Komitee on avaldanud oma seisukoha ELi ettepaneku kohta reguleerida keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud (ESG) reitinguid. 2023. aasta oktoobris vastu võetud arvamuses rõhutab komitee vajadust kvaliteedistandardite järele, et võidelda rohepesu vastu, ning pooldab kahe olulisuse põhimõtte kohustuslikku järgmist.

Mõisted „ESG reitingud“ ja „ESG reitingu andjad“ vajavad täpsustamist, et jätta teatavad mittekaubanduslikud tegevused määruse reguleerimisalast välja. Samuti soovitab komitee luua ELi kestlikkusamet.

ESG reitingud suunavad investeeringuid kestlike tavade suunas, aidates kliimaneutraalsele majandusele üle minna. Komitee raportöör Krzysztof Balon peab komisjoni ettepanekut tervitatavaks, rõhutades „vajadust rangete standardite, läbipaistvuse ja konfliktide ennetamise järele, et edendada usaldust finantsturgude vastu ja saavutada kliimaneutraalne majandus“.

Kvaliteedi tagamiseks ja rohepesu vastu võitlemiseks teeb komitee ettepaneku kehtestada ESG reitingu andjatele lubade andmise menetlus ja organisatsioonilised nõuded. Soovitatakse kahe olulisuse standardit, mis kohustab ettevõtteid andma aru kestlikkuse mõjust oma äritegevusele ja ühiskonnale/keskkonnale. „Selle eesmärk on suurendada teabe usaldusväärsust reitingu andjate vahelise reguleeritud konkurentsi kaudu,“ lausus komitee kaasraportöör Andrea Mone.

Lisaks teeb komitee ettepaneku täpsustada mõistet „ESG reitingud“ ja jätta teatavate rühmade mittekaubanduslikud hinnangud reguleerimisest välja. Komitee soovitab luua ELi kestlikkusameti, et täita turulüngad, andes reitinguid VKEdele, teenuseosutajatele ja sotsiaalsetele ettevõtjatele. Amet taastaks üldsuse usalduse finantsturgude vastu ja hõlbustaks vaidluste lahendamist, mis on komitee jaoks prioriteet. (tk)

Konverents „#ReskillEU – uued töökohad energia ja transpordi valdkonnas Euroopas“, mis toimus TENi sektsiooni ja Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi koostöös 8. novembril 2023 Brüsselis, saatis selge sõnumi: ELil peab olema struktureeritud ja tõhus kava, et arendada energia- ja transpordiüleminekuks vajalikke kriitilisi oskusi.

Puhta energia ja transpordi valdkonnas on tingimata tarvis uusi oskusi, teadmisi ja suutlikkust. ELi eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus saab kujuneda edukaks üksnes siis, kui töötajatel on sobivad oskused.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Oliver Röpke viitas uutele oskustele ja teadmistele, mis on vajalikud transpordi- ja energiasektori sujuvaks rohe- ja digipöördeks ning ütles: „Rohe- ja digipöördele keskendudes ei tohi unustada inimtegurit nende eesmärkide saavutamisel. Tarvis on tagada, et kõik ühiskonna liikmed oleksid üleminekusse kaasatud.“

Selleks, et tagada töötajatele vajalikud uued oskused, peab EL tegutsema praegu ning tegema seda kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavas 2025 seatud eesmärkidega ja Euroopa oskusteaasta 2023 raames.

ELi taastuvenergia sektor vajab praegu üle 1,2 miljoni oskustöölise ning Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri andmetel on 2050. aastani oodata nende arvude iga-aastast kasvu.

Sama kehtib transpordi kohta, mis annab tööd enam kui 15 miljonile inimesele ELis. Transpordisektoris toimub praegu kiire ümberkujundamine, mida iseloomustavad automatiseerimine, elektrifitseerimine ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad.

„Euroopa energia- ja transpordisektoris on selgelt näha, kui suur on oskustega seonduv probleem,“ märkis TENI sektsiooni esimees Baiba Miltoviča. „Peame tagama, et teadmiste ja oskuste arendamine oleks meie jõupingutustes esiplaanil. See tähendab pühendumist pidevale õppimisele, ümberõppele ja oskuste täiendamisele, et tulla toime muutuvate nõudmistega.“ (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10.–11. oktoobril 2023 Bilbaos toimunud konverentsil kutsus komitee Euroopa Liitu tungivalt üles käivitama Euroopa harvikhaiguste tegevuskava.

