Euroopa jääb konkurentsivõime osas maha ja peab kiiresti tegelema oma ühtse turu puudustega, ent seda tuleb teha nii ettevõtjatele kui ka eurooplastele kasu tooval viisil.
Euroopa jääb konkurentsivõime osas maha ja peab kiiresti tegelema oma ühtse turu puudustega, ent seda tuleb teha nii ettevõtjatele kui ka eurooplastele kasu tooval viisil.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu jaanuari istungjärgul toimus arutelu Euroopa konkurentsivõime ja siseturu tuleviku üle. Arutelu keskmes oleva komitee arvamuse koostamist taotles ELi eesistujariik Belgia, kes lubas kasutada oma kuut kuud, et keskenduda konkurentsivõimele ja ühtsele turule. Arvamus aitab kujundada ka Enrico Letta kõrgetasemelist aruannet ühtse turu tuleviku kohta, mis on kavas esitada Euroopa Ülemkogule märtsis.
Komitee rõhutab arvamuses, et siseturg peab toime tulema probleemidega maailmas, mis erineb suuresti maailmast, mille jaoks see 1990ndatel loodi. Selle tulemusel survestab ELi mitu probleemi: säilitada võrdsed tingimused, samal ajal subsideerides oma tööstust, et aidata rahastada rohepööret; hoida töökohad Euroopas, samal ajal tagades ELi ettevõtete konkurentsivõime; ning kindlustada tooraine saadavus, samal ajal järgides töö- ja keskkonnastandardeid.
Raportöör Sandra Parthie ütles: „Ühtne turg on aidanud muuta ELi üheks võimsaimaks kaubandusblokiks maailmas, kuid see tugev positsioon hakkab kõikuma. Oma arvamuses soovitame keskenduda sellise Euroopa tööstuspoliitika väljatöötamisele, mis ei ole mitte 27 riikliku tööstuspoliitika summa, vaid pigem tõeliselt euroopalik nägemus meie tööstuspotentsiaalist.“
Arutelu käigus sõna võttes ütles BusinessEurope’i peadirektor Markus Beyrer: „Konkurentsivõime on meie jaoks probleem. Me jääme oma ülemaailmsetest konkurentidest maha ja ühtne turg on üks meie käsutuses olevatest vahenditest olukorra parandamiseks. Eesmärk on luua marginaal, mida me vajame, et hoida ülal Euroopa mudelit, sealhulgas sotsiaalseid aspekte.“
Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC) ühingusekretär Ludovic Voet rõhutas, et ühtse turu alus on Euroopa ühiskondlik kokkulepe ja seda kokkulepet tuleb tugevdada. Ta ütles: „Meie konkurentsisüsteemis peavad ettevõtjad maksma õiglast palka, pakkuma häid töökohti ega tohi kahjustada keskkonda. Euroopa peab alal hoidma õiglase rohepöörde hoogu.“
Komitee arvamus sisaldab ettepanekut nimetada järgmises komisjoni koosseisus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste volinik ning koostada viie aasta kava kindlate, kvaliteetsete ja kestlike üldist majandushuvi pakkuvate teenuste väljatöötamiseks. Need moodustavad 25% ELi SKPst ja 20% kogu tööhõivest ning hõlmavad selliseid võtmesektoreid nagu transport, energeetika, side, juurdepääs veele ja kanalisatsioonile. Ent need on väga olulised ka tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonnas. (dm)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Poliitiliste otsuste tegemise keskmes peavad alati olema kodanike ja töötajate mured ja heaolu. Nemad on olulised inimtegurid, kellega tuleb arvestada. Vaid niiviisi saab tagada inimväärsed elutingimused. Tänu poliitikale, mis tagab inimväärsed tingimused kõigile, suurendame usaldust praeguste ja tulevaste poliitikameetmete vastu ning ennetame rahva rahulolematust, mis pakub viljakat pinnast parempoolsele populismile ja äärmuslusele.
Need põhimõtted moodustavad töötajate rühma 2023.–2025. aasta prioriteetide aluse, seades selged nõudmised tulevastele ELi juhtidele käivitada progressiivne tegevuskava, mis keskendub senisest enam sotsiaalsele ja inimlikule mõõtmele. Pärast aastakümneid kestnud kriise, mille kulud on ühemõtteliselt jäetud Euroopa kodanike ja töötajate kanda, loodame ELi arutelus taas näha nihet tõeliselt olulise ehk sotsiaalse progressi suunas.
