Meie erikülaline, Euroopa Parlamendi endine president Pat Cox, meenutab 20 aasta tagust suurt laienemist erakordselt lootusrikka ajana, mil Euroopa sai lõpuks ometi hakata täiel rinnal hingama oma mõlema kopsuga, milleks on ida ja lääs. Ajal, mil Putini levitab müüti slaavi rahvaste vendlusest, mida reaalsuses saadavad ballistiliste rakettide plahvatused, on EL jätkuvalt vabade ja suveräänsete rahvaste vabatahtlik liit, mis rajaneb sellistel põhiväärtustel nagu inimõiguste austamine, võrdsus ja õigusriik.
Meie erikülaline, Euroopa Parlamendi endine president Pat Cox, meenutab 20 aasta tagust suurt laienemist erakordselt lootusrikka ajana, mil Euroopa sai lõpuks ometi hakata täiel rinnal hingama oma mõlema kopsuga, milleks on ida ja lääs. Ajal, mil Putini levitab müüti slaavi rahvaste vendlusest, mida reaalsuses saadavad ballistiliste rakettide plahvatused, on EL jätkuvalt vabade ja suveräänsete rahvaste vabatahtlik liit, mis rajaneb sellistel põhiväärtustel nagu inimõiguste austamine, võrdsus ja õigusriik.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Iirimaa 1. mail 2004 Dublinis korraldatud üritus ja 3. mail 2004 Strasbourgis Euroopa Parlamendis toimunud tervitustseremoonia jäävad mulle nii poliitilises kui ka emotsionaalses plaanis meelde enneolematu positiivsuse ja lootuse kõrghetkedena, mis kulgesid kojupöördumise ja taasühinemise tähe all. Päevad, mil Euroopa hingetõmmetes said lõpuks taas kokku tema mõlemad kopsud – ida ja lääs. Dublinis luges Seamus Heaney oma luuletust „Beacons at Bealtaine“, milles ta väljendas selle ajaloolise laienemisega seonduvat sügavat optimismi sõnadega „Move lips, move minds and make new meanings flare“. Strasbourgis heisati kümne uue liikmesriigi lipud tohtute lipumastide otsa, mis olid valminud Gdański laevatehastes Poola riigi kingitusena. Nende reis Strasbourgi oli sümboolne meeldetuletus teekonnast kommunismist vabaduseni, mida omakorda rõhutas Lech Wałęsa kohalolek.
Loomulikult oli üritus kõigi jaoks paljude aastate vältel toimunud pika ja keerulise vastastikuse ettevalmistusprotsessi kulminatsioon. Oli rõõm, aga ka kergendus jõuda finišijooneni sellel kõigi asjaosaliste jaoks poliitiliste otsuste ja haldusmenetluste maratonil.
Minu arvates on laienemine olnud võib-olla ELi kõige võimsam, ümberkujundavam ja edukam poliitikavahend viimase viie aastakümne jooksul. Minu koduriik Iirimaa, ühines esimeses laienemisvoorus 1. jaanuaril 1973, olles toonase Euroopa Majandusühenduse vaeseim riik ja piirkond. Juurdepääs suurele turule ning Euroopa solidaarsus regionaalarengu ja hilisemate ühtekuuluvusfondide kaudu liikmesuse esimestel aastakümnetel, kõrgemad soolise võrdõiguslikkuse ja keskkonnapoliitika normid, Põhja-Iirimaa rahuprotsessi toetamine ja Brexiti erakordselt keeruliste tagajärgede tunnistamine Iirimaa jaoks – Iirimaa on ainus ELi riik, millel on Ühendkuningriigiga ühine maismaapiir – on kõik kokku andnud meile äärmiselt positiivse kogemuse ja tulemuse. See ei ole alati kulgenud nagu lepse reega, iseäranis euroala kriisi ajal, ent kokkuvõttes on see olnud vägagi positiivne teekond.
