Komitee kutsub ELi üles võtma juhtrolli sellise kestliku biomajanduse mudeli edendamisel, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja kliimaeesmärkidega.

Oma arvamuses „Ringmajanduse ja biomajanduse kooskõlastamine“ kirjeldab komitee, kuidas jõuline biomajandus võib suurendada Euroopa majanduslikku ja ökoloogilist kasu, tugevdada vastupanuvõimet ja toetada õiglast üleminekut. Strateegilised investeeringud sektoriülesesse koostöösse ja kogukonna kaasamisse võivad muuta ELi biomajanduse jätkusuutliku kasvu ülemaailmseks mudeliks.

Kestlik biomajandus peab olema kooskõlas selliste ELi raamistikega nagu roheline kokkulepe, ringmajandus ja elurikkuse alased eesmärgid. Sellega tagatakse, et biomajandus aitab kaasa kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamisele, jäädes samal ajal planeedi võimaluste piiresse.

„Oluline on terviklik ja kaugeleulatuv biomajanduse strateegia. Kooskõlas ringmajanduse ja kestliku arengu eesmärkidega toimides, võib biomajandus edendada ELi konkurentsivõimet, luues jätkusuutlikke, hästi tasustatud töökohti ja tagades ökoloogilisi piiranguid austava majanduskasvu,“ ütles arvamuse raportöör Cillian Lohan.

Biomajandus saab tugineda ringmajanduse põhimõtetele, vähendades jäätmeid ning suurendades tõhusust aruka ressursikasutuse ja bioloogilise materjali taaskasutamise kaudu. See pakub sotsiaalset kasu, eelkõige maapiirkondades, luues töökohti ja võimalusi oskuste arendamiseks. Väga oluline on toetada maakogukondi ja noorte kaasamist sellesse sektorisse.

Biomajanduse alane haridus võib aidata luua kvalifitseeritud tööjõudu ja suurendada teadlikkust kestlikkusest. Samuti aitab see parandada rahvatervist, vähendades tervishoiukulusid. Nende jõupingutuste puhul on määrava tähtsusega edusammud tehnoloogia arengus ja säästvas maakasutuses, näiteks taastav põllumajandus ja metsandus, mis suurendavad süsiniku säilitamist ja elurikkust.

Linnapõllumajandus ja ringluspõhised toidukeskused võivad vähendada toidu raiskamist ja tugevdada kohalikke toidusüsteeme. EL peaks säilitama ettevõtluse ja innovatsiooni kõrged standardid, soodustades bioressursipõhiste tehnoloogiate varajast kasutuselevõttu. Rahastamisel tuleks seada esikohale innovaatilised ettevõtjad ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Biomajanduse integreerimiseks ELi poliitikameetmetesse on vaja selget määratlust. Biomajanduse strateegia ajakohastamine 2025. aastaks peaks toimuma kooskõlas rohelise kokkuleppe ja Pariisi kokkuleppega, pakkudes kestliku ja vastupidava bioressursipõhise majanduse tegevuskava. (ks) 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võõrustab põnevat fotonäitust „Võimsad kohtumised: kaadrid energiaostuvõimetuse lõpust“, millel on väljas fotograaf Miriam Strongi tööd. Organisatsiooniga Friends of the Earth Europe kahasse korraldatud näitusel tõstetakse esile kõikjal Euroopas energiaostuvõimetusega silmitsi seisvate kogukondade kodanikuaktiivsus, ühistegevus ja mõjuvõim. Komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma algatusel korraldatud näitust saab külastada 4.–16. detsembril Brüsselis komitee JDE hoones aadressil Rue Belliard / Belliardstraat 99–101.

Avaüritusel rõhutasid komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurenţiu Plosceanu ja komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland komitee pühendumust vaesuse kaotamisele, taskukohase energia edendamisele, süsteemsete muutuste toetamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. 

Oma pöördumises käsitles Séamus Boland elukalliduse tõusu ja vaesuse süvenemist Euroopas, rõhutades, et uus Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peavad andma tugeva poliitilise vastuse. „Esimene ELi vaesusevastane strateegia ja puhta tööstuse kokkulepe, millest komisjoni president Ursula von der Leyen teavitas oma poliitilistes suunistes Euroopa Komisjoni uuele koosseisule, peavad pakkuma kestlikke lahendusi kohalikele oludele,“ ütles Séamus Boland.

Energiaõigluse eestkõneleja Laia Segura ja organisatsiooni Friends of the Earth teabevahetusspetsialist Yvonne Lemmen rõhutasid, et fotoprojekti raames uuriti, kuidas inimesed võitlevad energiaostuvõimetuse vastu ja õiguse eest inimväärsele ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele kodule, mida varustatakse taskukohase ja puhta energiaga. Lisateave saamiseks klõpsake siin.

