Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vabade kutsete huvigrupp korraldab 7. mail 2024 kell 10.30–16.00 Brüsselis 8. Euroopa vabade kutsete päeva.
Ühinege aruteluga selle aasta teemal „Spetsialistide toetus ELi sinisele kokkuleppele“. Koos Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide tipp-poliitikutega püüame leida lahenduse üha teravamatele veega seotud probleemidele.
Vesi on eluliselt tähtis, kuid üha napim ressurss. Maailma rahvastiku kasvades suureneb ka nõudlus vee järele. Peaaegu kaks kolmandikku Euroopa elanikest peab vee kvaliteeti ja/või kvantiteeti oma riigis tõsiseks probleemiks. Kliimamuutused mõjutavad üha enam vee kättesaadavust, kvaliteeti ja kvantiteeti. Kui me ei tegutse, võib veenappus ja -puudus mõjutada üha suuremat osa kodanikuühiskonnast kogu maailmas ning sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed toiduga kindlustatusele, keskkonnale, inimeste tervisele ning majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele stabiilsusele.
Nimetatud konverents on end juba tõestanud põneva ja asjakohase platvormina Euroopa juhtivate spetsialistide jaoks. Arutame siin viise, kuidas vabad kutsed saavad aidata leida uuenduslikke lahendusi ELi sinise kokkuleppe saavutamiseks ning Euroopat ja kogu maailma lähiaastatel ja -kümnenditel ees ootavate veega seotud probleemide leevendamiseks.
Sünkroontõlge on tagatud inglise, saksa ja itaalia keeles. Konverents on üldsusele avatud. Saate konverentsist osa võtta kas kohapeal või kaugühenduse teel. Mõlemal puhul on nõutav eelnev registreerimine.
Registreeruge hiljemalt 2. maiks 2024 meie spetsiaalsel registreerimislehel.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Energiaühistud ja -kogukonnad on rohepöörde edu pant. Komisjon ei ole aga neid Euroopa tuuleenergia tegevuskavas piisavalt esile tõstnud. Lisaks näib, et tegevuskavas eiratakse kasvavat vastuseisu uutele tuuleparkidele.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Energiaühistud ja -kogukonnad on rohepöörde edu pant. Komisjon ei ole aga neid Euroopa tuuleenergia tegevuskavas piisavalt esile tõstnud. Lisaks näib, et tegevuskavas eiratakse kasvavat vastuseisu uutele tuuleparkidele.
Oktoobris esitas Euroopa Komisjon Euroopa tuuleenergia tegevuskava tagamaks, et üleminek puhtale energiale käiks käsikäes tööstuse konkurentsivõimega ja et tuuleenergia oleks jätkuvalt Euroopa edulugu.
Tuuleenergia, millega toodetakse üle kolmandiku Euroopa taastuvelektrist ja mis hõlmab üle 17% ELi kogu elektritootmisest, on tulevikus üks nullnetoheitega elektritoomise tugisammastest.
Komisjoni tegevuskavast jääb aga mulje, et eiratakse kasvavat vastuseisu uutele tuuleparkidele. Vastuseisjate hulgas on eri rühmad alates maastikukaitsjatest kuni looduskaitsjateni, kes järgivad juhtmõtet „Mitte minu tagahoovi“.
Ühistutel ja kogukondadel, kes suunavad kohalikku, kodanike juhitud protsessi ja võivad üleminekut eest vedada, on ülioluline roll selle vastuseisu ületamisel ja üleminekust saadava kasu laialdase jagamise tagamisel. Lisaks on nad vajalikud ka selleks, et taastuvenergia tootmine tooks kaasa uue, detsentraliseerituma elektritootmissüsteemi.
Selle asemel keskendutakse komisjoni tuuleenergia tegevuskavas ainult suurettevõtetele. See kahjustab protsessi, vähendades omaksvõttu ja ohustades üleminekut. Komisjon peaks oma tegevuskava kohaldamisala uuesti läbi vaatama ja lisama seitsmendasse sambasse elanike osalemise.