Kuigi ma ühtaegu nii austan kui ka pean kahetsusväärseks Ühendkuningriigi otsust liidust lahkuda, tõestab see selgelt järgmist: EL on vabade ja suveräänsete rahvaste vabatahtlik liit – meil on vabadus sellega ühineda, aga ka sellest välja astuda. Millises võimsas kontrastis on see kõik Putini algatatud uusimperialistliku sõjaga Ukraina vastu! Tema müüti slaavi rahvaste vendlusest ilmestavad päevast päeva relvatärin, pommiplahvatused ja surmadroonide vihin.
Kreeka, Portugali ja Hispaania ühinemine ELiga aitas mitte ainult parandada neis riikides elatustaset ja elukvaliteeti, vaid toetas ka nende jõupingutusi diktatuuriajastu selja taha jätmisel ja eduka demokraatia taasülesehitamisel.
20 aasta tagune suur laienemine tõi iseäranis Kesk- ja Ida-Euroopa uute liikmesriikide jaoks kaasa enneolematu majanduskasvu tänu märkimisväärselt suurenenud investeeringutele, kaubandusele ja Euroopa solidaarsusele. Keskmiselt kasvas nende SKP elaniku kohta – korrigeerituna inflatsiooni ja valuutaga – kahe aastakümne jooksul vähem kui poolelt ELi keskmisest kolme neljandikuni üha kasvavast ELi keskmisest näitajast. Leedu SKP elaniku kohta kolmekordistus kõnealusel perioodil. Paranenud on tervishoid ja haridus, mis on toonud kaasa edusammud nii elukvaliteedis kui ka elatustasemes. Põllumajandustoodang on kogu piirkonnas kahekordistunud. Kokkuvõttes, nagu ka kõigi varasemate laienemisvoorude puhul, on sellest üheselt võitnud nii ühinevad riigid kui ka EL. Seepärast olen ma laienemise suhtes optimistlik, ent mitte naiivne.
Viimastel aastatel Poolas toimunud ning Ungaris siiani toimuvad arengud annavad aimu sellest, mis peitub õigusriigi põhimõtte, meediavabaduse või vähemuste õiguste austamisega seotud ELi normidest kõrvalekaldumise taga: EL kui heaolu saavutamise vahend väärib poolehoidu, ent EL kui ühiste väärtuste kogukond tekitab vastumeelsust. Ungari peaminister kuulutab oma riigi uhkusega mitteliberaalseks demokraatiaks. Kuidas iganes me Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 tõlgendame, ei ole see ilmselgelt mitteliberaalse demokraatia harta. („Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“)
See oli ELi liikmesust käsitleva kokkuleppe osa, see on sätestatud kõigis ühinemislepingutes ning selle on heaks kiitnud kõik ühinevad riigid. Põhimõte „me ei vaja teie väärtusi, vaid teie raha“ ei ole jätkusuutlik alus vastastikusele austusele. Seda peavad mõistma ka praegused kandidaatriigid, püüdes liikuda võimaliku ELiga ühinemise suunas. Loodan, et Kopenhaageni kriteeriumidel on tulevastel läbirääkimistel põhjapanevam roll. Üks viis oleks kehtestada ühinemislepingutes klauslid, mis loovad ELile kindlamad võimalused kaitsta õigusi ja väärtusi nende rikkumise eest. EL on midagi enamat kui lihtsalt üks turg ning materiaalne edulugu on küll väga soovitav, ent see ei ole Euroopa Liidu ainus ega isegi mitte tähtsaim eksisteerimise mõte.