Üleskutse peamine eesmärk on tõhustada koostööd riiklike tervishoiusüsteemide vahel, et pakkuda harvikhaigusi põdevatele patsientidele paremat diagnoosimist, ravi ja hooldust.

Harvikhaigused kujutavad endast tõsist probleemi kõigis ELi liikmesriikides; tekkejärgus olev Euroopa terviseliit võiks etendada olulist rolli nende haiguste vastu võitlemisel.

Praktikas ei olegi harvikhaigused nii haruldased, kui arvata võiks. Näitajad on murettekitavad: praegu esineb üle 7000 harvikhaiguse, mis mõjutavad kokku 8 % ELi elanikkonnast – ligikaudu 36 miljonit inimest.

Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni (TEN) korraldatud konverentsil osales 50 sõnavõtjat, 45 komitee liiget, Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi peadirektor, kolm Euroopa Parlamendi liiget ja ligikaudu 550 osalejat kogu Euroopast.

„Meie rajatav Euroopa terviseliit peab kaitsma igat kodanikku ja igaühe eest hoolt kandma. Meil on kohustus toetada harvikhaigusi põdevaid inimesi ja nende perekondi. Ka edaspidi on meie jõupingutustel mõju kõigile abivajajatele,“ ütles Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides.

„Tuleb tõdeda, et harvikhaigused pole sugugi haruldased. Tegemist on üleeuroopalise probleemiga, mis nõuab üleeuroopalist lahendust,“ nõustus komitee president Oliver Röpke ning TENi sektsiooni esimees Baiba Miltoviča lisas: „Me vajame Euroopa tegevuskava, mis võimaldaks harvikhaigusi põdevaid patsiente ravida selleks kõige sobivamas ELi liikmesriigis. Patsiendid väärivad parimat hoolt, olenemata sellest, millises Euroopa riigis seda pakutakse.“ (mp)

COP28 on riikidele oluline hetk, et nad saaksid veel kord üle kinnitada ja tugevdada oma kohustusi kliimamuutuste vastu võitlemisel. Pariisi kokkulepe, mis sõlmiti COP21-l, pani aluse ühisteks jõupingutusteks ülemaailmse temperatuuri tõusu piiramiseks. COP28-l on riikidel võimalus vaadata läbi oma kliimaeesmärgid ja neid tugevdada, et need vastaksid kõige värskematele teaduslikele hinnangutele ja kliimakriisi üha pakilisemale olukorrale.

COP28 toimub 30. novembrist kuni 12. detsembrini Araabia Ühendemiraatides Dubais. Komitee osaleb aktiivselt iga-aastastes läbirääkimistes.

COP28-l viiakse lõpule Pariisi kliimakokkuleppe esimene ülemaailmne kokkuvõte. Iga kokkuvõte on kaheaastane protsess, mis viiakse läbi iga viie aasta tagant, et hinnata maailma ühiseid edusamme kliimaeesmärkide saavutamisel. Esimene ülemaailmne kokkuvõte on vahekokkuvõte kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas 13. eesmärgi (kliimameetmed) rakendamisest. 

2023. aasta juulis osalistele saadetud kirjas teatas eesistujariik, et COP28 keskendub neljale paradigma muutusele:

• energiasüsteemi ümberkujundamise kiire jälgimine ja heitkoguste vähendamine enne 2030. aastat;
• kliimamuutustega seotud rahastamise ümberkujundamine, täites vanad lubadused ja luues raamistiku uue rahastamiskokkuleppe jaoks;
• looduse, inimeste, elu ja elatusvahendite seadmine kliimameetmete keskmesse;
• kõigi aegade kõige kaasavama COPi kujundamine.

