26. mail osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 44. korda toimunud Brüsseli 20 km jooksul, mis sel aastal saavutas uue rekordi: startis 45 330 osalejat. Komitee kuulus institutsioonidevahelisse korralduskomiteesse „Running for Europe“, kes osales jooksus loosungi „Anna oma hääl“ all, et ergutada kodanikke hääletama Euroopa Parlamendi valimistel. Jooksu avas komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurenţiu Plosceanu koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajatega. Esimesena lõpetas Alex Kibet Keeniast ajaga 59 minutit ja 57 sekundit ning kiireim naine oli Sophie Hardy Belgiast ajaga 1 tund, 10 minutit ja 56 sekundit.
26. mail osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 44. korda toimunud Brüsseli 20 km jooksul, mis sel aastal saavutas uue rekordi: startis 45 330 osalejat. Komitee kuulus institutsioonidevahelisse korralduskomiteesse „Running for Europe“, kes osales jooksus loosungi „Anna oma hääl“ all, et ergutada kodanikke hääletama Euroopa Parlamendi valimistel. Jooksu avas komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Laurenţiu Plosceanu koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajatega. Esimesena lõpetas Alex Kibet Keeniast ajaga 59 minutit ja 57 sekundit ning kiireim naine oli Sophie Hardy Belgiast ajaga 1 tund, 10 minutit ja 56 sekundit.
Sel kuul tähistame Euroopa Liidu suure laienemise 20. aastapäeva. 2004. aasta mais said Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari kodanikud ELi kodanikeks. See ei olnud lihtne protsess, sest nagu teada, on ELiga ühinemine raske ja aeganõudev. Kuid kakskümmend aastat hiljem saame öelda, et 2004. aasta laienemine oli edulugu.
Sel kuul tähistame Euroopa Liidu suure laienemise 20. aastapäeva. 2004. aasta mais said Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari kodanikud ELi kodanikeks. See ei olnud lihtne protsess, sest nagu teada, on ELiga ühinemine raske ja aeganõudev. Kuid kakskümmend aastat hiljem saame öelda, et 2004. aasta laienemine oli edulugu.
Lisaks sellele, et EList sai maailma üks suurimaid ühtseid turge, loodi tänu laienemisele 26 miljonit uut töökohta. Edu ei saa aga mõõta ainult majanduskasu alusel. Laienemine viis lõpuks piiride avamiseni, kus miljonitel inimestel on vabadus reisida, töötada ja elada kõikjal ELis. Varasemast privileegist sai igaühe õigus. Praeguseks on Erasmus+ vahetusprogrammis osalenud kümnest uuest liikmesriigist üle 2,7 miljoni üliõpilase. Laienenud EL pakkus kõigile võrdseid võimalusi jõudsalt areneda.
Edu ei tähenda, et ei olnud õppetunde, millest tuleb õppust võtta. See oli esimene sellist laadi ja sellise ulatusega laienemine ning kindlasti on palju valdkondi, kus EL saaks toimida ja peakski toimima paremini. Esiteks peab EL alustama kandidaatriikide integreerimist oma töösse esimesel võimalusel. Järkjärguline integratsioon ei asenda tegelikku ühinemist. Küll aga aitab see mõlemal poolel luua tugeva aluse, õppides üksteiselt, vahetades kogemusi ja tutvustades oma seisukohti. See on viis, kuidas luua inimestevahelisi sidemeid ja toetada tõelist Euroopa vaimsust.
Teiseks ei ole ELi demokraatia, õigusriigi ning põhiõiguste ja -vabaduste aluspõhimõtted läbiräägitavad ja neid ei saa tähelepanuta jätta. Kuigi ELi ühinemiskäsiraamatus on põhialuste kohta selged kriteeriumid, on mõned aspektid, mis lähevad ükskõik millisest käsiraamatust kaugemale. Kodanikuühiskonna esindajana on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohal, et elujõuline kodanikuühiskond ja tugev sotsiaaldialoog on hästi toimiva demokraatia põhielemendid. Kandidaatriikide kodanikuühiskonna järkjärguline integreerimine ELi annab neile võimaluse saada nii tugevaks, nagu nad ühinemise ajaks peaksid olema. Seepärast on komitee käivitanud algatuse ELi kandidaatriikide integreerimiseks. Kandidaatriike esindavad liikmed teevad nüüd koostööd komitee liikmetega, koostades arvamusi teemadel, mis on eriti olulised tulevaste laienemisvoorude seisukohast.
Seepärast arutavad komitee liikmed täiskogu mai istungjärgul ELi laienemise 20. aastapäeva: tehakse kokkuvõte minevikust ning vaadatakse vastupanuvõimelisema, demokraatlikuma ja ühtsema ELi ühise tuleviku suunas.
