Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. korda välja antava kodanikuühiskonna auhinnaga tunnustati kolme võitjat, kes seekord on pärit Slovakkiast, Belgiast ja Prantsusmaalt. Auhind anti nende inspireeriva töö eest negatiivse polariseerumise vastu võitlemisel kogu Euroopas. Võitjate nimed avaldati 20. märtsil kodanikuühiskonna nädala auhinnatseremoonial.  

Auhinnaraha jagati kolme võitja vahel. Esimene koht sai 14 000 eurot, teine ja kolmas koht läksid jagamisele ja said kumbki 9000 eurot.

ESIMESE KOHA sai Slovakkia väitlusühendus kriitilise mõtlemise olümpiaadi korraldamise eest.

Slovakkia väitlusühendus on vabaühendus Slovakkias. Väitlusühenduse ülesanne on edendada avatud suhtumist ja kriitilist mõtlemist ning soodustada Slovakkia noorte kodanikuaktiivsust. Mitme programmi kaudu õpetab väitlusühendus noori, kuidas anda hinnangut faktidele ja arvamustele, sõnastada argumente ja analüüsida kriitiliselt meediaväljundeid, et leida usaldusväärseid teabeallikaid. Selle kaudu loob organisatsioon võimaluse avatud, avalikuks aruteluks Slovakkia ühiskonna ees seisvate põhiküsimuste üle.

Üks kõige edukamaid programme on 2021. aastal algatatud kriitilise mõtlemise olümpiaad. See on juba laialdaselt kasutusele võetud, eelmisel aastal osales peaaegu 9000 õpilast rohkem kui 300 koolist. Uuendusliku projektina on olümpiaad konkurss, mis suurendab õpilaste võimet vastu panna väärinfole. Väärinfo on Slovakkias väga levinud: üle 61% slovakkidest ei usalda meediat ja üle poole usub mõnda vandenõuteooriat. Kriitilise mõtlemise olümpiaadiga püütakse seda probleemi otse lahendada sel teel, et suurendatakse meediapädevust ja muudetakse noorte tarbimisharjumusi.

Konkurss on mõeldud kolmele õpilaste vanuserühmale (8.–13. klass). Osalejad peavad kolmes voorus lahti harutama mitmesugused tegelikud meediaprobleemid. Ülesannete eesmärk on peegeldada sisu, millega õpilased võivad igapäevaelus kokku puutuda. Nad analüüsivad TikToki videoid, teevad faktikontrolli tehisintellekti loodud sisu üle, hindavad Instagrami postitusi ning püüavad eristada tegelikku infot väärinfost. Õpilased osalevad ka avaliku esinemise voorus, kus nad peavad eakaaslastele esitama oma argumendid.

„Kriitilise mõtlemise olümpiaad aitab vähendada ühiskonna polariseeritust, õpetades tuhandeid õpilasi tegelema eri seisukohtadega, tunnistama kognitiivset kallutatust ja väljendama konstruktiivselt oma seisukohti,“ ütles programmi asutaja ja koordineerija Richard Vaško. „Kui parandame sellise oskustepõhise sekkumise kaudu kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, anname noortele võime seista vastu väärinfole ja juhtida ühiskondlikke arutelusid nüansse arvesse võttes.“

TEISE KOHA sai Prantsusmaa ühendus Reporters d'Espoirs projekti „Prix Européen Jeunes Reporters d’Espoirs“ eest.

Reporters d'Espoirs (Lootuse Reporterid) on Prantsuse mittetulundusühendus, mis asutati 2003. aastal. Ühendus algatas lahendusi otsiva ajakirjanduse strateegia, mis on nüüd laialt levinud ajakirjandusvorm, mille abil püütakse leida lahendusi tänapäeva ühiskonna ees seisvatele probleemidele. Organisatsioon julgustab ajakirjanikke sellist positiivset suhtumist omaks võtma ning tunnustab mitmete auhindade kaudu ajakirjanike ja noorte parimaid innovatsioone reportaaži tegemisel ja toimetustöös.

Projekt „Prix Européen Jeunes Reporters d’Espoirs“ on algatus, mille eesmärk on tunnustada ja koolitada ajakirjanikke prantsuskeelse lahendusi otsiva ajakirjanduse alal. Mitmetahuline programm annab kandidaatidele võimaluse õppida lahendusi otsivat ajakirjandust veebikursusel, mida korraldatakse koos Aix-Marseille’ ajakirjanduskooliga. Igal kandidaadil on ka mentor, kes aitab parandada tema kirjutamis- ja kõneoskust, ning teda koolitatakse oma ideid esitlema. Võitjad kutsutakse Pariisi 48-tunnisele õppereisile, kus nad kohtuvad teiste sarnaselt meelestatud ajakirjanike ja ekspertidega kogu Euroopast. Seejärel antakse kuuele võitjale auhind kogusummas 10 000 eurot.