Komitee esindajad kuuluvad ELi delegatsiooni. Osalevad komitee president Oliver Röpke,  ajutise töörühma „Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents“ kuus liiget Peter Schmidt,  Isabel Caño Aguilar, Josep Puxeu Rocamora, Antje Sabine Gerstein,  Neža Repanšek  ja Arnaud Schwartz ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni EMSK noorte delegaat Diandra NÍ Bhuachalla. (ks)

Kestliku arengu poole püüdlevas maailmas on ilmne, et praegu, mil oleme ÜRO kestliku arengu eesmärkide ajakavas jõudnud poole peale, on näha suuri väljakutseid. Oktoobris toimunud täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vajadust, et Euroopa Liit võtaks vastu integreeritud ja tervikliku strateegia kaugeleulatuvate pikaajaliste eesmärkide ja kavadega.

Hiljutine ÜRO aruanne näitab murettekitavaid suundumusi, mille kohaselt umbes 140 kestliku arengu eesmärgi täitmisel ollakse üle maailma graafikus vaid 12% puhul. Komitee nõuab tungivalt, et EL võtaks püsiva poliitilise kohustuse, mis hõlmaks sidusrühmade varajast kaasamist ja piisavaid vahendeid. Komitee rõhutab, et kestliku arengu eesmärgid peaksid jääma kohustuseks, mis läheb 2030. aastast kaugemale.

Komitee toonitab, et komisjon peaks võtma pikaajalise poliitilise kohustuse, mis ulatuks praeguse koosseisu ametiajast kaugemale. See kohustus peaks hõlmama sidusrühmade varajast kaasamist, teiste institutsioonide esindatust ja piisavaid vahendeid, et tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasav osalemine. Komitee on kindlalt veendunud, et kestliku arengu eesmärgid peavad jääma pikaajaliseks kohustuseks ka pärast 2030. aastat.

Arvamuse raportöör Maria Nikolopoulou ütles: „Kutsume komisjoni tungivalt üles hoidma kestliku arengu eesmärkide rakendamist poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal ka pärast 2030. aastat ning võtma kasutusele vahendid, et valmistada ette ELi üldine strateegia järgmiseks ametiajaks.“

Edu kiirendamiseks soovitab komitee minna kapseldunud lähenemisviisilt üle terviklikule lähenemisviisile, lihtsustades kestliku arengu poliitikat. Väga oluline on kaasata eri sektoreid, sealhulgas kodanikuühiskonda, avalikku ja erasektorit, akadeemilisi ringkondi ning noorte- ja naisorganisatsioone. Komitee kutsub üles pidama kodanikuühiskonnaga struktureeritud dialoogi, milles osalevad kohapeal tegutsevad ettevõtjad, ametiühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

„Kestliku arengu eesmärgid on tänapäeval endiselt täiesti asjakohased. Me peaksime jätkuvalt neis küsimustes koostööd tegema,“ ütles kaasraportöör Antje Gerstein. (ks)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas 19.–20. oktoobril 2023 Lääne-Balkani kodanikuühiskonna foorumi. Praeguse geopoliitilise olukorra taustal andis üritus piirkonnale uut hoogu ELiga ühinemiseks ning näitas ELi juhtide selget pühendumust laienemispoliitikale.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad rõhutasid vajadust kodanikuühiskonna tegutsemisruumi suurema toetamise ja kaitsmise järele, et hõlbustada ELi integreerumiseks vajalikke olulisi sotsiaal-majanduslikke reforme.

Foorum korraldati koostöös Euroopa Komisjoni, Euroopa Koolitusfondi, piirkondliku koostöönõukogu ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega (Cedefop) Thessalonikis Kreekas.

Foorumit avades ütles komitee president Oliver Röpke: „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on oluline roll ELi laienemisprotsessis ja ma tunnen uhkust, et meie toetus läheb nüüd sammu võrra edasi. Vaid mõned nädalad tagasi tegi komitee ajaloolise otsuse avada oma uksed kandidaatriikidele, nimetades kandidaatriike esindavad liikmed.“

Euroopa Komisjoni demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresident Dubravka Šuica märkis: „Minu sõnum Lääne-Balkani riikidele on, et meie olevik ja meie tulevik on omavahel tihedalt seotud. Mul on hea meel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee algatuse üle kaasata kandidaatriike esindavad liikmed oma nõuandetegevusse. Komitee on esimene Euroopa Liidu institutsioon, kes seda teeb.“

Kõigi Lääne-Balkani riikide erinevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja valitsusväliseid organisatsioone esindavad sõnavõtjad viitasid kodanikuühiskonna probleemidele, nagu sporaadilised konsulteerimised, valitsustega tehetava koostöö märkimisväärne tagasiminek ning piiratud kaasamine Euroopa meetmete jälgimis- ja rakendamisprotsessi.