Oma prioriteetides visandame töötajate rühma nägemuse Euroopast, mis ei ole mitte ainult sotsiaalne ja jätkusuutlik, vaid peab tähtsaks ka õigusriigi põhimõtet, inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust, solidaarsust ja mitmekesisust. Meil on vaja Euroopat, mis seab esikohale võitluse ebavõrdsuse, vaesuse ja kliimahädaolukorra vastu, tagab õiglase rohe- ja digipöörde ning kõigile inimväärse töö. See on parim viis meie demokraatia ja ühiskonna ning meie kõigi mõjuvõimu suurendamiseks. Loodame, et see visioon võetakse käibele.
Täiskogu jaanuari istungjärgul käsitles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju rahule, julgeolekule ja kaitsele. Komitee rõhutab tungivat vajadust investeerida nende ülemaailmsete probleemide jaoks vastupanuvõimeliste lahenduste loomisse.
Täiskogu jaanuari istungjärgul käsitles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju rahule, julgeolekule ja kaitsele. Komitee rõhutab tungivat vajadust investeerida nende ülemaailmsete probleemide jaoks vastupanuvõimeliste lahenduste loomisse.
Arvestades, et Euroopa projekti põhiülesanne on rahu edendamine ja säilitamine, peab Euroopa suurendama oma rahutagamispüüdlusi.
Arvamuses toonitab komitee, et rahu edendamine on lahutamatult seotud põhiõiguste ja demokraatia säilitamise ja toetamisega. Seepärast tuleks komitee arvates kindlasti jätkata kliima ja julgeoleku vahelise seose integreerimist ELi välispoliitikasse. Selleks tuleks luua proaktiivsed kanalid välissuhete, liidu sisemise ühtekuuluvuse ning liikmesriikide julgeoleku- ja kaitseteenistuste eest vastutavate institutsioonide vahel. Mõiste „kliima ja julgeoleku vaheline seos“ viitab nii kliimamuutuste kui ka keskkonnaseisundi halvenemise mõjule rahule, julgeolekule ja kaitsele.
Komitee liige ja arvamuse raportöör Ozlem Yildirim ütles: „Komitee pakub välja ka konkreetsed meetmed tõhusaks ja ennetavaks tegevuseks, eelkõige investeerimine vastupanuvõimelistesse lahendustesse, otsustusprotsesside ettevalmistamine tulevasteks pingeteks ning ennekõike sellekohase tõelise strateegia loomine ELi tasandil. Kliimakohustuste kiire ja tõhus täitmine kõigi osaliste poolt on samuti oluline ennetav hoob.“
Euroopa Komisjoni ettepanekus võetakse arvesse kliima ja julgeoleku vahelist seost. Komitee märgib siiski, et dokumendis on raskusi geograafiliste, poliitiliste ja sõjaliste piiride määratlemisega, kuna selles ei käsitleta selle seose arenevat olemust, samas kui olukord tegelikult halveneb ja võib põhjustada tõsiseid pingeid liikmesriikide vahel. Komisjon ja liikmesriigid peavad pidama pidevat eridialoogi kliima ja julgeoleku vahelise seose teemal. (at)
Tugevdamaks väikeettevõtete kasvu ELis, toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni ettepanekut peakontori maksustamiseks. Komitee soovitab oma nõuandvas arvamuses lisameetmeid ja rõhutab vajadust tihedama koostöö järele komisjoni, liikmesriikide ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esindajate vahel, et tagada tõhus rakendamine ja teadlikkus.
Tugevdamaks väikeettevõtete kasvu ELis, toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni ettepanekut peakontori maksustamiseks. Komitee soovitab oma nõuandvas arvamuses lisameetmeid ja rõhutab vajadust tihedama koostöö järele komisjoni, liikmesriikide ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esindajate vahel, et tagada tõhus rakendamine ja teadlikkus.
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes moodustavad koguni 99,8% finantssektorivälistest ettevõtjatest ELis, annavad suure panuse tööhõivesse (66,6%) ja lisandväärtuse loomisse (56,8%). Komisjon soovib peakontori maksustamise süsteemi ettepanekuga, mis on osa laiemast VKEde toetuspaketist, vähendada regulatiivset koormust ja lihtsustada VKEde maksumenetlusi. Komitee toonitab, et peakontori maksustamise süsteemi ettepanek on vaja vastu võtta kiiresti, et hoogustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (MVKEd) kasvu. Seejuures keskendutakse piiriülestes tehingutes osalevatele eraldiseisvatele VKEdele. Kavandatav halduskoormuse vähendamine on kooskõlas komitee eesmärgiga edendada sisemajanduse koguprodukti ja tööhõive kasvu keskkonda pikas perspektiivis.