Märtsis osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee delegatsioon ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungjärgul (CSW68), mis toimus New Yorgis. Tegemist on soolise võrdõiguslikkuse eest võitleva kõige olulisema rahvusvahelise ja valitsustevahelise organiga.
Märtsis osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee delegatsioon ÜRO naiste staatuse komisjoni 68. istungjärgul (CSW68), mis toimus New Yorgis. Tegemist on soolise võrdõiguslikkuse eest võitleva kõige olulisema rahvusvahelise ja valitsustevahelise organiga.
Komitee jaoks oli see esimene kord osaleda ÜRO suurimal iga-aastasel naiste mõjuvõimu suurendamise teemalisel kohtumisel, millel käesoleval aastal keskenduti naiste vaesuse kaotamisele. Komitee esitas Euroopa kodanikuühiskonna seisukohad seoses soolise võrdõiguslikkuse nimel peetava võitlusega ning panustas teemasse deklaratsiooniga, mis sisaldab kümmet meedet naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks ja sotsiaalseks kaitseks.
Komitee delegatsiooni juhtis president Oliver Röpke, kes on seadnud soolise võrdõiguslikkuse oma töö ja ametiaja põhiprioriteediks. President Röpke sõnas: „Komitee on juba aastaid toetanud ELi ja ülemaailmset poliitikat, mille eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ning tegeleda majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega, millega naised ja tütarlapsed peavad tänapäeval hakkama saama. Kuid see on esimene kord, kui me viime selle töö Euroopa kodanikuühiskonna üksmeelse sõnumina tähelepanu keskpunkti kõrgeimal võimalikul tasandil, kus võideldakse ühiselt soolise võrdõiguslikkuse nimel. Vaesus ei ole sooneutraalne, samuti ei saa seda olla meie reageering.“
Komitee deklaratsioonis loetletud meetmed sisaldavad komitee seisukohti naiste staatuse komisjoni 68. istungjärgu teemal. Meetmete eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust, võidelda vaesuse vastu ja muuta institutsioonid tugevamaks tänu soolise perspektiiviga arvestamisele, mis on kooskõlas ELi prioriteetidega. Muu hulgas sisaldavad need meetmed naiste kaitsmist igasuguse vägivalla eest, tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamist, naiste õiglast esindatust tööturul, naiste juhtrolli edendamist ja võrdsete võimaluste tagamist hariduse kaudu.
„Loodan, et saan aasta pärast öelda, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osalemine ÜRO naiste staatuse komisjonis on aidanud tõsta nende nõudmiste kaalu. Me saame olla kriitilised ja peame seda olema. Me vajame kriitilisi hääli kodanikuühiskonnast, valitsusvälistest organisatsioonidest ja institutsioonidest, kes töötavad ühise eesmärgi nimel, et muuta Euroopa ja maailm võrdsemateks paikadeks. Me saame näidata, kuidas minna edasi ja me peame seda ka tegema,“ ütles president Röpke. Komitee kuulus ELi delegatsiooni, mida juhtis ELi eesistujariik. Komitee ja Euroopa Parlament olid vaatleja rollis. Komitee delegatsiooni kuulusid lisaks presidendile järgmised liikmed: Christa Schweng, Mariya Mincheva, Cinzia del Rio, Maria Nikolopoulou, Chiara Corazza ja komitee võrdõiguslikkuse töörühma esimees Sif Holst. (ll)
Külastage meid 4. mail Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lahtiste uste päeval!
Märkige oma kalendrites ära laupäev, 4. mai 2024, sest sel päeval avab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma uksed tänavusel institutsioonidevahelisel ELi lahtiste uste päeval. Me tähistame Euroopa demokraatiat ja keskendume juunis toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele. See on võimalus saada teavet ELi ja kodanikuühiskonna kohta ning uurida, kuidas teie arvamus ja antav hääl saavad kujundada Euroopa tulevikku.
