Komitee peab vastuvõetamatuks ja ELi põhiväärtustega vastuolus olevaks, et kogu Euroopas endiselt valitsevate õiguslike ja tehniliste tõkete tõttu ei suuda ükski ELi liikmesriik tagada, et valimised oleksid kõigile täielikult kättesaadavad.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Parlamenti, ELi nõukogu ja liikmesriike üles kiiremas korras 1976. aasta Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitlevat akti parandama, et tagada kõigile puuetega ELi kodanikele tegelik õigus hääletada Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimistel.
2. detsembril vastu võetud arvamuses „Vajadus tagada puuetega inimestele tegelik õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel“ nõudis komitee universaalsete, vahetute ja salajaste valimiste põhimõtete selgitamist.
See lõpetaks puuetega valijate diskrimineerimise, mis tuleneb sellest, et eri liikmesriikides kehtivad väga erinevad eeskirjad ja tingimused. Samuti võiks see kõrvaldada praegu kehtivad õiguslikud või tehnilised tõkked, mis jätavad miljonid inimesed hääleõigusest ilma.
„Selline diskrimineerimine on komitee arvates vastuvõetamatu ja vastuolus ELi põhiväärtuste, Euroopa Liidu lepingu sätete ning rahvusvaheliste õigusaktide ja poliitikadokumentidega,“ ütles arvamuse raportöör Krzysztof Pater.
Arvamus võeti vastu komitee viimasel täiskogu istungjärgul, kus olid kesksel kohal puuetega inimeste küsimused, et tähistada 2020. aasta rahvusvahelist puuetega inimeste päeva, mida 3. detsembril tähistatakse kogu maailmas. Arvamus on komitee 2019. aasta teabearuande järelmeede.
„Kõigepealt puudutab see arvamus inimväärikust. Nõuame kooskõla kõigile võrdsete õiguste tagamise põhimõttega. Kuidas on võimalik, et 21. sajandil ei saa miljonid puuetega ELi kodanikud kasutada oma õigust hääletada ja otsustajad ei tee midagi selle muutmiseks? See on üks ELi demokraatia põhiküsimusi," rõhutas Krzysztof Pater.
Pater väljendas lootust, et puuetega inimestega ei juhtu sama mis Euroopa naistega, kelle viimane valimisõiguse piirang praeguses ELis kaotati 1976. aastal – 70 aastat pärast seda, kui Soomest sai esimene Euroopa riik, kes võttis naisi oma valimisjaoskondadesse vastu.
Komitee hoiatas, et kui õiguslikke muudatusi ei tehta, suureneb jätkuvalt nende kodanike arv, kellel see õigus puudub, sest puuetega inimeste osakaal kiiresti vananevas ELi rahvastikus suureneb iga kuue aastaga keskmiselt 1% võrra.
Samuti ei anta hääleõigust ka lühiajalisel haiglaravil inimestele, kodus ravi või taastusravi saavatele inimestele ning neile, kes on epidemioloogiliste ohtude tõttu eraldatud või karantiinis.
KOMITEE 2019. AASTA ARUANDES JUHITI TÄHELEPANU PUUETEGA VALIJATE DISKRIMINEERIMISELE
Komitee 2019. aasta aruandes, mille koostas Krzysztof Pater, toodi üksikasjalikult esile igas liikmesriigis puuetega valijate ees seisvad piirangud ja takistused. Samuti loetleti 200 näidet lahendustest, mis on igas riigis olemas.
Kaks kuud enne Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi avaldatud aruande järeldusi kinnitasid hiljem meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide valimisaruanded.
Vaatamata mõnele positiivsele muudatusele Prantsusmaa ja Saksamaa riiklikes õigusaktides vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi tehti kindlaks, et 14 riigi seaduste kohaselt ei lubata vaimse tervise probleemide või intellektipuude tõttu hääletada ikkagi umbes 400 000 kodanikul. Puuetega inimesi, kes ei saa hääletada riiklikest eeskirjadest tuleneva organisatsioonilise või tehnilise korralduse tõttu, võib olla miljoneid.
Näiteks kaheksas liikmesriigis puudub inimestel, kellel ei ole võimalik puude või haiguse tõttu valimisjaoskonda külastada, valimiseks alternatiivne võimalus. 18 riigis ei saa nägemispuudega inimesed iseseisvalt hääletada ning üheksas liikmesriigis peavad valijad toetatava kandidaadi identifitseerimisnumbri, oma nime või partei nime valimissedelile kirjutama, mis on oluline takistus paljude jaoks.
KOMITEE VÄLJAPAKUTUD MEETMED
Komitee on arvamusel, et selle akti muutmine, nõudes liikmesriikidelt standardite kehtestamist, mis tagaksid puuetega inimestele tegeliku õiguse hääletada, on kiire viis praeguste puuetega ELi kodanikke diskrimineerivate meetodite kõrvaldamiseks.
Selleks kutsub komitee üles täpsustama aktis sätestatud üldiste valimiste põhimõtet, teatades, et ühtki ELi kodanikku ei tohi riiklike määruste alusel tema puude või tervisliku seisundi tõttu Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise õigusest ilma jätta.
Samuti tuleks selgitada aktis nimetatud vahetute ja salajaste valimiste põhimõtteid. Komitee soovitab kuue meetme kogumit, mida ELi liikmesriigid peaksid rakendama, et tagada nende põhimõtete järgimine kõigi kodanike, sh puuetega inimeste hääletamise puhul.
Komitee leiab, et EL võiks kasutada ära paljude riikide positiivseid kogemusi pakutud lahenduste juurutamisel.
„Kui kõiki neid eeskirju rakendatakse, on Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimised tõeliselt universaalsed ja kõigile kättesaadavad. See on meie eesmärk. Sellega võiks alata uus ajastu puuetega inimeste õiguste vallas Euroopas,“ sõnas Pater kokkuvõtteks.
Lisateabe saamiseks võtke palun ühendust: EMSK pressiosakond – Laura Lui – +32 (0)2 546 9189 – laurairena [dot] lui
eesc [dot] europa [dot] eu ()