„Võitlus polariseerumise vastu on lahutamatult seotud lahendusi otsiva ajakirjandusmeetodiga. Selles näidatakse maailma keerukust, kõigil tasanditel ja kõigis riikides koos või eraldi toimivate tegutsejate mitmekesisust ning kirjeldatakse kohalike algatuste suutlikkust laieneda,“ ütles ühenduse Reporters d'Espoirs juht Gilles Vanderpooten.

Esimese kolme konkursi käigus laekus auhinnale üle 400 taotluse 25 riigist. Praegu käib neljas konkurss, kuhu on varsti esitatud üle 300 taotluse. Organisatsioon on juba toetanud rohkem kui 75 kandidaati kirjaliku ja suulise prantsuse keele parandamisel.

Seda ideed on lihtne mujalgi korrata ning meeskond arutab juba Hispaania, Itaalia ja Belgia ajakirjanikega, kuidas koostööd teha ja auhinda edasi levitada.

„Meie soov on viia auhind prantsuskeelsest maailmast ka teistesse Euroopa Liidu keeltesse,“ ütles Gilles Vanderpooten. „Seeläbi saab kaasata üha rohkem noori nn lahenduste Euroopasse.“

KOLMAS AUHIND anti Belgia ühingule FEC Diversité asbl projekti „ESCAPE GAME EXTREME DROITE pour se désintoxiquer“ eest.

Euroopas ja kogu maailmas hoogustuvad parempoolsed ideoloogiad. Paremäärmuslikud parteid võtavad võimust ja populism on tõusuteel. Belgia mittetulundusühing FEC Diversité töötas välja viisi, kuidas neid õpetajate, ametiühingute ja tavakodanike seisukohti ümber lükata.

Projekt „ESCAPE GAME EXTREME DROITE pour se désintoxiquer“ on evakuatsioonimäng, mis võimaldab mängijatel end lõbusalt ja aktiivselt nö puhastada paremäärmuslikest ideedest. Mängijatele antakse teada, et nad on nakatunud paremäärmuslike ideoloogiatega ja nad peavad end mitmesuguseid ülesandeid täites saastest puhastama. Seda tehes õpivad nad, kuidas paremäärmuslikke ideid ühiskonnas levitatakse ja võimendatakse.

Mäng toimub neljas alas, millest igaühes peavad osalejad lahendama eri teste. A-alas osalevad mängijad aruteludes paremäärmusliku mõju üle töökohal, suheldes 19 objektiga. B-alas loevad osalejad sisserändajate tegelikke ütlusi, et mõista, mida nad kogevad teel Euroopasse. C-alas kuulavad nad paremäärmuslikku kõnet, millega kaasnevad pildid. D-alas peavad mängijad tegelema aruandega paremäärmusliku partei kohta ja seejärel lahendama ristsõnu.

Immersiivsesse mängu on kaasatud ka muudetud häälega treenerid, kes on gaasimaskides ja -kaitseülikondades. Eri ülesannete kaudu püütakse panna tööle kõik viis meelt, et kogemused jõuaksid tõesti kohale ja et suurenda teadlikkust sellest, mis on Euroopa demokraatia seisukohast kaalul.

Alates mängu algusest 2023. aasta juunis on nö puhastatud peaaegu 1000 mängijat ning mäng on levinud ametiühingute, organisatsioonide ja koolide seas Belgias ja mujalgi. Mängu on tulnud mängima osalejaid Prantsusmaalt ja Bulgaariast, et seda mujal taasluua.

„Oleme uhked selle üle, et oleme välja töötanud uuendusliku õppevahendi, mis lahendab paremäärmuslike ideede probleemi kaasaval ja interaktiivsel viisil,“ ütleb FEC Diversité esindaja Malika Borbouse. „Meie algatus on dialoogi ja kollektiivse arutelu edendamise kaudu aidanud vähendada pingeid ja edendanud kaasavamat ühiskonda.“

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab Euroopa Komisjoni uut põllumajandus- ja toidualast visiooni. Tegemist on reformikavaga, mille eesmärk on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni ja muuta toidusüsteemid kestlikuks. Komitee kutsub siiski üles suurendama ühise põllumajanduspoliitika ambitsioonikust.

Visioon, mida arutati komitee täiskogu istungjärgul 27. märtsil, hõlmab meetmeid põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks, tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks ja toidupoliitika teemalise dialoogi parandamiseks. ELi põllumajandusvolinik Christophe Hansen kirjeldas visiooni kui sihipärast vastust üleskutsetele luua konkurentsivõimeline, õiglane ja vastupanuvõimeline põllumajanduslik toidutööstus ning rõhutas, kui oluline on teha tihedat koostööd kõigi sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga.