Sellegipoolest on senine laienemisprotsess olnud kõigi asjaosaliste jaoks põhimõtteliselt positiivne ja sellesse tuleks ka edaspidi positiivselt suhtuda. Kandidaatriigid peavad läbima märkimisväärsed muutused, igaüks oma tempos. Ka ELil on teha kodutöö, mis puudutab tema otsustusprotsessi, uute liikmesriikide vastuvõtmiseks vajalikku eelarvesuutlikkust ning ühinemiseelset abi. Pärast kandidaatriigi staatuse andmist ning järgnevat kontrolli on läbirääkimisraamistike, peatükkide kaupa läbirääkimiste alustamise ja lõpetamise ning võimalike ühinemislepingute puhul vaja nõukogu ühehäälset otsust. Miski ei ole seejuures lihtne ega kerge. Loodame, et kõik liikmesriigid järgivad lojaalse koostöö kohustust, abistades üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel (ELi lepingu artikli 4 lõige 3).
Ukraina on oma keerukuse tõttu erijuhtum, mis tuleneb riigi suurusest, põllumajanduse suhteliselt suurest osakaalust SKPs võrreldes ELi keskmisega ja suhtelisest vaesusest mõõdetuna SKPs elaniku kohta, ning loomulikult sõjast ja selle laastavatest tagajärgedest. Läbirääkimised võivad alata. Ukraina on tänu ELiga sõlmitud assotsieerimislepingule ning põhjalikule ja laiaulatuslikule vabakaubanduslepingule juba integratsiooni teel. Neid lepinguid võiks aja jooksul järk-järgult laiendada, kuid lõpuks on ühinemise oluline eeltingimus kindel territoriaalne lahendus ja stabiilne rahu, milles ELi liikmesusel võib olla oma osa. EL vajab stabiilsust, mitte kaost oma idatiival ning Ukraina vastuvõtmine on lõppkokkuvõttes nii meie ühistes kui ka Ukraina huvides.
Pat Cox, Euroopa Parlamendi president aastatel 2002–2004
Pat Cox on Iiri poliitik ja ajakirjanik. Ta oli Euroopa Parlamendi president aastatel 2002–2004 ja Euroopa Liikumise president aastatel 2005–2011. Ta on olnud Euroopa Jean Monnet’ Sihtasutuse eesotsas alates 2015. aastast. Lisaks on Cox Skandinaavia ja Vahemere piirkonna TEN-T põhivõrgukoridori Euroopa koordinaator ning Ukraina ülemraada parlamentaarse reformiga seotud Euroopa Parlamendi vajaduste hindamise ja rakendamise missiooni juht. Oma karjääri alguses töötas ta päevakajasaadete juhina telekanalis RTE Dublinis. 2004. aastal võitis Pat Cox Aacheni rahvusvahelise Karl Suure auhinna oma pühendumise eest Euroopa Liidu laienemisele parlamenditöös.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiitis täiskogu 25. aprilli istungil heaks kokkuleppe, millega luuakse institutsioonidevaheline eetikastandardite organ. Uues kokkuleppes osalevate ELi institutsioonide ja asutuste esindajad kirjutasid sellele ametlikult alla 15. mail. Kokkulepe peaks jõustuma 6. juunil, mis on Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise esimene päev.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiitis täiskogu 25. aprilli istungil heaks kokkuleppe, millega luuakse institutsioonidevaheline eetikastandardite organ. Uues kokkuleppes osalevate ELi institutsioonide ja asutuste esindajad kirjutasid sellele ametlikult alla 15. mail. Kokkulepe peaks jõustuma 6. juunil, mis on Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise esimene päev.
Kokkulepe on oluline samm ühise ausus- ja eetikakultuuri tugevdamise suunas.
Uus ELi organ töötab välja eetilise käitumise ühised miinimumstandardid ning ajakohastab ja tõlgendab neid. Samuti avaldab ta aruandeid selle kohta, kuidas on need standardid kajastatud iga osaleva ELi institutsiooni ja asutuse sise-eeskirjades.
Lisaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kuuluvad uude eetikaorganisse järgmised seitse ELi institutsiooni ja asutust: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Regioonide Komitee.
Iga osalevat institutsiooni esindab üks kõrgetasemeline liige ja eetikaorgani esimehe ametikoht vahetub igal aastal institutsioonide vahel.
