ELi liikmesriigid peaksid hõlbustama kaasavat dialoogi kodanikuühiskonnaga, avatust ja läbipaistvust kõigis radioaktiivsete jäätmete käitlemise aspektides. See kehtib nii praeguste kui ka potentsiaalsete vastuvõtvate kogukondade kohta, eriti arvestades asjaolu, et järgmisel kümnendil ja pärast seda tekib igal aastal üha rohkem radioaktiivseid jäätmeid.

Täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud arvamuses võtab komitee kindla seisukoha. Komitee märgib, et olemasolevaid rahalisi vahendeid tuleks kasutada selleks, et võimestada kodanikuühiskonna rühmi, eelkõige tuumarajatiste läheduses asuvaid kohalikke kogukondi, iseseisvalt osalema projektides ja uuringutes, et hinnata radioaktiivsete jäätmete käitlemises osalemise ja läbipaistvuse tavasid.

Komitee soovitab liikmesriikidel anda aru, millised on meetodid üldsuse osalemiseks radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud otsustusprotsessis ning kuidas tagatakse läbipaistvus. „Komitee kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud keskkonna, rahvatervise ja sotsiaal-majandusliku arengu seire ja korrapärane avalikustamine,“ ütles raportöör Alena Mastantuono.

Liikmesriigid peaksid võtma vastutuse ja mitte jätma tulevastele põlvkondadele tuumajäätmete töötlemise koormust olenemata jäätmete laadist, elueast ja ohutasemest.

Arvestades, et suurt osa kasutatud tuumkütusest on võimalik ümber töödelda, tuleks lõhustuvad materjalid ringlusse võtta, vähendades seega vajadust loodusliku uraani järele tuumareaktorite käitamiseks. Ringmajanduse strateegiad võimaldaksid liikmesriikidel minimeerida jäätmekoguseid, millega tuleb tegeleda jäätmekäitlusstrateegiate abil.

„Liikmesriigid peaksid tagama, et dekomisjoneerimise ning kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulude hindamisel võetakse arvesse kulude suurenemist aja jooksul. Samuti peaksid nad tagama, et rahastamine on tegelike kulude katmiseks piisav,“ märkis kaasraportöör Christophe Quarez. (mp)

17.–18. oktoobril korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee iga-aastase ELi ühendamise teemalise kõrgetasemelise teabevahetusürituse, mis toob kokku kodanikuühiskonna organisatsioonide teabevahetustöötajad. Üritus kandis pealkirja „Demokraatia kants: aitame ajakirjandusel ellu jääda ja edu saavutada“ ja sellel keskenduti seekord ajakirjanduse praegusele olukorrale ja selle kohale ühiskonnas. Seminaril juhiti tähelepanu ajakirjanikele, kes peavad tulema toime valitsustest ja erasektorist lähtuva kasvava survega, mis piirab meediavabadust. Lisaks teada-tuntud takistustele seisavad nad nüüd silmitsi generatiivse tehisintellekti esilekerkimisega, millel on küll oma eelised, kuid mis ohustab siiski ajakirjanduse majanduslikke aluseid.

„Mis on tõde? See igivana küsimus on taas esile kerkinud koos tehisintellekti tulekuga ning valeuudiste, vandenõuteooriate ja autoritaarsete valitsuste kontekstis, mis kõik õõnestavad süstemaatiliselt teadlikku arutelu, täpsust ja vastaspoolt austavat diskussiooni. Praegu on õige aeg kokku tulla ja vaadata üheskoos, millised küsimused ja vastused meid ELis ühendavad,“ ütles komitee president Oliver Röpke.

„20 aastat tagasi oskasid vaid vähesed ette näha, et 2024. aastal ei loe meist enamik enam hommikukohvi kõrvale hommikust ajalehte, vaid skrollib telefonides, et lugeda uudiseid veebisaitidel ja üha enam sotsiaalmeedias,“ ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Aurel Laurenţiu Plosceanu, „Hoolimata uutest väljakutsetest jäävad alles ka vanad. Ajakirjanikud võitlevad endiselt ka juba tuttavate vaenlastega: tsensuuri, läbipaistmatu meediaomandi, ebapiisava rahastamise ja meediavastaste seadustega, kui nimetada vaid mõnda.“

Euroopa Ajakirjanike Liidu peasekretär Ricardo Gutiérrez rõhutas, et ajakirjanike tööd tuleks käsitleda kui „avalikku teenust“ või „avalikku hüve“, mida ohustavad majanduslikud probleemid, ahistavad vaigistushagid ja otsene vägivald (alates 2015. aastast on ELis tapetud 14 ajakirjanikku).

Viidates ajakirjanike tagakiusamisele Valgevenes, märkis Euroopa demokraatia rahastu tegevdirektor Jerzy Pomianowski, et „ajakirjandus on muutumas ohtlikumaks elukutseks kui kunagi varem“. Valgevene filmitegija, aktivist ja ajakirjanik Andrey Gnyot, kes on Belgradis koduarestis ja keda ähvardab väljaandmise oht, jagas oma videosõnumis seisukohta, et „suurim oht ajakirjandusele on jõhker jõu kasutamine tõe ja väärikuse hävitamiseks.“ Samamoodi märkis tagaselja kümneks aastaks vangi mõistetud Valgevene ajakirjanik Hanna Liubakova, et Valgevenes on vanglaseinte vahel 33 ajakirjanikku ning et isegi tema sotsiaalmeediakanali jälgimine võib kaasa tuua vanglakaristuse.

Oxfordi ülikooli Reutersi ajakirjandusuuringute instituudi vanemteadur, sõltumatu konsultant, meediauurija ja EBU aruande „Usaldusväärne ajakirjandus generatiivse tehisintellekti ajastul“ juhtiv autor dr Alexandra Borchardt esitas väite – mida ta nimetas provokatiivseks –, et „ajakirjandus ja generatiivne tehisintellekt on omavahel vastuolus, sest ajakirjandus tegeleb faktidega ja generatiivne tehisintellekt arvutab tõenäosusi, seega ei tegele faktidega. Seepärast tuleb teha sellele faktikontrolle,“ ütles ta seminari põhisõnavõtus „Usaldusväärne teave generatiivse tehisintellekti ajastul“.

Alexandra Borchardt hoiatas ajakirjandust „digitaalse lõhe“ eest, kus osa ühiskonnast võtab tehisintellekti ajastu omaks ja teine osa on sellele vastu. Kui ajakirjandus ei suuda ajaga kaasas käia, võib see kaotada lahingu tehisintellekti kasutamisel moderniseerumiseks ja publikuni jõudmiseks. Ajakirjanduse ees seisvate, generatiivsest tehisintellektist tulenevate väljakutsete hulgas on tõsiasi, et tehisintellektil põhinevas ärimudelis väheneb ajakirjanike nähtavus ning puudub kontroll sisu üle.

Tehisintellekt suudab massiliselt toota teavet, tekitades selle ülekülluse, mis võib publiku üle koormata. „Kas noored tahavad veel saada ajakirjanikeks, kui see tähendab konkureerimist tehisintellektiga?“ küsis Alexandra Borchardt. (ll)