Ühinege meiega 4. mail Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lahtiste uste päeval!
Märkige oma kalendrites ära laupäev, 4. mai 2024, sest sel päeval avab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma uksed tänavusel institutsioonidevahelisel ELi lahtiste uste päeval. Me tähistame Euroopa demokraatiat ja keskendume juunis toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele. See on võimalus saada teavet ELi ja kodanikuühiskonna kohta ning uurida, kuidas teie arvamus ja antav hääl saavad kujundada Euroopa tulevikku.
Miks külastada komitee lahtiste uste päeva?
Jacques Delors’i hoone: tutvuge komitee märgilise hoonega Belliardi tänaval, kus asub Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna kese. Kogege vahetult, kuidas tööandjate, töötajate, keskkonnakaitsjate, tarbijate jt esindajad annavad panuse ELi poliitika kujundamisse.
Interaktiivne õpe: osalege elavas arutelus komitee liikmetega teile südamelähedastel teemadel. Saage teada, kuidas sotsiaaldialoog kujundab ELi õigusakte ja kuidas oma hääl kuuldavaks teha.
Tegevusi igale vanusele: nautige ergast õhkkonda koos suurepärase elava muusika ja interaktiivsete mängudega, mis panevad proovile teie teadmised ELi kohta, ning näomaalingutega lastele. Võtke koju kaasa meene või pilapilt ja tehke selle päeva jäädvustamiseks automaadis lõbus foto.
Põhjalikud arutelud: tutvuge komitee rolliga kestliku, jõuka ja kaasava Euroopa kujundamisel kõigi jaoks insaiderite vaatenurgast. Saate kiirelt ja sihipäraselt arutleda komitee liikmetega konkreetsetel teile olulistel teemadel. See on ainulaadne võimalus saada väärtuslikku teavet Euroopa poliitikakujundamise keskmes.
Kodanikuühiskonna võim: saage teada, kuidas komitee töötab kodanike ja ELi vahelise lõhe ületamise nimel. Kogege ise erinevate häälte kooskõla, et tugevama Euroopa Liidu nimel toetada sotsiaalset õiglust, keskkonnakaitset ja veel paljut muudki.
Pidu kahel rattal!
Põnevust lisab 4. mail komiteesse saabuv rühm jalgrattureid. Mõned pühendunud komitee liikmed ja teised huvilised väntavad 500 km Prantsusmaalt Brüsselisse, et suurendada teadlikkust Euroopa Parlamendi valimistest. Ühinege meiega, et tervitada neid komiteesse saabumisel ning saada rohkem teada nende inspireeriva missiooni, teekonna ja sel kohatud probleemide kohta.
Rohkem kui lihtsalt külastus – see on tõeline kogemus
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lahtiste uste päev annab teile võimaluse kogeda Euroopat, tähistada demokraatiat ja avastada kodanikuühiskonna võim. Ükskõik, kas olete ammune ELi entusiast, ELi skeptik või teadmishimuline uustulnuk – meil on kõigile midagi pakkuda. Tulge ja uurige, õppige ning osalege Euroopa demokraatia südames!
Lisateabe saamiseks hoidke ühendust
Eelnev registreerumine ei ole vajalik. Jagame lähinädalatel rohkem teavet konkreetsete tegevuste ja põnevate kõrghetkede kohta. Värske teabe saamiseks jälgige meid sotsiaalmeedias ja külastage meie veebisaiti (www.eesc.europa.eu/openday).
Ärge jätke kasutamata seda ainulaadset võimalust ELi vahetult kogeda! (cg)
27. veebruaril allkirjastasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke ja Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola vastastikuse mõistmise memorandumi koostöö kohta enne ja pärast Euroopa Parlamendi valimisi.