Komitee president Oliver Röpke märkis, et visioon kajastab paljusid komitee prioriteete. „Selles tunnustatakse kõigi põllumajanduslikus toidutööstuses osalejate võtmerolli kestlikkuse ja konkurentsivõime tagamisel,“ ütles ta ning lisas: „Komitee soovitused lähevad mõnes valdkonnas komisjoni ettepanekutest kaugemale.“

Komitee liikmed kiitsid heaks algatused, mille eesmärk on tugevdada tootjate rolli läbirääkimistel ja lepingutes. „Uuesti läbirääkimise sätetega kirjalikud lepingud suurendavad läbipaistvust ja tugevdavad põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni,“ ütles põllumajandustootjate positsiooni tugevdamist läbirääkimistel ja lepingutes käsitleva komitee arvamuse „Ühise turukorralduse määruse muutmine“ raportöör Stoyan Tchoukanov.

Samuti kavatseb komisjon tõhustada koostööd kogu toidusüsteemis, edendades kestlikku tootmist ja tervislikumat toitumist. Komitee arvamuse „Uued eeskirjad ebaausate kaubandustavade vastaste meetmete piiriülese jõustamise kohta“ raportöör Emilie Prouzet peab seda esimeseks sammuks põllumajandustootjate toetamisel, vältides samal ajal õiguskindlusetust.

Visioonis võetakse kohustus töötada välja kogu uus ELi hõlmav riskijuhtimis- ja kriisiohjesüsteem, mis vastab komitee üleskutsetele tugevamate vahendite järele, et tulla toime keskkonna, turu ja kliimaga seotud vapustustega. Samuti nähakse ette tulevane põlvkondade vahetuse strateegia, mis toetaks noori põllumajandustootjaid maale juurdepääsul ning investeerimisoskuste ja maapiirkondade taristu arendamisel.

Vaatamata laialdasele toetusele on endiselt probleeme. Arutelul osalejad juhtisid tähelepanu väljakutsetele 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika reformi arutamisel, kuna puudub selgus ELi järgmine eelarve osas. Komitee nõuab ka sotsiaalsete tingimuste aktiivsemat jõustamist ning hoiatab, et visioonis ei käsitleta täiel määral selliseid küsimusi nagu turu kontsentratsioon ja finantsspekulatsioonid, mis mõjutavad toiduainete hindu.

Komitee kinnitas taas oma rolli olulise partnerina komisjoni visiooni poliitikasse ülekandmisel. Komitee lubas jätkata koostööd, et tagada põllumajandustootjate, tootjate, töötajate ja tarbijate huvide arvestamine ELi põllumajanduse tuleviku kujundamisel. (ks)

Ühtekuuluvuse tugevdamise koorem ühiskonna polariseerumise vähendamisel jääb kodanikuühiskonna organisatsioonide õlgadele. Nemad on piisavalt tugevad ja motiveeritud kaitsma kodanikuühiskonna ja demokraatlikku tegutsemisruumi. See oli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees juba teist aastat korraldatud kodanikuühiskonna nädala põhisõnum. Nädala raames käsitleti ELi ühiskonnas laialt levinud polariseerumise murettekitavat suundumust.

17.–20. märtsil kogunes komitees toimunud kodanikuühiskonna nädalale üle 800 inimese, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, vabaühenduste ja noorterühmade esindajad ning sidusrühmad ja ajakirjanikud, et jagada mõtteid ja arutleda selle üle, kuidas tugevdada ühtekuuluvust ja osalemist polariseerunud ühiskonnas.

Komitee loodud Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike kontaktrühma liikmed ja Euroopa kodanikualgatuse päeva partnerid korraldasid nädala raames 14 eriilmelist üritust, sealhulgas komitee kodanikuühiskonna auhinna tseremoonia. Üritustel osalejad koostasid sidusama ühiskonna saavutamiseks ulatusliku paketi, kus esitatakse praktilised sammud ja tähtsamad nõudmised, sealhulgas:

• tugevdada ühtekuuluvust hariduse ja kultuuri kaudu;
• pakkuda taskukohaseid ja kestlikke eluasemeid;
• suurendada üldsuse osalemist Euroopa kodanikualgatuse kaudu;
• tagada kaasav õiglane üleminek ning roheline ja sinine majanduskasv;
• luua tugev Euroopa kodanikuühiskonna strateegia;
• tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist ja rahastamist;
• kaasata noori tugevama ja vastupidavama Euroopa kujundamisse;
• edendada innovatsiooni ja tehnoloogiat ühise heaolu nimel.