Organi tööd toetavad viis sõltumatut eksperti, kes esitavad taotluse korral arvamusi. Iga kokkuleppeosaline võib nendega konsulteerida konkreetsete kirjalike standarddeklaratsioonide, sealhulgas huvide deklaratsioonide osas. (mp)
Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees. Euroopa Pimedate Liidus julgustame oma liikmeid hääletama – kuigi see on jätkuvalt keeruline –, pöörates seejuures tähelepanu sellele, mil määral peavad kandidaadid ja erakonnad tähtsaks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kaasamist. Ka nägemispuudega kodanikud peavad saama oma ootused kuuldavaks teha.
Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees. Euroopa Pimedate Liidus julgustame oma liikmeid hääletama – kuigi see on jätkuvalt keeruline –, pöörates seejuures tähelepanu sellele, mil määral peavad kandidaadid ja erakonnad tähtsaks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kaasamist. Ka nägemispuudega kodanikud peavad saama oma ootused kuuldavaks teha.
Euroopa Pimedate Liit on pimedate ja vaegnägijate esindaja Euroopas. Teeme tööd ligipääsetava ja kaasava ühiskonna nimel, kus nägemispuudega inimestel on võrdsed võimalused osaleda täiel määral kõigis eluvaldkondades. Poliitikas osalemine on muidugi oluline aspekt, sest see võimaldab nägemispuudega kodanikel edendada hääletamise ja poliitilise tegevuse kaudu puudega inimestega arvestavaid poliitikameetmeid ja õigusakte.
Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste lähenedes on oluline ja õigeaegne teema puudega inimeste osalemine nii valijate kui ka kandidaatidena.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2019. aasta aruande kohaselt ei saanud viimastel Euroopa Parlamendi valimistel ligikaudu 400 000 puudega inimest oma hääleõigust kasutada. Vähem kui 5%-l Euroopa Parlamendi liikmetest on puue.
Eelseisvaid valimisi silmas pidades nõuab Euroopa Pimedate Liit Euroopa Parlamendi valimisi käsitlevas avalduses taas, et kehtestataks standard hääletamise (hääletusmenetlus), valimisteabe (valimiskampaania ruumid ja materjalid, poliitilised arutelud, erakondade programmid ja veebisaidid) ning valimisjärgse menetluse (nt kaebuste esitamise mehhanismid) ligipääsetavuse kohta ning võrdne õigus esitada oma kandidatuur.
Keskendume Euroopa Parlamendi valimistele, kuna vaid need kuuluvad Euroopa Liidu pädevusse ELi kodakondsuse ja puudega inimeste võrdsete õiguste tagamise osana. Kuna aga valimiste korraldamine jääb liikmesriikide pädevusse, oleks ELi tasandi parimatel tavadel automaatselt ülekanduv mõju kõigile teistele valimistele.
Kahjuks on seekordsete Euroopa Parlamendi valimiste eeskujuandvaks läbiviimiseks liiga hilja. Mitte Euroopa Parlamendi huvipuuduse pärast, vastupidi, 2022. aasta mais esitas parlament ettepaneku valimisi käsitleva Euroopa Liidu õiguse reformimiseks, keskendudes sellele, et tagada puudega inimestele õigus sõltumatult ja salaja hääletada, vabadus abistaja valikul ning ligipääs posti teel hääletamisele ja poliitilistele kampaaniatele. Kahjuks ei ole Euroopa Liidu Nõukogu seni reageerinud.
Järgmist viit aastat silmas pidades palub Euroopa Pimedate Liit ELi seadusandjatelt, et uus Euroopa Parlament ei väsiks nõukogu survestamast, et viia kavandatud reform ellu ja saavutada tõeline edasiminek 2029. aasta valimistel. Võime loota komitee toetusele: juba 2020. aastal nõudis ta Euroopa Parlamendilt ametlikku seadusandlikku algatust, mis annaks puudega inimestele tegeliku õiguse Euroopa Parlamendi valimistel hääletada. Samuti võime loota Euroopa Komisjoni toetusele. Eelmise aasta detsembris avaldas komisjon hea valimistava juhendi ning töötab nüüd välja kogumikku e-hääletuse tavade ja IKT kasutamise kohta valimistel. Mõlemas dokumendis käsitletakse ligipääsetavuse aspekte.