27. veebruaril allkirjastasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke ja Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola vastastikuse mõistmise memorandumi koostöö kohta enne ja pärast Euroopa Parlamendi valimisi.
Partnerluse eesmärk on süvendada koostööd kahe institutsiooni vahel, et tõsta Euroopa Parlamendi valimised enam fookusesse, suurendada valimisaktiivsust (eriti mittevalijate ja esmakordsete valijate seas) ning võidelda teabega manipuleerimise vastu.
Lisaks leppisid institutsioonid kokku, et tõhustatakse koostööd valimistest teavitamisel, koordineeritakse selliste ürituste korraldamist nagu avatud uste päevad või kodanikuühiskonna nädal ning jagatakse teavet platvormide „together.eu“ ja „Mida Euroopa minu heaks teeb“ kohta.
Komitee president Oliver Röpke sõnas: „Euroopa Parlamendi valimised on Euroopa demokraatia lakmustest. Komitee saab olla kodanikuühiskonna platvorm selle demokraatia edendamiseks. Täna Euroopa Parlamendiga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum on suur samm edasi, mis annab meile võimaluse võtta enda kanda aktiivsem roll valimiste eel ja teha koostööd valijatega nende valimisaktiivsuse suurendamiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Parlament on partnerid ja liitlased.“
Memorandumis kirjeldatakse konkreetseid valdkondi, milles tuleks jätkata ja tugevdada komitee ja Euroopa Parlamendi koostööd 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks valmistumisel. (kn/ll)
Rääkisime Gruusia-Prantsuse päritolu ajakirjaniku Régis Gentéga Euroopa Parlamendi valimistega seotud olulistest küsimustest, nagu paremäärmuslike jõudude esilekerkimine, motiveerimata noored valijad ning desinformatsioon. Endise Nõukogude Liidu piirkonna poliitikaekspert Régis Genté annab teavet peavoolumeediale, nagu Radio France Internationale, France 24 TV ja Le Figaro.
Rääkisime Gruusia-Prantsuse päritolu ajakirjaniku Régis Gentéga Euroopa Parlamendi valimistega seotud olulistest küsimustest, nagu paremäärmuslike jõudude esilekerkimine, motiveerimata noored valijad ning desinformatsioon. Endise Nõukogude Liidu piirkonna poliitikaekspert Régis Genté annab teavet peavoolumeediale, nagu Radio France Internationale, France 24 TV ja Le Figaro.
EMSK Info: Kas Teie arvates mõjutab Euroopas toimuv paremäärmuslike erakondade esilekerkimine Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi?
Ma ei ole Euroopa paremäärmusluse ekspert, kuid vaadeldes praegu minu riigis (Prantsusmaal) tehtud uuringuid, pean tunnistama, et paremäärmuslus kogub hoogu. Euroopa Parlamendi valimised kujutavad endast poliitilist vahendit, mille abil Euroopa kodanikud saavad öelda või edastada sõnumi oma riigi kohta selle poliitikutele. Euroopa kodanikud mõtlevad kõigepealt poliitilisele olukorrale oma riigis ja alles seejärel olukorrale Euroopas. Seega mõjutavad paremäärmuslikud erakonnad tõenäoliselt neid valimisi olukorras, kus suveräänsuse ja Euroopa integratsiooni suhte kohta kerkib esile üha rohkem küsimusi.
Kas usute, et noored on motiveeritud Euroopa Parlamendi valimistel osalema?
Vastan tavakodanikuna, kes on elanud 22 aastat postsovetlikul territooriumil, ja inimesena, kes vestleb sageli ka Euroopa noortega. Ma ei näe, et nad oleks hääletama minekuks väga motiveeritud. Sama olukorda näen ka Gruusias, kus ma elan. Gruusia noored on poliitiliselt aktiivsed, kuid nad ei ole ei valitsusmeelse partei ega opositsiooni poolt. Nad soovivad osaleda oma riigi poliitilises elus, kuid ei lähe hääletama, sest tunnevad, et tegelikult ei esinda neid ükski erakond ega selle tipppoliitikud. Minu meelest on see huvitav seisukoht ja ma austan seda, sest see võib avada uksed uuele poliitikale, mis läheb kaugemale esindusdemokraatiast ja erakondadest. Aga enne, kui sinnamaale jõutakse, mõjutavad poliitikamaastikku poliitikud ja erinevad poliitilised jõud – ilma noorteta.