Foorumil arutati Lääne-Balkani riikide haridussüsteemi olukorda, noortepoliitikat ja oskuste arendamist, sealhulgas täiskasvanuharidust, elukestvat õpet ning kutseharidust ja -õpet.

Kolmas istung oli pühendatud kodanikuühiskonna panusele Lääne-Balkani rohelise tegevuskava elluviimisel.

Vastuvõetud deklaratsioon kujutab endast sammu detsembris toimuva ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumise suunas. (at)

26. oktoobril avaldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma kava seoses ELi tervikliku veestrateegiaga. Komitee on esimene ELi institutsioon, kes astub konkreetseid samme veekriisi lahendamiseks. Tema ettepanekute hulgas on veetarbimise märgised, sinise ülemineku fond, veega seotud tingimuslikkus ELi fondides ja vee valdkonna eest vastutav volinik.

Vee suhtes tegutsemata jätmise kulusid hinnatakse selles valdkonnas tegutsemise kuludest viis korda suuremaks, mis seab ettevõtted rahaliselt märkimisväärselt ebasoodsasse olukorda. Euroopal on ainulaadne võimalus muuta veega seotud väljakutsed tehnoloogilise ja ühiskonna arengu ning ettevõtluse kasvu võimalusteks. Praegune killustatud lähenemisviis ei ole siiski veenappuse, reostuse ja kliimamuutustega tegelemiseks piisav.

Komitee president Oliver Röpke esitas poliitilise deklaratsiooni, mis sisaldab põhimõtteid ja konkreetseid meetmeid sinise kokkuleppe elluviimiseks. Oliver Röpke ütles: „Vesi on esmane prioriteet. Peame õppima kliima, energia ja kriitilise tähtsusega toorainete puhul tehtud vigadest ning võtma vastu eraldiseisva veestrateegia, mis on võrdsetel alustel ELi rohelise kokkuleppega.“

Euroopa Parlamendi liige Pernille Weiss toetas üleskutset tegutseda ja rõhutas vajadust ELi veemajanduse tõelise kriisivalmiduse järele. Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius tunnustas komitee veealgatust, mis seab mageveemajanduse Euroopas tähelepanu keskmesse.

Komitee eesmärk on suurendada survet ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele seoses integreeritud veestrateegiaga enne Euroopa Komisjoni veemajanduse kriisivalmiduse algatust 2024. aastal. Komitee töötab ka täiendavate arvamustega, milles analüüsitakse sinise kokkuleppe muid aspekte.

Ülemaailmse veemajanduskomisjoni kaasesimees Mariana Mazzucato hoiatas, et veekriisi tähelepanuta jätmine takistab edusamme kliimamuutuste ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. ÜRO eriraportöör Pedro Arrojo Agudo rõhutas, et vesi on ühine hüve, mis nõuab kestlikkusel ja inimõigustel põhinevat demokraatlikku valitsemistava.

Komitee rõhutab ELi rolli ülemaailmse veekriisiga tegelemisel ning kavatseb ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgul detsembris toetada rahvusvahelisi meetmeid veega seotud küsimustes. (gb)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ uues aruandes rõhutatakse kasvavaid probleeme, millega kodanikuühiskonna organisatsioonid seisavad silmitsi Euroopas. Aruannet tutvustati 7. novembril töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ konverentsil, kus käsitleti õigusriigi olukorda ja selle mõju kodanikuühiskonna tegutsemisruumile.

Komitee neljandal põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte aastakonverentsil vaadeldi esilekerkivaid suundumusi ja probleeme ning kodanikuühiskonna asendamatut rolli õigusriigi põhimõtte järgimise jälgimisel ja kaitsmisel. Lähtuti töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ aruandest ja Euroopa Komisjoni 2023. aasta õigusriigi olukorda käsitlevast aruandest.

