Kui uudis vähihaigete laste Ukrainast evakueerimise kohta jõudis Villavecchia fondini, reageerisid selle töötajad viivitamatult. Nad olid kohe vabatahtlikena valmis lapsi ja nende perekondi vastu võtma ja abistama. Kuid selleks, et pakkuda nendele lastele vajalikku hooldust ja tuge, pidi fond tegema koostööd haiglate ning paljude teiste asutuste ja vabatahtlikega. Üheskoos suudeti luua noortele patsientidele turvaline paik Barcelonas. Meiega jagas oma lugu Natàlia Ferrer Ametller.
EMSK Info: Mis ajendas Teid oma projekti või algatust ellu viima?
Meieni jõudis teave, et vähihaigeid lapsi evakueeritakse Ukrainast ning me pakkusime oma abi asjaomastele ametiasutustele ja evakueerimist korraldavale rahvusvahelisele organisatsioonile. Kui meile tehti ülesandeks kogu projekti korraldamine, saime kohese toetuse Josep Carrerase nimeliselt rahvusvaheliselt fondilt, et saaksime seda ühiselt juhtida. Ka paljud teised asutused pakkusid oma abi. Me ei viivitanud hetkegi. Me abistasime valdkondades, kus suutsime seda teha: vähihaigete laste vastuvõtmine ja abistamine ning nende perede toetamine koostöös ravi osutavate haiglatega.
Kuidas Teie projekt vastu võeti? Kas olete saanud tagasisidet inimestelt, keda olete aidanud? (Kui jah, kas võiksite tuua mõne näite?)
See oli väga intensiivne kogemus ja me õppisime nii mõndagi. Eelkõige saime teada pagulaste raskest olukorrast. Suurim probleem oli keel, aga ka mõned kultuurilised aspektid. Kuid saime abi paljudelt vabatahtlikelt, kes tegid suurepärast tööd tõlkidena ning saatsid lapsi haiglas viibimise, haiglasse sõitude, arstikülastuste ja haldustoimingute korraldamise vältel. Paljude laste ravi on olnud väga edukas ning akuutne ravi on juba lõpetatud. Need lapsed on juba järelravi faasis. Mõned neist on saanud koju tagasi pöörduda. Näiteks on siin pilt ühest lapsest, Mykolast ja tema emast koos meie haigla sotsiaaltöötajaga. Me käisime koos läbi väga raske tee ning parim kingitus oli laste naeratus ja nende emade sisemine rahu.
Kuidas kasutate neid konkreetseid rahalisi vahendeid kogukonna edasiseks abistamiseks?
Jätkame oma tööd. Meil on kolm perekonda, kelle lapsed on raviga seotud komplikatsioonide tõttu endiselt ägedas staadiumis. Neil on vaja majutust, hooldust, reisikulude katmist, abi ravimitega, tõlkimist jne. Ning ülejäänud pered peavad samas tundma, et me oleme endiselt nende jaoks olemas.
Kas kavandate juba uusi projekte?
Jaa, me töötame selle nimel, et luua Victoria Pavilion, mis kujutab endast lastehospiitisi ja see on esimene omataoline Hispaanias. See on koht, kus hoolitseda selliste haigustega laste eest, keda ei saa ravida, kelle haigus on kaugele arenenud, või nende elu viimastel päevadel. Meil on kavas renoveerida väga sümboolse asukohaga ajalooline hoone Sant Pau Hospitali juures Barcelonas.
Millist nõu annaksite teistele organisatsioonidele heade tulemuste saavutamiseks samalaadsete tegevuste ja programmidega?
Me oleme seisukohal, et väga oluline on selgelt määratleda vajadused ja välja töötada projektid, et need annaksid selliseid tulemusi, mida vajatakse, ükskõik kui raske see ka poleks. Tarvis on teada, kuidas kuulata, õppida, võtta vastu abi ja teha koostööd teiste asutustega, kes töötavad üksteist täiendades. Teiste tööd tuleb tunnustada, sest kõik töötavad sama eesmärgi nimel.
Kas Te arvate, et Ukraina pagulaste suhtes võib tekkida nn solidaarsusväsimus, kui sõda Ukrainas edasi kestab?
Kahjuks muutuvad tänased sündmused kiiresti vanadeks uudisteks ning nendega kaasnev solidaarsus võib olla lühiajaline. Siiski vastab tõele, et inimesed on võitluses õiguste ja sotsiaalse õigluse nimel väga visad.
Mida kodanikuühiskonna organisatsioonid selle vastu teha saavad ja tegema peaksid?
Kutsuda ametiasutusi üles jätkama abi pakkumist ja tugevdama sotsiaalasutuste rolli.
Kas EL võiks selles valdkonnas positiivset rolli etendada?
Jah, edendades Euroopa tasandil soovitusi valitsustele ja haldusasutustele, et need teeksid koostööd ja hõlbustaksid asjaomaste asutuste tööd. See ei toimi, kui ühel poolel tegutsevad haldusasutused ja teisel pool organisatsioonid, ning neil puudub omavaheline side. Haldusasutused vajavad kodanikuühiskonda ning viimast ei saa ega tohiks isoleerida. Paljud sotsiaalvaldkonna organisatsioonid töötavad ilma haldusasutuste toetuseta. Loomulikult on tarvis jõupingutusi, et olla avatud ja töötada võrgustikus, kuid selge on ka see, et selles valdkonnas on konkreetne võimalus üheskoos midagi ära teha.