Kui tugevasti võib desinformatsioon mõjutada valijaid eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel?
Desinformatsioon on edukas, kui selle sihtmärk (käesoleval juhul eurooplased) on nõrk. Venemaa desinformatsioon ei leiuta probleeme, vaid kasutab olemasolevaid. Me kõik mõistame, et meie ühiskonnad on praegu sügavas poliitilises ja moraalses kriisis. See tähendab, et kahjuks soodustab selline olukord desinformatsiooni tõhusat arengut. Kuid ma olen seisukohal, et eurooplastena ja maailmakodanikena oleme nüüd kõik haritumad ja kogenumad, kuidas uudiseid sotsiaalmeedias käsitleda. Oleme viimase kümne aasta jooksul palju õppinud. Me oskame nüüd uudiseid sotsiaalmeedia platvormidel paremini filtreerida, sest teame, et need on manipuleerimise ja võltsuudiste kasvulava. Me ei tohiks olla liiga pessimistlikud, sest see on juba muutnud meid desinformatsiooni ohvriteks. Ühiskond ei ole enam naiivne ning inimesed teavad, et riigid ja teised poliitilised jõud võivad kasutada sotsiaalvõrgustikke avaliku arvamusega manipuleerimiseks. Minu arvates on sotsiaalmeedias aktiivsed on vaid väike osa elanikkonnast. Suur enamus keskmisest elanikkonnast, kes on haritud, ei võta sotsiaalmeedias sõna. Ja see märkimisväärne arv inimesi ei neela alla igat sotsiaalmeedias avaldatud kuulujuttu.
20. märtsil võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu resolutsiooni, milles kutsutakse Euroopa kodanikke üles kasutama oma demokraatlikku valimisõigust ja anda oma hääl kiiresti lähenevatel Euroopa Parlamendi valimistel.
20. märtsil võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu resolutsiooni, milles kutsutakse Euroopa kodanikke üles kasutama oma demokraatlikku valimisõigust ja anda oma hääl kiiresti lähenevatel Euroopa Parlamendi valimistel.
„Meil on olnud rasked ajad, kuid ei saa eitada, et Euroopa Liit on taganud liikmesriikidele ja kodanikele rahu, demokraatia, majandusliku jõukuse ja sotsiaalse progressi. Tänu Euroopa Liidule on meil vabadus töötada, õppida ja tegeleda ettevõtlusega kõigis ELi riikides“ – nii seisab komitee resolutsioonis.
„Natsionalism, populism ja vaid ühele riigile sobivad lahendused ei ole vastus. Lahenduseks on koostöö, ühistegevus ja lähenemine,“ väidab komitee, rõhutades, et ükski ELi riik ei suuda eraldiseisvalt toime tulla selliste probleemidega nagu kasvav inflatsioon, sõjad, ränne või kliimakriis.
Resolutsioon võeti vastu komitee täiskogu märtsi istungjärgul pärast arutelu teemal „Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimised kodanikuühiskonna vaatenurgast“, millel osalesid kodanikuühiskonna aktivistid ning Prantsusmaa ja Bulgaaria riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud.
Komitee ütles, et soovib mobiliseerida oma võrgustiku, kuhu kuulub vähemalt 90 miljonit inimest üle kogu ELi, ning hoolitseda selle eest, eurooplased osaleksid valimistel ja otsustaksid, kes neid järgmise viie aasta jooksul Euroopa Parlamendis esindab.