Komitee president Oliver Röpke rõhutas vabaduse, demokraatia ja inimõiguste kaitsmise keskset tähtsust ning tegi ettepaneku luua põhiõiguste ja õigusriigi kodanikuühiskonna foorum. Euroopa Komisjoni õigusküsimuste volinik Didier Reynders mainis kodanikuühiskonna olulist rolli õigusriigi põhimõtte kaitsmisel ning kutsus üles seda kaitsma, toetama ja võimestama.

Komisjoni neljas õigusriigi olukorda käsitlev aruanne võeti vastu 2023. aasta juulis. Sarnaselt 2022. aasta väljaandele sisaldab aruanne iga liikmesriigi kohta riigipõhiseid soovitusi. Käesoleva aasta aruandes hinnatakse ka eelmise aasta soovituste rakendamisel tehtud edusamme. Komisjoni sõnul on soovitustest ligikaudu kahte kolmandikku täielikult või osaliselt järgitud.

Konverentsil avaldas komitee töörühm „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ oma aruande, mis põhineb 2022. aastal Kreekasse, Soome, Portugali, Slovakkiasse, Sloveeniasse ja Rootsi tehtud külastustel. Aruandest selgub, et ükski liikmesriik ei ole probleemidest vaba, ning tuuakse välja suundumused ja pakilised ohud põhiõigustele ja õigusriigile Euroopas. Probleemid hõlmavad kodanikuühiskonna organisatsioonide ees seisvaid takistusi rahastamise tagamisel, heitlikke sotsiaal-majanduslikke muutusi meediasektoris ja püsivaid murekohti õigusemõistmise kiirusega. Kõik need küsimused on ilmsed mitmes Euroopa riigis.

Töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ esimees Paul Soete nõuab tugevamat toetust riiklikult ja ELi tasandilt, et kaitsta kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ja demokraatiat tervikuna. (gb)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed Peter Schmidt, Andreas Thurner, Piroska Kállay ja Maurizio Reale osalesid ÜRO maailma toiduga kindlustatuse komitee 51. täiskogul Roomas. Maailma toiduga kindlustatus on kogu maailmas tõsist muret tekitav probleem, mis ületab riigipiire, mõjutades miljardite inimeste heaolu ja riikide stabiilsust. Olukorras, kus maailma rahvaarv endiselt kasvab ning kliimamuutused seavad põllumajanduse enneolematu surve alla, nõuab toiduga kindlustatuse tagamine viivitamatut tähelepanu.

Komitee kutsus üles looma Euroopa toidupoliitika nõukogu, et tagada kaasav lähenemisviis poliitikakujundamisele, ning kutsus osalejaid üles võtma vajalikke meetmeid toiduga spekuleerimise ohjeldamiseks. (ks)

Kauaoodatud ELi ravimialaste õigusaktide ajakohastamine võib eurooplastele kasu tuua, ent ei pööra strateegilisele autonoomiale piisavalt tähelepanu

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab ravimisektorit käsitlevate ELi õigusaktide uuendamise kavatsust, kuid leiab, et neis tuleks lisaks tööstuse konkurentsivõime ja ahvatleva investeerimiskeskkonna tagamisele rõhutada laiemaid sotsiaalseid ja geopoliitilisi probleeme.

„Me peame saavutama strateegilise autonoomia ja selleks vajame me varustuskindlust. Peame välja töötama haldus- ja finantsstiimulid,“ ütles Martin Schaffenrath, komisjoni ettepanekut käsitleva komitee arvamuse raportöör. „Vajame selles sektoris investeeringuid. Vajame sellele valdkonnale kestlikku toetust. Samuti peame tootmise tagasi tooma.“

Ravimitööstus mängib ELi majanduses olulist rolli, andes otse tööd 840 000 inimesele ja kaudselt kolm korda suuremale arvule. 2021. aastal investeeris ravimitööstus 41 miljardit eurot teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Arvamuses selgitatakse, et sektori kui ELi majanduse kõrgtehnoloogilise nurgakivi toetamine peaks olema liidu pikaajalise lähenemisviisi keskmes.