Lõppistungil märkis komitee president Oliver Röpke: „Nüüd, teist kodanikuühiskonna nädalat kokku võttes olen sügavalt inspireeritud kogu Euroopa kodanikuühiskonna osalejate energiast, vastupanuvõimest ja pühendumusest. See nädal on näidanud, et kodanikuühiskonna koondumisel suudetakse leida lahendusi, mis tugevdavad meie demokraatiat, edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja aitavad ehitada üles Euroopa, mis toimib tõeliselt oma inimeste heaks.“

Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident Henna Virkkunen rõhutas, et Euroopa põhiväärtustel põhineval kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusel on meie ühiskonnas võtmeroll.

Euroopa Parlamendi asepresident Victor Negrescu kutsus jõuliselt üles tegutsema, paludes kodanikuühiskonna organisatsioonidel näidata oma tugevust ja reageerida agressiivsele retoorikale: „Me vajame tugevat kodanikuühiskonda ning tõelist partnerlust kodanikuühiskonna ja otsustajate vahel, et kujundada ühiselt välja sidus ühiskond ja tagada reaalne mõju inimeste elule.“

Kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad rõhutasid, et kodanikuühiskond on rohkem kui teenuseosutaja: ta on demokraatia ja osaluse tähtis komponent. Serbia Demokraatia Keskuse Sihtasutuse peasekretär Nataša Vučković väljendas optimismi, et kodanikuühiskonnal võib olla elutähtis roll demokraatiavastaste ja Euroopa-vastaste narratiivide algpõhjuste ja leviku vastu võitlemisel nii ELis kui ka kandidaatriikides. Seda on võimalik saavutada, kui rääkida Euroopa Liidu asjadest selgelt ja avatult ning tagada, et selle hüved jõuavad kõigi inimesteni nende igapäevaelus. (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee olulist kodanikuühiskonna auhinda on praeguseks välja antud 15 korda. Auhinnaga premeeritakse projekte, mis järgivad ELi jaoks väga tähtsates küsimustes eriti loomingulist ja uuenduslikku lähenemisviisi.

Kandideerimistaotlusi võivad esitada kõik Euroopa Liidus ametlikult registreeritud kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis tegutsevad kohalikul, piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil. Auhind on avatud ka ELis elavatele üksikisikutele, samuti ELis registreeritud või tegutsevatele ettevõtetele, tingimusel et nende projektid on rangelt mittetulunduslikud.

Kõik tingimustele vastavad algatused ja projektid tuleb ellu viia ELis. Need peavad olema juba ellu viidud või taotluste esitamise tähtpäeval endiselt käimas.

Auhinna eesmärk on suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna silmapaistvast panusest Euroopa identiteedi loomisse ja kodanikuaktiivsusse ning Euroopa integratsiooni aluseks olevate ühiste väärtuste edendamisse.

Igal aastal valitakse eraldi teema. 2023. aastal keskenduti vaimsele tervisele. 2022. aastal andis komitee erandkorras auhinna välja kahel teemal: noored ja Ukraina. 2021. aastal tunnustati auhinnaga kliimaprojekte, millega edendatakse õiglast üleminekut. 2020. aastal asendas komitee oma kodanikuühiskonna auhinna ühekordse kodanikusolidaarsuse auhinnaga, mis oli pühendatud võitlusele COVID-19 vastu. Muude varasemate teemade hulgas on olnud sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine, Euroopa identiteet ja kultuuripärand ning ränne.

2024. aasta oktoobris avas komitee 15. korda kodanikuühiskonna auhinna konkursi, seekord teemal „Võitlus Euroopa ühiskonna kahjuliku polariseerumise vastu“.

Polariseerumise teema on aktuaalsem kui kunagi varem. Mitme kattuva kriisi tõttu – sealhulgas COVID-19 pandeemia, Venemaa sõda Ukrainas ning ulatuslik sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus – on usaldamatus avaliku sektori ja ametiasutuste vastu kasvanud, mis on omakorda suurendanud kahjulikku polariseerumist.

Kodanikuühiskond on hädavajalik, et võidelda usaldamatuse vastu, jälgida veebis toimuva ja veebivälise polariseerumise kasvukohti, parandada sotsiaalset ühtekuuluvust ja toetada demokraatlikke ideaale. Koos avaliku sektori asutustega võib kodanikuühiskond aidata kaitsta liberaalset demokraatiat autoritaarsete suundumuste eest.

Seetõttu on komitee otsustanud anda selleaastase kodanikuühiskonna auhinna mittetulunduslikele algatustele, mis sekkuvad tõhusalt kõnealusesse probleemi ja rakendavad selle lahendamiseks ennetavaid, varajase hoiatamise ja (vajaduse korral) pingete leevendamise meetmeid. Meetmete abil tagatakse, et püsib austus demokraatlike väärtuste vastu, polariseerumine ei muutu kahjulikuks ning ühepoolsed narratiivid ei too kaasa vägivallaakte.