Igal aastal saab Euroopas üle 10 miljoni vähktõve-, aga ka südame-veresoonkonna ja neurovaskulaarsete haiguste patsiendi abi nukleaarmeditsiinist nii diagnoosimise kui ka ravi osas.
Igal aastal saab Euroopas üle 10 miljoni vähktõve-, aga ka südame-veresoonkonna ja neurovaskulaarsete haiguste patsiendi abi nukleaarmeditsiinist nii diagnoosimise kui ka ravi osas.
Radioisotoope kasutavad radioloogia- ja nukleaartehnoloogiad on vähiravis hädavajalikud kõigis etappides – varajasel avastamisel, diagnoosimisel, ravis ja palliatiivses ravis.
Nukleaarmeditsiinist abi saavate patsientide arv kasvab peamiselt tänu teaduslikele läbimurretele. Euroopa teadlased ja ettevõtted on välja töötanud mõned uusimad innovatiivsed radionukliidravi viisid vähi ravimiseks, näiteks need, mis on suunatud endokriinsüsteemi ja eesnäärme vähkkasvajatele ning nende siiretele. Näiteks luteetsium-177 on väga paljutõotav radioisotoop võitluses eesnäärmevähiga, mis põhjustab Euroopas igal aastal 90 000 surmajuhtumit. Võrreldes traditsiooniliste ravimeetoditega on tänapäevane radionukliidravi täpselt suunatud vähirakkudele ja on organismile sageli vähem kahjulik. Kümned tuhanded vähipatsiendid vajavad sihipärast radionukliidravi, mis on sageli ainus võimalik raviviis.
Enne patsiendini jõudmist on nukleaarmeditsiini tarneahel siiski väga keeruline. See hõlmab lähtematerjalide hankimist ning nende ladustamist, kiiritamist, töötlemist, logistikat ja rakendamist. Kui radioisotoobid on toodetud, tuleb neid töödelda, tarnida ja kasutada suhteliselt lühikese aja jooksul, mõned neist tuleb ära kasutada samal päeval, teised vähem kui mõne päeva jooksul sõltuvalt nende poolestusajast. Need on ulatuslikult ja kiiresti riknevad.
Üllataval kombel ei arvestata neid omadusi piiriüleses transpordis ega tolliprotseduurides. Näiteks piiriülese transpordi puhul on mitmeid takistusi, mis viivad olukordadeni, kus patsientide elu päästvatele radioisotoopidele võidakse eelistada krevette.
Seepärast kutsub komitee oma arvamuses meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindluse kohta liikmesriike üles tegema paremat koostööd l, et kõrvaldada regulatiivsed tõkked. Arvamuses käsitletakse radioisotoopide tarneahela kõiki etappe Euroopas ning tuuakse välja piiriüleste tarnete takistused ja sõltuvus kolmandatest riikidest. Samuti pakutakse selles lahendusi puuduvale taristule Euroopas ning vajadusele kooskõlastatud teadus- ja arendustegevuse järele.
Arvamuses esitatud komitee soovitused on kooskõlas ELi riigipeade aprilli tippkohtumisel tehtud järeldustega, milles rõhutati vajadust vähendada Euroopa strateegilist sõltuvust tundlikes sektorites, nagu tervishoid ja elutähtsad tehnoloogiad. Samuti rõhutati järeldustes kooskõlas Enrico Letta aruandega vajadust keskenduda teenuste piiriülesele osutamisele ning kaupade, sealhulgas esmatähtsate kaupade, näiteks ravimite piiriülesele liikumisele.