Et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest, toetab komitee stiimuleid ELi ravimitootjatele ja toetab tootmise ümberpaigutamist kolmandatest riikidest. Samuti tuleks komitee arvates luua strateegilise tähtsusega ravimite Euroopa varu. Rõhutades õiglast strateegilist autonoomiat, soovitab komitee laiendada ELi ravimite ühisoste, viidates edukale COVID-19 vaktsiinihanke näitele.

Keskendudes õigusaktide läbivaatamise sotsiaalsele tähtsusele, tehakse arvamuses ettepanek luua harvikhaiguste jaoks spetsiaalne ELi tasandi fond, mis tagaks ravi kättesaadavuse kõigile Euroopa patsientidele ja leevendaks tervishoiualast ebavõrdsust liikmesriikide vahel, eriti kui riiklik ravikindlustus ei kata kõiki ravikulusid. (dm)

Mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vajavad tõhusamat ja paremini struktureeritud toetust üleminekuks kestlikele äritavadele

Omaalgatuslikus arvamuses keskendub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tänapäevase ettevõtjate vastutuse kontseptsioonile, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rollile selle põhimõtete edendamisel ning vajadusele, et seadusandjad looksid sellistele ettevõtjatele soodsa keskkonna nende põhimõtete täielikuks omaksvõtmiseks.

Komitee määratleb tänapäevast ettevõtjate vastutust ennetava ja vabatahtliku lähenemisviisina, mis hõlmab majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust ja läheb juriidilistest kohustustest kaugemale. Arvamuses rõhutatakse probleeme, millega mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad nende tavade kasutuselevõtmisel silmitsi seisavad. Nende lahendamiseks soovitab komitee luua mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate liite, mille abil edendada selle ülemineku jaoks hädavajalikke oskusi ja pädevusi. Koostöö tööandjate organisatsioonide, ametiühingute, kutsekodade, -liitude ja kodanikuühiskonna vahel on nende probleemide kollektiivseks lahendamiseks väga oluline.

Rõhutades laia ja pragmaatilise lähenemisviisi tähtsust, tunnistab komitee mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate mitmekesisust ja lükkab tagasi kõigile sobiva lahenduse. Raportöörid Ferre Wyckmans ja Milena Angelova rõhutavad vajadust ennetava mõtlemise järele, mis nõuab sotsiaalpartnerite ja poliitikakujundajate toetust.

Komitee pooldab toetavat poliitilist raamistikku, mis väldiks keerukust, et ressursid suunataks rohujuuretasandi ettevõtjate vastutusele. Arvamuses soovitatakse välja töötada praktilised vahendid, nagu kontrollnimekirjad, vormid ja kalkulaatorid ning alternatiivse stsenaariumi analüüsid. Mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid neid kasutada, et arendada oma tegevust kooskõlas tänapäevase ettevõtjate vastutusega ning anda aru oma kohustustest ja saavutustest.

Raportöör Rudolf Kolbe nõuab vastutuse integreerimist kõigisse äriprotsessidesse, laiendades kontseptsiooni iseenda tööandjatele, ning rõhutab pidevat kutsealast arengut.

Komitee selgitab, et ka ettevõtja vastutuse kontseptsioon areneb aja jooksul. Nii tagatakse pikaajalise digitaalse, keskkonnahoidliku ja demograafilise arengu ennetav ja tulevikku suunatud juhtimine ja tugevdatakse samal ajal vastupanuvõimet kriiside ajal. (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas 8. novembril Brüsselis konverentsi, millel keskenduti ELi suurimast rahastamisvahendist – taaste- ja vastupidavusrahastust – rahastatavate riiklike taaste- ja vastupidavuskavade sotsiaalsele mõõtmele.

Taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja leevendada pandeemia sotsiaalset mõju Siiski on riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades endiselt puudusi, sealhulgas ebaühtlane investeerimine sotsiaalprogrammidesse liikmesriikide lõikes, ebapiisav konsulteerimine sotsiaalpartneritega ja nõrk sooline mõõde.

Komitee president Oliver Röpke rõhutas vajadust uute meetmete järele, et vähendada tasakaalustamatust ELi rahastatavates sotsiaalprogrammides, eelkõige eluaseme, koolituse ja hariduse valdkonnas. Euroopa Parlamendi asepresident Evelyn Regner rõhutas riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ebaühtlast sotsiaalset mõõdet. Ta tõstis esile vahe-eesmärkide mehhanismi tõhusust riikides, kus sotsiaalpartnerid on tugevalt kaasatud.