„Me õpetame õpilastele, et fakte tuleb kontrollida, kuid arvamuste üle tuleks arutleda lugupidavalt. Tõeline kriitiline mõtlemine austab arvamuste paljusust,“ ütleb Richard Vaško Slovakkia väitlusühendusest (SDA), kes võitis komitee kodanikuühiskonna auhinna oma kriitilise mõtlemise olümpiaadi projekti eest, mille eesmärk on võidelda ühiskonna polariseerumise vastu. Richard, kelle projekt võitis esimese auhinna, rääkis meile olümpiaadist ja sellest, miks on tänapäeva polariseerunud ja desinformatsioonist ajendatud maailmas ülioluline õpetada kriitilist mõtlemist.

Kas võiksite kirjeldada üht kriitilise mõtlemise olümpiaadi mängu või vooru? Kas saate tuua näite mõnest ülesandest või küsimusest?

Kriitilise mõtlemise olümpiaadi kooli- ja piirkondlikes voorudes osalevad õpilased üks kuni kaks tundi kestvates testides, mille käigus nad lahendavad rea ülesandeid. Neil on testi ajal piiramatu juurdepääs internetile ja veebipõhistele faktikontrollivahenditele. Ülesanded keskenduvad meediapädevusele, manipuleerimise ja kallutatuse tuvastamisele, andmete ja uuringute tõlgendamisele, loogikavigade leidmisele ja oma argumentide sõnastamisele.

Näiteks paluti hiljutises voorus õpilastel argumenteerida, kas turvalisuse suurendamiseks tuleks koolidesse paigaldada turvakaamerad, mis on Slovakkia avalikus arutelus ajakohane küsimus. Ühe teise ülesande jaoks pidid nad analüüsima viraalset TikToki videot, mis sisaldab Taylor Swifti puudutavat vandenõuteooriat, ning tegema kindlaks vandenõudele omase mõtlemise iseloomulikud tunnused. Kolmandas ülesandes pidid nad otsustama, milline kahest videost on tehisintellekti loodud ja milline on autentne.

Kõik senised testid on slovaki keeles avalikult kättesaadavad aadressil www.okm.sk.

Mida soovite kriitilise mõtlemise olümpiaadiga saavutada? Mis ajendas seda projekti käivitama?

Meie eesmärk on aidata õpilastel vanuses, mil nad hakkavad sotsiaalmeediat kasutama ja digitaalset sisu tarbima, arendada oskusi selles ruumis kriitiliselt, vastutustundlikult ja läbimõeldult orienteeruda. Õpilastele antakse iga vooru järel korrapäraselt tagasisidet ja neil on juurdepääs ettevalmistavatele e-õppe kursustele. Nende kursuste kaudu omandavad nad ülekantavaid harjumusi ja tööriistu, mida saavad igapäevaelus kasutada. Lõppkokkuvõttes on meie eesmärk toetada selliste noorte põlvkonna kujunemist, kes on informeeritud, desinformatsiooni suhtes vastupanuvõimelised ning suutelised juhtima faktipõhist ja konstruktiivset dialoogi.

Algatasime selle projekti vastusena kriitilisele lüngale meie haridussüsteemis: meediapädevus ja kriitiline mõtlemine on ametlikes õppekavades endiselt suures osas alaesindatud. Üle poole Slovakkia õpilastest ei õpi kunagi, kuidas hinnata teabe usaldusväärsust. Ainult 16% Slovakkia noortest kontrollib korrapäraselt meediast saadud teavet. Selle tulemusena kaldub 56% elanikkonnast uskuma vandenõuteooriaid või otseseid valesid. Soovisime seda muuta ning hakkasime koolides üle kogu riigi pakkuma skaleeritavat ja mõjusat tegevust.

Miks on Teie arvates praeguses kontekstis nii oluline arendada kriitilist mõtlemist? Kas meil on võimalik võita sõda valeuudiste vastu?

Valeuudised on alati mingil kujul olemas olnud, kuid nüüd elame me enneolematul teabe ülekülluse ajastul. Kuna sotsiaalmeedia on paljude noorte jaoks peamine teabeallikas, saab igaüks hõlpsasti levitada desinformatsiooni või väärinfot või õhutada vaenu. Seda kaootilist teabemaastikku filtreerima ja sellel navigeerima õppimine on muutunud elus ülimalt vajalikuks oskuseks.

Sellest hoolimata ei suuda me kunagi täielikult võita sõda valeuudiste vastu – see on liikuv eesmärk, mis pidevalt areneb. Kuid me saame anda noortele vahendid, mis võimaldavad neil selles keskkonnas paremini orienteeruda, esitada õigeid küsimusi ja mõelda, enne kui asuda sisu jagama.

Kas olete saanud oma projekti kohta tagasisidet? Kas võiksite tuua selle kohta näite?