Komitee toetab seda, et esialgu keskendutakse eraldiseisvatele MVKEdele. Küll aga tuleks viie aasta pärast järelhindamisel kaaluda võimalust laiendada peakontori maksustamise süsteemi tütarettevõtjatele, et kaasatust suurendada. Komitee tunnistab, et peakontori maksustamise süsteem täiendab ettepanekut „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“. Seejuures tuleb aga olla valvel, et vältida lahknevusi õigusraamistikus. Liikmesriikide maksuhaldurite koostöö on peakontori maksustamise süsteemi edu jaoks ülioluline. Komitee kutsub üles koostööle, et tagada süsteemi nõuetekohane rakendamine, ja innustab liikmesriike võimalikult kiiresti kohandama IT-süsteeme ja suurendama MVKEde teadlikkust. (tk)
Eesistujariik Belgia programmi keskmes on konkurentsivõime, VKEd ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitab poliitilisi soovitusi majanduse juhtimise, pikaajalise kaasava majanduskasvu ja jätkusuutliku julgeoleku vaheliste seoste kohta ning sotsiaalmajanduse mõjuvõimu kohta võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.
Eesistujariik Belgia programmi keskmes on konkurentsivõime, VKEd ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitab poliitilisi soovitusi majanduse juhtimise, pikaajalise kaasava majanduskasvu ja jätkusuutliku julgeoleku vaheliste seoste kohta ning sotsiaalmajanduse mõjuvõimu kohta võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.
2024. aasta esimesel poolel on Belgia kolmeteistkümnendat korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Tema prioriteete arutati komitee täiskogu jaanuari istungjärgul korraldatud kahel arutelul.
Komitee president Oliver Röpke kiitis eesistujariiki sotsiaalpartnerite kaasamise eest oma töösse. Belgia eesistumine lõpetab ELi institutsioonilise tsükli. See tähendab, et Belgial tuleb leida seadusandlikke kompromisse ning juhtida ELi nõukogu Euroopa Parlamendi valimiskampaania ja valimiste ajal.
Belgia asepeaminister David Clarinval tutvustas eesistujariigi seisukohti ühise põllumajanduspoliitika reformi, iseenda tööandjate kaitse ja ELi tööstuspoliitika kohta. Taotledes komiteelt 13 nõuandvat arvamust, soovib eesistujariik anda oma panuse aruteludesse 2024.–2029. aasta strateegilise tegevuskava üle. Aprilliks kavandatud institutsioonidevahelises deklaratsioonis keskendutakse ELi tulevasele sotsiaalmeetmete kavale. Eesistujariigi prioriteetide hulka kuuluvad rohepööre ja sotsiaalne üleminek ning kliima- ja elurikkuse kriisidega tegelemine. Komitee sotsiaalpartnerite dialoogi keskmes on rõhuasetus tööjõu õiglasele liikuvusele ja kestlikule sotsiaalkaitsele. Keskse tähtsusega valdkonnad on Euroopa konkurentsivõime tugevdamine, VKEde toetamine ja tasakaalustatud kaubanduspoliitika edendamine globaalse Euroopa jaoks. (tk)
Piiriülesed energiavood on ELi eri liikmesriikide elektri ja gaasiga varustamisel otsustava tähtsusega. See tähendab, et energiataristut tuleb ajakohastada naaberriikide võrkudevaheliste ühenduste kaudu, et suurendada liidu kestliku energia võimsust.
Piiriülesed energiavood on ELi eri liikmesriikide elektri ja gaasiga varustamisel otsustava tähtsusega. See tähendab, et energiataristut tuleb ajakohastada naaberriikide võrkudevaheliste ühenduste kaudu, et suurendada liidu kestliku energia võimsust.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia taotlusel koostatud arvamuses, mis võeti vastu täiskogu 18. jaanuari 2024. aasta istungil, esitas komitee selles küsimuses selge sõnumi.
EL peaks pöörama erilist tähelepanu võrgu arendamisele ning tegema ulatusikke investeeringuid, et stimuleerida Euroopa majandust ning luua kvaliteetseid ja keskkonda säästvaid töökohti.
„Meie komitees oleme seisukohal, et rohepöörde ja strateegilise energiasõltumatuse saavutamiseks on äärmiselt oluline teha meie energiasüsteemis struktuurilisi muudatusi,“ ütles komitee president Oliver Röpke arvamuse vastuvõtmisele eelnenud arutelus.
Belgia energeetikaminister Tinne Van der Straeten rõhutas, et kliimakaitse vajadusest tulenev üleminek puhtale energiale on nüüd majanduse ja julgeoleku seisukohalt hädavajalik, ning et võrkudevahelised ühendused loovad paindlikuma süsteemi, mis aitaks tasakaalustada geograafilisi erinevusi tuule- ja päikeseenergia tootmises.
„Euroopa taastuvenergia eesmärgid ületavad praegu taristu osas tehtud plaane, mistõttu vajame seda üleeuroopalist taristut kiiresti. Ja see peab olema kulutõhus, turvaline, kestlik ja paindlik,“ märkis Van der Straeten. (mp)