ELi tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit kutsus üles kaaluma eraldamata taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite investeerimist eluasemetesse. Ta märkis, et kuigi taaste- ja vastupidavusrahastu on suurendanud sotsiaalsete investeeringute suutlikkust ELis, seisavad liikmesriigid silmitsi eluasemeprobleemidega, mis vajavad kiiret tähelepanu.

Konverentsil osalejad kritiseerisid taaste- ja vastupidavusrahastu soolise võrdõiguslikkuse alaseid sätteid, leides, et need on ebapiisad ega vasta ELi soolise võrdõiguslikkuse alastele kohustustele. Arutelus tunnistati, et mõnes liikmesriigis on käimas projektid, mis pikas perspektiivis võivad soolist võrdõiguslikkust suurendada, kuid rõhutati ka vajadust tugevama ja terviklikuma lähenemisviisi järele, et käsitleda riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades sotsiaalset ja soolist mõõdet.

Konverentsil käsitleti nende kavade erinevaid aspekte, sealhulgas sotsiaalset ühtekuuluvust ja noortemõõdet, pöörates erilist tähelepanu riiklike taaste- ja vastupidavuskavades noortele suunatud haridusmeetmetele. Osalejad rõhutasid vajadust terviklikumate strateegiate järele, et hõlbustada üleminekut hariduse omandamiselt töökohale, ning rõhutasid, et oluline on pakkuda noortele platvormi aktiivseks osalemiseks selliste otsuste tegemisel, mis kujundavad nende tulevikku. (ll)

Vaatamata paljudele hiljutistele läbimurretele ja asjaolule, et ELi soolise võrdõiguslikkuse indeks jõudis sel aastal rekordtasemele, tuleb paljudes valdkondades veel kõvasti tööd teha, et naised saavutaksid meestega võrdsed õigused.

25. oktoobril korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutelu soolise võrdõiguslikkuse teemal Euroopa soolise võrdõiguslikkuse nädala raames. Tegemist on Euroopa Parlamendi iga-aastase üritusega, mille eesmärk on rõhutada ELi pidevaid jõupingutusi naiste asetamisel õigusloome keskmesse.

Kuigi neid jõupingutusi on saatnud teatav edu, pole see kaugeltki rahuldav. Sel nädalal teatas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, et 2023. aastal registreeriti ELi soolise võrdõiguslikkuse indeksi kõigi aegade suurim aastane kasv, tänu millele tõusis ELi näitaja 70,2 punktini.

Euroopa Parlamendi asepresident Evelyn Regner juhtis tähelepanu jätkuvale segregatsioonile tööturul, kus naised on koondunud madalamapalgalistesse sektoritesse ja mehed kõrgemapalgalistesse sektoritesse. Ta rõhutas tungivat vajadust võtta meetmeid soolise ebavõrdsuse vastu, eelkõige võrdsete töövõimaluste osas. Võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli rõhutas ELi viimase nelja aasta jõupingutusi naiste õiguste kaitsmisel, sealhulgas ettepanekuid õigusaktide kohta, mis käsitlevad palgadiskrimineerimist ja naiste esindatust ettevõtete juhatuses.

Komitee president Oliver Röpke kinnitas komitee pühendumust soolise võrdõiguslikkuse arvestamisele igasuguses poliitilises töös ning avaldas toetust naiste juhtimisele komitees endas. Komitee võtab taas osa Euroopa soolise võrdõiguslikkuse nädalast, korraldades arutelusid kliimakriisi mõju üle soolisele võrdõiguslikkusele, naistevastase vägivalla üle ja soolise ebavõrdsuse üle juurdepääsul finantsturgudele. (ll)

Desinformatsiooni mõju 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistele ja viisid, kuidas tagada kodanikuühiskonna tõhusam roll nende valimiste edendamisel, keskendudes eelkõige noortele: need olid peamised teemad, mida arutati seminaril „Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimised: miks hääletada?“, mille komitee korraldas 23.–24. novembril Bratislavas.