Komitee on kutsunud üles looma Euroopa juhtalgatust tervishoiu valdkonnas, tehes ettepaneku luua Euroopa terviseliit ja kutsudes Euroopa Komisjoni üles avaldama harvikhaiguste tegevuskava, millel on selgelt saavutatavad eesmärgid.

Täiskogu oktoobri istungjärgul toimunud arutelul teemal „Euroopa juhtalgatus tervise edendamiseks“ kutsus komitee ELi üles käivitama ambitsioonika algatuse, mille eesmärk on luua ELis valdkonnaülene tervishoiustruktuur. Päevakorras oli ka Euroopa harvikhaiguste tegevuskava koostamine.

Arutelu avades ütles komitee president Oliver Röpke: „On määrava tähtsusega, et kõigil, kes elavad ELis, oleks juurdepääs kvaliteetsele arstiabile, mis on taskukohane ja ligipääsetav.“ Peame investeerima uuenduslikesse ja jätkusuutlikesse tervishoiusüsteemidesse ning võtma kindlaid meetmeid tervisealase ebavõrdsuse vastu võitlemiseks nii ELis kui ka kogu maailmas. Harvikhaigused muudavad püsiva ebavõrdsuse ja haavatavuse veelgi nähtavamaks. Seepärast on meil vaja terviklikke Euroopa meetmeid harvikhaiguste valdkonnas.“

Arvamuse „Euroopa tervisevaldkonna juhtalgatus“ raportöör Alain Coheur ütles: „Täna püüame vastu võtta tegevuskava tulevastele ELi volinikele, millega edendatakse tervishoidu kõigi jaoks ja kaitstakse inimesi tulevaste kriiside eest.“ Harvikhaigusi käsitleva arvamuse raportöör Ágnes Cser ütles: „Peame koostama tegevuskava. Siiski ei pea me keskenduma üksnes harvikhaiguste tegevuskavale, vaid ka tervisele – tervis on konkurentsivõime võti. Meie terviseliit ei saa jääda üksnes tühjaks fraasiks.“

Arvamuses Euroopa tervisevaldkonna juhtalgatuse kohta on esitatud strateegilised sambad liikmesriikidevahelise tervishoiualase solidaarsuse ja koostöö tugevdamiseks. Nende hulgas on Euroopa hooldus- ja tervisegarantii loomine, millega kehtestataks mitmeaastased tervishoiualased eesmärgid ELi tasandil. See võib viia õiguslikult siduva teksti (näiteks direktiivi) väljatöötamiseni.

Teine sammas on terviseühtsuse põhimõtte rakendamine, mis ühendab inimeste, loomade ja taimede tervise ja keskkonna seisundi poliitikameetmeid. Arvamuses harvikhaiguste vastu võitlemise kohta kutsutakse komisjoni üles avaldama teatist, mis sisaldaks terviklikku Euroopa harvikhaiguste tegevuskava koos SMART-eesmärkidega, mida on võimalik saavutada 2030. aastaks. (lm) 

Tööandjate rühma esimees Stefano Mallia

Donald Trump võitis USA valimised ja saab teist korda presidendiks. Valimiste tulemus on selge ja seda tuleb austada. Kuid mis saab edasi?

EL ja USA jäävad teineteise peamisteks geopoliitilisteks ja kaubanduspartneriteks, sest meie suhted põhinevad vastastikkuse põhimõttel. Tänapäeva ühendatud maailmas ei ole ruumi isolatsionismile ega protektsionismile, sest sellised lähenemisviisid õõnestavad meie vastastikust ja ülemaailmset koostööd ning majanduslikku heaolu.

EL ja USA on teineteise suurimad kaubanduspartnerid. ELi ja USA kahepoolne kaubandus on saavutanud rekordtaseme: 2023. aastal oli selle väärtus üle 1,6 triljoni euro, kusjuures kahepoolsete investeeringute maht ületas 5 triljonit eurot. USA on ELi jaoks oluline välismaiste otseinvesteeringute allikas. USA välismaiste otseinvesteeringute maht Euroopas on hinnanguliselt 3,6 triljonit USA dollarit, samas kui ELi investeeringute maht USAs on ligikaudu 3 triljonit USA dollarit. Need vastastikused investeeringud tugevdavad vastastikust majanduslikku sõltuvust ja loovad mõlemal pool Atlandi ookeani miljoneid töökohti.

Seetõttu on oluline jätkata meie omavaheliste suhete arendamist. ELi kaupadele tariifide kehtestamine, mis kaasneks Trumpi ettepanekuga kehtestada kõigist riikidest, sealhulgas EList pärit impordile 10–20% tariifid, ei vii kuhugi. Seepärast kutsume üles avatumale dialoogile ja tulevikku suunatud koostöö planeerimisele.

ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu on hõlbustanud dialoogi sellistes kriitilistes küsimustes nagu tehisintellekt ja pooljuhid. Kui ühelt poolt tuleb dialoogi tugevdada ja uuendada, siis teiselt poolt peab EL kiirendama oma poliitilisi reforme, võtma end kokku ja otsima parimaid viise USAga koostöö tegemiseks.

Samuti peame valmistuma stsenaariumiks, kus peame olulistes küsimustes, nagu kliimamuutused ja Ukraina, üksinda tegutsema. See on väga reaalne võimalus ja seetõttu peaksime sellesse nüüdsest suhtuma kui uude de facto olukorda.

Järgmine komisjon peab olema laienemiskomisjon. Küsimus ei ole selles, kas laieneda, vaid kuidas seda õigesti teha, märgiti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud laienemiseteemalise kõrgetasemelise foorumi lõppjärelduses. Foorumil osalesid komitee president Oliver Röpke, Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit ning ELi liikmesriikide ja laienemisprotsessis osalevate kandidaatriikide ministrid.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas koos Euroopa Komisjoniga laienemiseteemalise kõrgetasemelise foorumi, mis toimus täiskogu oktoobri istungjärgu raames. Esimest korda tuli kokku üle 140 kodanikuühiskonna esindaja laienemisprotsessis osalevatest kandidaatriikidest. Osalejate põhisõnum oli selge: kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid, kes jäävad ühinemisprotsessis sageli tähelepanu alt välja, tuleb kindlalt kaasata ELi laienemisprotsessi.

Oliver Röpke rõhutas: „See ei tähenda üksnes ELi laiendamist, vaid ka tulevaste liikmesriikide ettevalmistamist, et nad saaksid aktiivselt osaleda ELi kujundamises, tagades, et nad on eesseisvateks väljakutseteks ette valmistatud. Koostöö kaudu kodanikuühiskonna, tööandjate liitude ja ametiühingutega loome vajaliku aluse kaasavama ja tugevama Euroopa jaoks.“

Arutelu käigus rõhutati vajadust säilitada laienemisega seotud hiljutine hoog, sest 2024.–2029. aasta komisjonil on laienemisprotsessi lõpuleviimisel oluline roll.

Arutelu teine oluline sõnum oli tagada järkjärguline, prognoositav ja tulemuspõhine integratsioon, kus edusamme tunnustatakse ja premeeritakse reaalsete ühinemisväljavaadetega.

Nicolas Schmit toonitas kodanikuühiskonna keskset rolli, öeldes: „Hästi toimiv kahe- ja kolmepoolne sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerite kaasamine on ELi laienemise kontekstis keskse tähtsusega, sest need on osa meie sotsiaalsest turumajandusest“.

Saksamaa riigisekretär Rolf Schmachtenberg sõnas: „Tööjõu- ja sotsiaalsed aspektid on eduka ELiga ühinemise võti. Need, kes soovivad parandada kõigi kodanike elu, luua võimalusi ja võidelda sotsiaalse ebavõrdsuse vastu, vajavad tõhusat tööhõivepoliitikat, häid töötingimusi ja toimivaid sotsiaalkindlustussüsteeme koos tugevate sotsiaalpartneritega“.

Arutelu käigus rõhutas Montenegro töö-, tööhõive- ja sotsiaaldialoogi minister Naida Nišić kõrgetasemelise foorumi tähtsust dialoogiplatvormina, mis võimaldab Montenegrol edusamme hinnata.

Kreeka töö- ja sotsiaalkindlustusminister Niki Kerameus toonitas: „Oli suur au osaleda selles olulises arutelus, mis käsitles ELi laienemist ja sotsiaalpartnerite keskset rolli Euroopa tulevase töö- ja sotsiaalvaldkonna õigusraamistiku kujundamisel“.

Albaania majandus-, kultuuri- ja innovatsiooniministri asetäitja Olta Manjani tõdes: „Albaania tegeleb aktiivselt oma kohaloleku suurendamisega ELi institutsioonides, komiteedes ja töörühmades ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ühise nõuandekomitee loomine on üks neist jõupingutustest“.

Komitee on ELi laienemist järjekindlalt toetanud. 2024. aastal käivitas komitee katseprojektina kandidaatriike esindavate liikmete algatuse, mis võimaldab kandidaatriikide kodanikuühiskonnal panustada komitee töösse. Algatus näitab, kuidas kandidaatriikide kodanikuühiskonna aktiivne kaasamine tugevdab laienemisprotsessi.  (mt)