Euroopa peab pakkuma tootmisstiimuleid, et tagada parem strateegiline autonoomia radioisotoopide tarnimisel. Vaatamata sellele, et Euroopa on meditsiiniliste radioisotoopide tarnimisel maailmas juhtpositsioonil, on ta kriitiliselt sõltuv USAst ja Venemaast kõrgema klassi väherikastatud uraani (HALEU) tarnimisel ja teatavate rikastatud isotoopide tarnimisel radioisotoopide tootmiseks.
Valdkond, kus EL jääb endiselt suuresti sõltuvaks Venemaast, on stabiilsete isotoopide sihtmärgid, mis võimaldavad toota teatavaid radioisotoope tänapäevaste või arendatavate molekulaarsete kiiritusraviviiside jaoks, nagu luteetsium-177 tootmiseks kasutatav üterbium-176
See kujutab endast tõelist väljakutset selle konkreetse radioisotoobi tarneahelale, mille ülemaailmne nõudlus peaks lähiaastatel kolmekordistuma.
Tarneahel sõltub samuti reaktorite või kiirendite tootmissüsteemidest ning töötlemisest ja haiglasse toimetamisest. Et tagada võrdne juurdepääs ravile, peaksid liikmesriigid, eelkõige teaduskeskused ja haiglad, tegema tihedamat koostööd. Teatavasti ei ole ligipääs kiiritusravile kõigis liikmesriikides samasugune, eriti arendus- ja katseetapis. Eesmärk on tagada kiirem juurdepääs ravimitele uurimisetapis või eriloa alusel kasutamisel ning parandada juurdepääsu väikeste haiglate jaoks, kellel võivad puududa eksperditeadmised ja taristu. Mõne patsiendi jaoks võib see juurdepääs olla eluliselt tähtis.
Nukleaarmeditsiini teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine Euroopas, eelkõige programmi „Horisont“ ja Euratomi programmide raames, on patsientide vajadustele vastamiseks väga oluline. Euroopa peaks arendama ELi tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames selles valdkonnas strateegilisi ühist huvi pakkuvaid projekte. Euroopa Komisjoni strateegia SAMIRA ja Euroopa radioisotoopide keskuse algatus (ERVI) seoses Euroopa vähitõrje tegevuskavaga on väärtuslikud projektid. Euroopa Komisjon peaks minema kaugemale ja lisama nukleaarmeditsiini ulatuslikumalt Euroopa vähitõrje tegevuskavasse ja programmi „Euroopa horisont“ vähiuuringute missiooni.
Liikmesriigid peaksid rahastama ka rahvatervise poliitikameetmeid, keskendudes meditsiinis kasutatavale radioloogia- ja nukleaartehnoloogiale. See annab tööstusele hea signaali ning võimaldab arendada ja võimestada Euroopas teadusuuringuid ja innovatsiooni ning tööstustaristut. Samuti meelitab see sektorisse tööle rohkem inimesi.
Kokkuvõttes suudame radioisotoopide pakkumist Euroopas paremini tagada ja patsientide kasvavat nõudlust rahuldada ainult siis, kui teeme julgeid poliitilisi otsuseid.
Kuigi Euroopa on meditsiiniliste radioisotoopidega varustamisel maailmas juhtpositsioonil, sõltub ta peamiste lähtematerjalide ja konkreetsete töötlemistoimingute vallas suurel määral kolmandatest riikidest. See võib häirida tarneahelaid ning ohustada paljude eurooplaste juurdepääsu elupäästvale diagnoosile ja ravile. Selle suundumuse muutmiseks ja patsientide kasvava nõudluse rahuldamiseks on meil vaja avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning uude tootmistaristusse, usaldusväärseid eeskirju ja julgeid poliitilisi otsuseid. Nii kirjutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindlust käsitleva arvamuse raportöör Alena Mastantuono.
