaalõiguste sambaga seotud ELi õigusaktidest ja hinnata nende hetkeseisu. See uuring on oluline sotsiaalpoliitika jälgimise vahend, kuna otsingutes leidmaks parim viis konkurentsivõime saavutamiseks keskendub Euroopa eeldatavasti peaasjalikult oma majandusele.
Lõpetuseks uurib töötajate rühm aprillis toimuval huvigrupi „Töötajate hääl suurema demokraatliku osaluse tagamiseks“ koosolekul kavandatud jõupingutusi vähendada ettevõtete regulatiivset koormust – seda peetakse teguriks, mis aeglustab Euroopa konkurentsivõimet – ning nende püüdluste mõju töötajaid ja keskkonda kaitsvatele ELi õigusaktidele, eelkõige kestlikkusalase hoolsuskohustuse ja äriühingute kestlikkusaruandluse kontekstis.
17.–20. märtsil 2025 toimub teist korda Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädal, mille teemaks on seekord „Ühtekuuluvuse ja kaasamise tugevdamine polariseerunud ühiskondades“. Registreeruge siin!
17.–20. märtsil 2025 toimub teist korda Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna nädal, mille teemaks on seekord „Ühtekuuluvuse ja kaasamise tugevdamine polariseerunud ühiskondades“. Registreeruge siin!
Veel on aega registreeruda komitee teisele kodanikuühiskonna nädalale – üritusele, kuhu kogunevad Euroopa kodanikuühiskonna esindajad, ELi poliitikakujundajad, eksperdid, ajakirjanikud ja teised, et arutada üht tänapäeva kõige pakilisemat probleemi: kuidas võidelda meie ühiskondade polariseerumise vastu?
Kattuvad kriisid alates pandeemiast ja kliimamuutustest kuni elukalliduse ja sissetulekute ebavõrdsuse suurenemiseni on kogu ELis ja mujal maailmas põhjustanud polariseerumist, süvendades sotsiaalseid lõhesid, õõnestades usaldust demokraatlike institutsioonide vastu ja pannes kogukondade ühtsuse surve alla.
Selles kontekstis on 2025. aasta kodanikuühiskonna nädal mõeldud julge üleskutsena võtta meetmeid, et edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja tugevdada demokraatlikku osalust. Tegemist on neli päeva kestva foorumiga, mille elavad arutelud ja koostööseminarid annavad kõigile osalejatele ainulaadse võimaluse tähtsatel teemadel kaasa rääkida, parimaid tavasid jagada ja üheskoos praktilisi lahendusi arendada.
Mida oodata?
2025. aasta kodanikuühiskonna nädalal leiavad aset komitee kontaktrühma juhitud paneelarutelud, Euroopa kodanikualgatuse päev ja komitee kodanikuühiskonna auhinna tseremoonia.
Kodanikuühiskonna nädala juhatab sisse teadlane, kirjanik ja poliitiline kommentaator Albena Azmanova, kelle sõnavõtt pakub mõtteainet ja loob üritusele fooni, näidates kätte järgnevate arutelude suuna.
Seejärel toimub kõrgetasemeline paneelarutelu, mille lähtepunktiks on küsimus: kas oleme ikka veel „ühinenud mitmekesisuses“? Paneelarutelul osalevad Euroopa Parlamendi asepresident Younous Omarjee, eesistujariiki Poolat esindav kodanikuühiskonna minister Adriana Porowska, komitee president Oliver Röpke, komitee kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi, Rahvusvahelise Euroopa Liikumise peasekretär Petros Fassoulas ja Moldova riikliku noortenõukogu esindaja Mădălina-Mihaela Antoci.
Kodanikuühiskonna nädalal uurime, kuidas kodanikuhariduse abil lõhesid ületada, kuidas Euroopa saab olla innovatsiooniliider oma väärtusi ohtu seadmata ning kuidas eluasemed taskukohasemaks ja kestlikumaks muuta, võideldes samal ajal energiaostuvõimetusega ja toetades mitut põlvkonda ühendavaid eluasemevõimalusi. Samuti uurime viise, kuidas tugevdada kodanikuühiskonda avaliku ja heategevusliku toetuse kaudu, kuidas tagada, et ELi poliitika kajastaks kohalikke vajadusi rohe- ja sinise ülemineku käigus ning kuidas paremini tunnustada, kaitsta ja kaasata kodanikuühiskonda kogu Euroopas.
Koos Euroopa Parlamendiga korraldataval erakorralisel istungil käsitletakse eraldi mitmeaastast finantsraamistikku ja selle mõju kodanikuühiskonnale.
Euroopa kodanikualgatuse päev 2025
Euroopa kodanikualgatuse päeval 18. märtsil keskendutakse osalusdemokraatia võimsale vahendile, milleks on Euroopa kodanikualgatus. See Lissaboni lepinguga loodud algatus võimaldab kodanikel kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama konkreetses küsimuses uusi ELi õigusakte. Komisjon kaalub neid ettepanekuid, mille esitajatel õnnestub koguda vähemalt miljon allkirja.
Kõrgetasemelistel aruteludel ja interaktiivsetel seminaridel käsitlevad osalejad peamisi teemasid, nagu Euroopa kodanikualgatuse roll polariseerumise vastu võitlemisel ja strateegiad kodanikualgatuse toetuse suurendamiseks kõigis liikmesriikides. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad aktiivselt osaleda Euroopa kodanikualgatuse protsessis, et teha kodanike hääl Euroopa poliitikakujundamises kuuldavaks.
Osalejatel on ka ainulaadne võimalus suhelda otse Euroopa kodanikualgatuse endiste, praeguste ja tulevaste korraldajatega, et jagada parimaid tavasid ja õppetunde, mida omaenda kampaaniates arvesse võtta.
Lisaks rõhutatakse üritusel mõjustrateegiate tähtsust Euroopa kodanikualgatuste ja kodanike paneelarutelude tulemuslikumaks muutmisel, eriti mis puutub tõenäosuse suurendamisse, et ELi institutsioonid võtavad seadusandlikke järelmeetmeid.
Kodanikuühiskonna auhind 2025
2025. aasta kodanikuühiskonna nädala viimasel päeval toimub muu hulgas komitee 15. kodanikuühiskonna auhinna tseremoonia.
Kodanikuühiskonna auhinna eesmärk on suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna silmapaistvast panusest Euroopa identiteedi loomisse ja kodanikuaktiivsusse ning Euroopa integratsiooni aluseks olevate ühiste väärtuste edendamisse. Igal aastal autasustatakse üksikisikuid ja kodanikuühiskonna organisatsioone uuenduslike ja loominguliste mittetulunduslike projektide eest, mis käsitlevad erinevaid ELi jaoks olulisi teemasid.
Sel aastal antakse auhind kolmele projektile, mille eesmärk on võidelda ELi ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu.
Nädalale paneb punkti dünaamiline lõppistung, millel võtavad teiste hulgas sõna Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident (kinnitamisel), Euroopa Parlamendi asepresident Katarina Barley, komitee president Oliver Röpke ning Serbia Demokraatia Keskuse Sihtasutuse peasekretär Nataša Vučković.
Osalege arutelus!
Neli päeva sisukaid arutelusid, inspireerivaid kõrgetasemelisi sõnavõtte ja suurepäraseid võrgustike loomise võimalusi – 2025. aasta kodanikuühiskonna nädalal osalemine tasub end igal juhul ära. Registreeruge täna, et võtta osa aruteludest, millega paneme aluse muutustele. Teie hääl on oluline sidusama ja kaasavama Euroopa ülesehitamisel!