Pärast iga vooru kogume me üksikasjalikku tagasisidet ja vastused on ülekaalukalt positiivsed. Näiteks ütles 93% õpetajatest, kelle õpilased osalesid olümpiaadil, et see aitab nende õpilastel desinformatsioonile ja pettusele paremini vastu panna. Lisaks tõusis meie soovitusindeks, mis on kasutajate rahulolu põhinäitaja, viimases voorus + 76 punktini, mida peetakse suurepäraseks tulemuseks.

Millist nõu annaksite teistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele heade tulemuste saavutamiseks samalaadsete tegevuste või programmidega?

Iga riik ja kontekst on erinev ning kohalikud organisatsioonid teavad kõige paremini, mis nende kogukondades toimib. Kuid meie jaoks on hästi toiminud mõned järgmised põhimõtted.

Esiteks – ja see on iseäranis oluline – ei ütle me noortele, mida mõelda. Tõeline kriitiline mõtlemine austab arvamuste paljusust. Kui õpilased tunnevad, et nende seisukohad ei ole vastuvõetavad või et neile dikteeritakse arvamusi, tõmbuvad nad tagasi. Me õpetame neile, et fakte tuleb kontrollida, kuid arvamuste üle tuleks arutleda lugupidavalt.

Teiseks on kesksel kohal juurdepääsetavus ja kaasavus. Kui me ei lõhu mulli ega jõua eliitkoolidest kaugemale, ei ole meil tegelikku mõju. Meie programm on tasuta, täielikult veebipõhine, takistusteta juurdepääsetav ja kättesaadav ka meie suurima etnilise vähemuse keeles. Sel aastal oli 53% osalejatest kutsekeskkoolide õppurid.

Kolmandaks tuleb skaleeritavusele mõelda algusest peale ja kasutada selle saavutamiseks uut tehnoloogiat. Kasutame tehisintellekti avatud vastuste hindamiseks, mis võimaldab meil säilitada kvaliteetse hariduskogemuse, kasutamata valikvastustega teste. Kuigi digiajastu on toonud kaasa tõsiseid väljakutseid, annab see meile ka võimsad vahendid nende ületamiseks.

Richard Vaško kuulub Slovakkia väitlusühendusse (SDA) alates 12. eluaastast. Keskkooli ajal võidutses ta Slovakkia riiklikus väitlusliigas ja esindas Slovakkiat ülemaailmsetel koolide väitlusmeistrivõistlustel. Ta lõpetas Ühendkuningriigis Warwicki ülikoolis õigusteaduse, poliitika ja filosoofia erialal oma aastakäigu parimate hulgas ning õpib nüüd Cambridge’i ülikoolis haridusvaldkonna (teadmised, võim, poliitika) magistriõppes.

Alates 2021. aastast on Richard Vaško töötanud Slovakkia väitlusühenduses, kus ta lõi kriitilise mõtlemise olümpiaadi ja seda nüüd koordineerib. Ta on teinud koostööd ka Slovakkia haridusministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni meeskonnaga (StratCom) ning on riikliku haridus- ja noorsooinstituudi õpetajakoolituseks mõeldud meediapädevuse teemaliste käsiraamatute kaasautor. Ta viib läbi uuringuid ja korraldab koos Mathias Beli instituudiga mitmerahvuselist suvekooli ebasoodsas olukorras olevatele lastele. Mathias Beli instituut on vabaühendus, mis keskendub Slovakkia etnilistele vähemustele ja sealsetele tõrjutud roma kogukondadele.

Arutelus demokraatia, õigusküsimuste, õigusriikluse ja tarbijakaitse voliniku Michael McGrathiga hoiatas komitee pidevate katsete eest vaigistada, õõnestada ja nõrgestada neid, kes kaitsevad demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja põhiõigusi. Komitee väljendas valmisolekut ühendada jõud komisjoniga, et kaitsta Euroopa kodanikuühiskonda ja võidelda polariseerumise vastu.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on valmis aktiivselt osalema Euroopa Komisjoni tulevases kodanikuühiskonna strateegias, mis on praegu ettevalmistamisel ning mille eesmärk on tugevdada demokraatiat ja kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja ühendada lõhestatud kogukondi kogu ELis. Rünnakud kodanikuühiskonna rühmituste ja sõltumatu meedia vastu on sagenenud ning komitee on pühendunud sellise tegevuse vastu võitlemisele ning vaba ja avatud ühiskonna aluste kaitsmisele.