Kuigi Euroopa on meditsiiniliste radioisotoopidega varustamisel maailmas juhtpositsioonil, sõltub ta peamiste lähtematerjalide ja konkreetsete töötlemistoimingute vallas suurel määral kolmandatest riikidest. See võib häirida tarneahelaid ning ohustada paljude eurooplaste juurdepääsu elupäästvale diagnoosile ja ravile. Selle suundumuse muutmiseks ja patsientide kasvava nõudluse rahuldamiseks on meil vaja avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning uude tootmistaristusse, usaldusväärseid eeskirju ja julgeid poliitilisi otsuseid. Nii kirjutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee meditsiiniliste radioisotoopide varustuskindlust käsitleva arvamuse raportöör Alena Mastantuono.
Meie rubriigi „Mina lähen valima. Sina ka?“ viimases artiklis kirjutab Euroopa Pimedate Liidu huvikaitse- ja kampaaniajuht Antoine Fobe nõudmistest, mis tema organisatsioon esitas eesmärgiga muuta valimised ligipääsetavamaks. Vaatamata puuetega inimeste organisatsioonide, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Parlamendi jõupingutustele, jäädi Euroopa Parlamendi valimistega eeskuju seadmisel jälle hiljaks.
Meie rubriigi „Mina lähen valima. Sina ka?“ viimases artiklis kirjutab Euroopa Pimedate Liidu huvikaitse- ja kampaaniajuht Antoine Fobe nõudmistest, mis tema organisatsioon esitas eesmärgiga muuta valimised ligipääsetavamaks. Vaatamata puuetega inimeste organisatsioonide, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Parlamendi jõupingutustele, jäädi Euroopa Parlamendi valimistega eeskuju seadmisel jälle hiljaks.
Balkani Kodanikuühiskonna Arendamise Võrgustik (BCSDN)
Põhja-Makedoonia on ELiga ühinemise püüdlustes jõudnud kriitilisse etappi, sest riigi teekonda on varjutanud tagasilöögid ja viivitused, mida toidavad lahendamata kahepoolsed vaidlused ja üldsuse vähenev toetus. Neist takistustest hoolimata kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi saada ELi liikmeks.
Balkani Kodanikuühiskonna Arendamise Võrgustik (BCSDN)
Põhja-Makedoonia on ELiga ühinemise püüdlustes jõudnud kriitilisse etappi, sest riigi teekonda on varjutanud tagasilöögid ja viivitused, mida toidavad lahendamata kahepoolsed vaidlused ja üldsuse vähenev toetus. Neist takistustest hoolimata kannustab majandusliku heaolu ja piirkondliku stabiilsuse perspektiiv jätkuvalt rahva soovi saada ELi liikmeks.
Avaliku arvamuse uuringutest ilmneb murettekitav suundumus, et viimastel aastatel on toetus ELi liikmesusele vähenenud. See langus kajastab laiemat pettumust edusammude aeglases tempos ja tunnet, nagu ei pühenduks ELi liikmesriigid piisavalt.
Riigi ELiga ühinemise teel on olnud keerukaid probleeme, mis ulatuvad kaugemale Põhja-Makedoonia piiridest. Demokraatia kriis ja poliitiline ebastabiilsus nii piirkonnas kui ka ELi liikmesriikides koos parempoolse natsionalismi kasvuga raskendavad integreerimisprotsessi märkimisväärselt. Nende probleemide taustal on aga ruumi optimismiks ja uuenemiseks, sest paljud näevad ELi integreerumist tulevase heaolu ja parema elatustaseme poole liikumisena. Samuti on paljutõotav, et riigis on saavutatud juba üsna hea kooskõla ELi õigusaktidega.
Edaspidi peab Põhja-Makedoonia esikohale seadma edusammud reformide ja läbirääkimiste peatükkide osas sellistes kriitilistes valdkondades nagu õigusriik, õigus, demokraatia ja parem avalik haldus. ELi ühinemisprotsessist ajendatud nähtavad edusammud neis valdkondades tugevdaksid ka üldsuse toetust ELile. Riigi käänulisel ühinemisteekonnal on oluline pühenduda demokraatlikele väärtustele, piirkondlikule koostööle ja ühise Euroopa saatuse poole püüdlemisele.