Üritust võõrustas Euroopa Tööhõiveamet koostöös Slovakkia majandus- ja sotsiaalnõukoguga ning Euroopa Parlamendi Bratislava büroo toetusel. Seminaril osales üle 130 inimese: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed, kodanikuühiskonna organisatsioonide suhtekorraldajad ja pressiesindajad, ajakirjanikud ning majandus- ja sotsiaalnõukogude esindajad seitsmest liikmesriigist.

Kahepäevased arutelud näitasid, et on vaja tagada, et eurooplased teaksid, kuidas ELi otsused mõjutavad nende elu, kui soovitakse, et valimisaktiivsuse suurendamise kampaaniad oleksid edukad. Sõnumid tuleb kohandada igale ELi liikmesriigile ning viivitamatult tuleb tegeleda takistustega, mis ei lase noortel poliitikas kaasa lüüa.

Selleks, et julgustada valijaid arvukalt valima minema, on oluline tõhusalt võidelda desinformatsiooni vastu ning edendada tugevat ja selget teabevahetust selle kohta, mis on kaalul, nii et valijad tunnetaksid nende poliitikute pühendumust, kes neid ELis esindavad.

Komitee president Oliver Röpke ütles seminari avades: „Kui me tahame, et 2024. aasta valimised osutuksid edukaks, siis peame kõik – ELi institutsioonid, meedia, teabevahetusspetsialistid – tegema koostööd teadlikkuse suurendamiseks, et võidelda desinformatsiooni vastu ja, mis kõige tähtsam, tuua Euroopa oma inimestele lähemale.  Ennekõike peavad nad teadma, et need valimised puutuvad kõigepealt neid endid.“

Oliver Röpke ja komitee delegatsioon külastasid ka Jan Kuciaki uurimiskeskust ja mälestasid ajakirjanik Jan Kuciakit, kes mõrvati 2018. aastal selle pärast, et ta paljastas oma riigis kõrgetasemelist korruptsiooni. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas Poola režissööri Ewa Ewarti kohalolekul filmi „Until the Last Drop“ linastuse. Filmi teemaks on süvenev mageveekriis. Filmilinastus oli osa komitee veeteemalisest üritustesarjast, mis kulmineerus konverentsiga „Üleskutse sõlmida ELi sinine kokkulepe“, kus komitee tutvustas oma ELi veestrateegiat.

„Vesi on elu alus, kaitskem seda ja kandkem selle eest hoolt. Ilma veeta pole elu meie planeedil,“ ütles Ewa Ewart oma veeteemalise dokumentaalfilmi sissejuhatuseks Brüsselis 24. oktoobril toimunud linastusel.

Ürituse avas komitee president Oliver Röpke, osa võtsid asepresident Aurel Laurențiu Plosceanu ja liige Pietro Francesco De Lotto, kes juhtis komitee algatust „Sinine kokkulepe“. Üritusel osales üle 100 külalise, nende hulgas komitee liikmed, ELi esindajad ja ajakirjanikud.

Ewa Ewarti filmid käsitlevad keerulisi probleeme ja ohtlikke teemasid. Ta on kujutanud lugusid, mis leiavad aset elu ja surma piiril. Tema filmid räägivad inimestest ja sõdadest. „Until the Last Drop“ on samuti lugu sõjast, ütles ta.

„See jutustab teistsugusest sõjast, kõige rumalamast sõjast üldse. See on lugu sõjast, mille inimene kuulutab progressi nimel veele, elu allikale. Samuti lootusest, mida võime leida, kui keskendume jõgedele, mis on meile vajaliku puhta magevee peamine allikas. Iga päevaga hakkavad inimesed üha enam mõistma, et meil ei ole palju aega jäänud selleni, kui veemajandust on juba liiga hilja muuta. Vesi on meie kõige väärtuslikum ressurss.“ (peatoimetaja)

Komitee korraldab oma 65. aastapäeva tähistamiseks arutelu, võõrustades silmapaistvaid külalisesinejaid ja kõrgetasemelisi esindajaid.

Arutelu „EMSK@65: kodanikuühiskonna võimestamine, demokraatia kaitsmine“ toimub kolmapäeval, 13. detsembril 2023 kell 17.30 komitee täiskogu istungjärgu raames ning see voogedastatakse komitee ametlikul veebisaidil.