„Komitee on kindlalt pühendunud kodanikuühiskonna kaitsmisele ja võimestamisele. Euroopa kodanikuühiskonna koduna ei ole me passiivsed vaatlejad, vaid astume aktiivselt vastu tegevusele, mis õõnestab kodanikuühiskonna tegutsemisvõimet. Me nõuame tugevamat toetust, paremat kaitset ja kodanikuühiskonna rolli ulatuslikumat tunnustamist meie demokraatia tugevdamisel,“ rõhutas komitee president Oliver Röpke komitee täiskogu istungjärgul 27. märtsil, kui toimus kõrgetasemeline arutelu volinik McGrathiga ühiskonna polariseerumise vähendamise teemal.

Oliver Röpke märkis, et valitsusvälised organisatsioonid ja rohujuure tasandi liikumised võitlevad üha enam demokraatia allakäigu, piiravate õigusaktide, laimukampaaniate ja strateegiliste kohtuasjade vastu, mille eesmärk on vaigistada teisitimõtlemist ning mis on osa laiemast püüdlusest õõnestada ja nõrgestada neid, kes kaitsevad demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja põhiõigusi.

Röpke juhtis tähelepanu mõnede Euroopa Parlamendi liikmete hiljutistele süüdistustele keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide vastu ja pidas iseäranis murettekitavaks, et sellised rünnakud ei tule mitte ainult väljastpoolt ELi institutsioone, vaid mõnikord isegi nende seest.

Volinik McGrathi sõnul on komiteel ainulaadne võimalus anda väga väärtuslik panus komisjoni jõupingutustesse tugevdada demokraatiat ja ületada ühiskonna lõhestatus. Ta märkis, et parim viis polariseerumise vastu võitlemiseks on eurooplaste mõjuvõimu suurendamine ja nende esindamine: „Kui meil see õnnestub, suudame oma kogukonnad, ühiskonna ja ELi üksteisele lähemale tuua. Mida iganes me ka ei teeks, on selge, et kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine on jätkuvalt otsustava tähtsusega.“

Komisjoni 2025. aasta tööprogrammis välja kuulutatud uus ELi kodanikuühiskonna strateegia toetab, kaitseb ja võimestab kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid.

Täiskogu arutelul tutvustati ka komitee 2025. aasta kodanikuühiskonna nädala peamisi järeldusi. Selle aasta teema oli „Ühtekuuluvuse ja osaluse tugevdamine polariseerunud ühiskonnas“. Sõna võtsid kontaktrühma kaasesimees Brikena Xhomaqi, kes tutvustas kodanikuühiskonna nädala raames sõnastatud peamisi nõudmisi, kodanikuühiskonna auhinna võitja Richard Vaško Slovakkia väitlusühendusest ning noorteaktivist Kristýna Bulvasová, kes esitles komitee iga-aastase noorteürituse „Sinu Euroopa; Sinu arvamus“ peamisi soovitusi. („Sinu Euroopa, Sinu arvamus“).(ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma liige Antonio García Del Riego

Euroopa on kriitilises olukorras, seistes silmitsi ajalooliste katsumustega, alates rohepöördest kuni sõjani oma vahetus naabruses ja süveneva ülemaailmse konkurentsini. Nende probleemide lahendamiseks on vaja enamat kui poliitilisi deklaratsioone. Selleks on vaja raha ja suutlikkust seda koondada, suunata ja mitmekordistada. Ühe sõnaga nõuab see tugevat, konkurentsivõimelist ja autonoomset finantssüsteemi, mida meil praegu kahjuks ei ole.

Rahandus on iga kaasaegse majanduse vereringe. Iga uus tehas, elektrisõiduk, haiglalaiendus või puhta tehnoloogia idufirma sõltub sellest, kas keegi võtab selle rahastamise riski. Ja Euroopas on see „keegi“ sageli pank. VKEd, mis moodustavad 99% ELi ettevõtetest, sõltuvad peamiselt pangalaenudest, et kasvada, investeerida ja eksportida. Siiski on oht, et need institutsioonid, mis moodustavad meie rahastamisökosüsteemi tuumiku, jäävad konkurentsist välja ja neid reguleeritakse üle.

Euroopa räägib sageli „strateegilisest autonoomiast“ energia-, kaitse- ja digitaristu valdkonnas, finantsautonoomiast aga räägitakse harva. Kuigi seda tuleks teha.

Praegu on üle 60% Euroopa investeerimispangandusest vaid nelja Ameerika panga käes. Tulevasi Basel IV eeskirju hakatakse kohaldama täies mahus ELis, kuid mitte USAs, Ühendkuningriigis ega Jaapanis. Selline asümmeetria seab Euroopa pangad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kui soovime, et Euroopa pangad rahastaksid kaksiküleminekut ja toetaksid strateegilisi sektoreid, peavad nad saama konkureerida võrdsetel alustel.