Komitee president Oliver Röpke ütles täiskogu ees kõneledes, et komitee liikmete esindatavatel organisatsioonidel on tihedad sidemed riikide kodanikuühiskondadega: „Me suudame jõuda kõigini, saame suunata inimesi hääletama ja me peame seda tegema. See on meie moraalne kohustus.“
Komitee on samuti ühendanud jõud Euroopa Parlamendiga, et aidata suurendada valimisaktiivsust, mis on tavaliselt palju väiksem kui riiklikel valimistel, eriti torkab see silma mõnedes liikmesriikides.
Komitee president rõhutas, et arvestades demokraatia tagasilööke kogu maailmas ja mõnes liikmesriigis, näivad 2024. aasta valimiste puhul olevat panused eriti kõrged.
„Need valimised ei kujuta endast imerohtu, mille abil lahendada meie probleemid, hajutada meie kartusi või leevendada kodanike muresid, vaid need on õiguspärane viis meie soovide väljendamiseks, parema tuleviku nõudmiseks ja võimul olevate isikute vastutusele võtmiseks,“ ütles Oliver Röpke.
Täiskogu istungjärgul võtsid sõna resolutsiooni kolm raportööri – EMSK liikmed Christa Schweng, Cinzia del Rio ja Ioannis Vardakastanis, kes esindavad vastavalt komitee tööandjate, töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rühmi. Nad kutsusid ühiselt eurooplasi üles kasutama oma hääleõigust ja valima esindajaid, kes seisavad ühtse, demokraatliku, kestliku ja sotsiaalse Euroopa eest.
Komitee võtab juulis vastu veel ühe resolutsiooni, milles keskendutakse kodanikuühiskonna ootustele vastvalitud Euroopa Parlamendile ja komisjonile.(ll)
Ühise vastusena sellele, et Euroopa Komisjon lükkas edasi veemajanduse kriisivalmiduse algatuse, saatsid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Parlamendi liikmete veeteemalise rühma ja Euroopa Regioonide Komitee esindajad juhtivale asepresidendile Maroš Šefčovičile avaliku kirja, milles paluti komisjonil võtta kasutusele terviklik lähenemisviis veemajandusele ja korrati üleskutset sõlmida ELi sinine kokkulepe.
Ühise vastusena sellele, et Euroopa Komisjon lükkas edasi veemajanduse kriisivalmiduse algatuse, saatsid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Parlamendi liikmete veeteemalise rühma ja Euroopa Regioonide Komitee esindajad juhtivale asepresidendile Maroš Šefčovičile avaliku kirja, milles paluti komisjonil võtta kasutusele terviklik lähenemisviis veemajandusele ja korrati üleskutset sõlmida ELi sinine kokkulepe.
Kirjaga väljendatakse nende institutsioonide ühist muret veemajanduse kriisivalmiduse algatuse edasilükkamise pärast. Nad peavad seda murettekitavaks märgiks seoses ELi pühendumisega Euroopa üha suurenevate veeprobleemidega tegelemisele. Need kolm institutsiooni esindavad vastavalt ELi kodanikuühiskonda, kodanikke ja kohalikke omavalitsusi.
Nad pakuvad välja tervikliku ja koostööpõhise lähenemisviisi, millega integreeritakse veeteema kõikidesse poliitikavaldkondadesse, et tagada kõigi ühiskonnaliikmete võrdne juurdepääs veele, põllumajandustootjate, tööstuse ja taristu juurdepääs veele ning vee sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaaspektid.
Selle muutuse eesmärk on jätta seljataha praegused killustatud lähenemisviisid, arendades terviklikumat ja tõhusamat eraldiseisvat veestrateegiat. Kõnealuses institutsioonidevahelises üleskutses palutakse komisjonil jätkata tööd veemajanduse kriisivalmiduse algatusega ja muuta veeteema eelseisval ametiajal (2024–2029) ELi üheks põhiprioriteediks.