Sellal kui Põhja-Makedoonia peab näitama üles poliitilist küpsust ja viima ellu vajalikud reformid, peab EL Põhja-Makedoonia rahvale näitama, et ühinemisprotsess on õiglane, tulemuspõhine ja edasiviiv. Tuleb näidata üles poliitilist tahet ühinemist edendada, nagu tehti Ukraina puhul. Edu tuleb tunnustada ja astuda samme, et tagada mõlema poole piisav suutlikkus protsessi juhtida.
Peaks olema selge, et kõigi jaoks parim alternatiiv on Põhja-Makedoonia või kogu piirkonna ühinemine ELiga. Põhja-Makedoonia võib küll olla väike, kuid selle rikkalik kultuuripärand, strateegiline asukoht ja pühendumine demokraatlikele väärtustele võimaldaks piirkondlikku stabiilsust ja majanduskasvu, tugevdades ELi mitmekesisust ja ühtekuuluvust.
Tere tulemast kuulama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taskuhäälingut „Kohalik vaade“! Selles osas räägime majanduse juhtimise keerukusest ja Euroopa majandusmaastiku ees seisvatest probleemidest. Saate teada, mil määral on ELi riigid majanduse juhtimise osas üksmeelel ja milliseid raskeid valikuid peab Euroopa langetama, et kohandada oma majandus 21. sajandi nõudmistega.
Tere tulemast kuulama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taskuhäälingut „Kohalik vaade“! Selles osas räägime majanduse juhtimise keerukusest ja Euroopa majandusmaastiku ees seisvatest probleemidest. Saate teada, mil määral on ELi riigid majanduse juhtimise osas üksmeelel ja milliseid raskeid valikuid peab Euroopa langetama, et kohandada oma majandus 21. sajandi nõudmistega.
Sõna saavad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee endine president ja komitee Euroopa poolaasta rühma praegune esimees Luca Jahier, Euroopa Parlamendi liige, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Margarida Marques, Bruegeli vanemteadur Maria Demertzis ja Brüsselis töötav korrespondent Maria Tadeo. (tk)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avas oma maja külastajatele traditsioonilisel avatud uste päeval, mis leidis aset laupäeval, 4. mail 2024. Komitee tutvustas oma rolli Euroopa Liidu institutsioonina ja innustas kõiki osalema eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avas oma maja külastajatele traditsioonilisel avatud uste päeval, mis leidis aset laupäeval, 4. mail 2024. Komitee tutvustas oma rolli Euroopa Liidu institutsioonina ja innustas kõiki osalema eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Selle päeva jooksul korraldas komitee oma peamajas – Jacques Delors’i hoones Brüsselis – mitmeid üritusi. Osalejatel oli võimalik külastada komitee ruume ja uurida, mida komitee saab inimeste heaks teha, tutvuda komitee rolliga ELi otsustusprotsessis ning jagada oma mõtteid ja muresid komitee liikmetega.
Külastajatel oli ka võimalus teada saada, mida komitee liikmed oma koduriigis teevad, ning osaleda eri tegevustes, nagu interaktiivsed mängud ja ELi-teemaline viktoriin. Lapsi ootasid näomaalingud.
Hommikupoolikul tervitati ka Brüsselisse jõudnud komitee liikmetest ja töötajatest koosnenud ratturite gruppi, kes läbis Prantsusmaal ja Belgias jalgratastel sadu kilomeetreid, et juhtida tähelepanu Euroopa Parlamendi valimiste tähtsusele.
Grupp, keda juhtis komitee tööandjate rühma liige Bruno Choix, läbis Caenist (Prantsusmaa) Brüsselisse sõites kokku ligikaudu 500 kilomeetrit. Üle nelja päeva kestnud sõidu viimases osas – alates Waterloost kuni komitee peahooneni Brüsselis – liitusid nendega veel mitmed teised komitee liikmed ja töötajad. (mp)