Kapitaliturgude liit peab minema kaugemale pelgast retoorikast ning muutuma tõeliseks hoiuste ja investeeringute ühtseks turuks. Selle saavutamiseks vajame arukat, proportsionaalset ja sobivat reguleerimist, mis kaitseb stabiilsust ja tarbijaid, kuid ergutab ka majanduskasvu ja konkurentsivõimet. See tähendab

• proportsionaalsust,
• tehnoloogilist neutraalsust ja
• tulemuspõhiseid eeskirju.

Euroopa ei saa endale lubada naiivsust. Maailmas, mida kujundavad üha enam võimupoliitika ja majandusblokid, tähendab rahaline tugevus suveräänsust. Ameerika Ühendriigid ja Hiina on seda juba mõistnud ja ka Euroopale peaks see lõpuks ometi kohale jõudma.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib, et Euroopa Komisjoni 2025. aasta tööprogramm, milles seatakse ELi seadusandlikud ja poliitilised prioriteedid, keskenduks majanduslikule vastupanuvõimele, sotsiaalsele õiglusele ja kestlikkusele. Täiskogu istungjärgul toimunud arutelul majanduse ja tootlikkuse voliniku Valdis Dombrovskisega kinnitas komitee, kellel on tööprogrammi kujundamisel oluline roll, taas oma tahet aidata välja töötada tegevuskava, mis tegeleks pakiliste probleemidega, luues samal ajal kaasavama ja rohkem tulevikku suunatud Euroopa Liidu.

Detsembris 2024 esitas Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee oma panuse tööprogrammi, mille teema on „Üheskoos edasi: julgem, lihtsam ja kiirem liit“. Selle tulevikupildi eesmärk on käsitleda ELi majanduslikke ja geopoliitilisi raskusi. Igal aastal viimistleb komitee tööprogrammi ulatuslike konsultatsioonide ja soovituste abil, et see teeniks kõige paremini Euroopa kodanike ja ettevõtjate huve.

Komitee president Oliver Röpke väljendas heameelt tiheda koostöö üle Euroopa Komisjoniga. Ta tunnustas komisjoni jõupingutusi, kutsus aga üles võtma kasutusele suuremate eesmärkidega ja kaasavama lähenemisviisi. „Oleme jätkuvalt pühendunud selliste poliitikameetmete kujundamisele, mis edendaksid majanduslikku stabiilsust, sotsiaalset võrdsust ja demokraatlikke väärtusi,“ ütles ta.

Valdis Dombrovskis kinnitas veel kord, et komisjoni järgmise viie aasta tööprogrammi eesmärk on parandada majanduslikku konkurentsivõimet ja julgeolekut. „Konkurentsivõimelisema Euroopa ülesehitamise üks oluline osa on meetmete võtmine bürokraatia vähendamiseks. Meie lihtsustamist käsitleva tegevuskava eesmärk on tagada, et meie õigusnormid aitaksid saavutada – mitte takistada – meie majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja julgeolekualaseid eesmärke,“ ütles ta.

2025. aasta põhiprioriteedid

Majanduskasv ja konkurentsivõime

Tööprogrammis keskendutakse struktuurireformidele, uuele mitmeaastasele finantsraamistikule ja tugevamatele kapitaliturgudele. Komitee pooldab laiapõhjalisemat majandusliku vastupanuvõime käsitlust, mille käigus tegeletakse vinduva majanduskasvu, elukalliduse kriisi ja kasvava geopoliitilise ebakindluse probleemidega.

Reguleerida arukamalt, mitte lihtsalt vähem

Komitee toetab komisjoni kavatsust vähendada halduskoormust, kuid hoiatab, et õigusnormide lihtsustamine ei tohi toimuda sotsiaalkaitse või keskkonnastandardite arvelt.

Innovatsiooni ja investeeringute edendamine

Tööprogrammis seatakse prioriteediks ELi tehnoloogiline juhtpositsioon, pöörates suurt tähelepanu digivõrkudele, tehisintellektile ja kvanttehnoloogiale. Komitee kutsub komisjoni üles looma tingimused, mis hoiaksid ära kapitali väljavoolu ja soodustaksid pikaajalisi investeeringuid Euroopas.

Õiglasem ja keskkonnahoidlikum Euroopa

Tööprogrammi eesmärk on tugevdada sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust, käsitledes selliseid küsimusi nagu oskuste nappus, toiduga kindlustatus ja kestlik rahandus. Komitee rõhutab sotsiaalset ühtekuuluvust ja õiglast digiüleminekut edendavate poliitikameetmete tähtsust.

Valmistumine laienemiseks ja tulevikuks

Kuna EL valmistub võimalikuks laienemiseks pärast 2028. aastat, esitatakse tööprogrammis finants- ja poliitilist stabiilsust tagavad kavad. Komitee rõhutab, et arvesse tuleb võtta kodanikuühiskonna seisukohti, et tagada poliitikameetmete vastamine kõigi eurooplaste vajadustele. (tk)