Willem Vriesendorp
Kestlik areng saab olla kestlik ainult juhul, kui see on demokraatliku protsessi tulemus. Asjaolu, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised kohtuvad igal aastal, on positiivne. Konventsiooni osaliste konverents võimaldab väga vajalikku dialoogi ja näitab, et me usume demokraatlikku lahendusse.
Me näeme, et kestlikkuse üle peetavas arutelus on sageli tähelepanuta jäänud küsimuseks aeg. Minu arvates on tõenäoline, et keegi ei ole keskkonnakestlikkuse vastu, kuid erinevused seisnevad selles, kui palju aega on vaja teatavate künniste ja eesmärkide saavutamiseks. Konventsiooni osaliste konverents peaks olema protsessi kiirendaja, kuid sel võib olla ka vastupidine mõju, kui see toimib vestlusnurgana, kus keskendutakse sümptomitele, mitte probleemi algpõhjustele. Sel puhul tooks see kahju ja tegemist oleks rohepesuga.
Suunates pilgud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgule, sooviksime näha kolme tulemust. Esiteks on vaja konkreetset tegevuskava, et peatada investeeringud uude fossiilenergiasse ja kiiresti kõrvaldada järk-järgult olemasolevad fossiilenergiakandjad. Teiseks on vaja kokkulepet kahju ja kahjustuste kohta. Ei ole kahtlust, et kõige laiemad õlad peaksid kandma suurimat koormat, eriti kui lääneriigid on sajandeid kasutanud avalikke hüvesid isikliku kasu saamiseks: seega on meil vaja kokkulepet kahju ja kahjustuste kohta. See saab juhtuda ainult siis, kui maailma põhjapoolsed riigid on nõus selle raha välja käima. Kolmandaks tuleb põhjalikult läbi vaadata ülemaailmsed kapitaliturud ja -süsteemid. Keskkonna välismõjudele ja saastele tuleb kehtestada hind, nii et saastavaid projekte on raskem rahastada.
Konverentsi seekordne istungjärk on eriti huvitav, sest see näitab esimese ülemaailmse kokkuvõtte tulemusi, mis on muidugi väga kehvad. Eelmisel laupäeval tõusis maailma keskmine temperatuur esimest korda ajaloos üle + 2 °C. Seda vaevalt märgati. Tegutseda on vaja kohe. See tähendab, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgu eesistujariik peab täitma rolli, mis nõuab äärmist enesedistsipliini ja tulevikku vaatamist. See peab sarnanema olukorraga, kus linna parim hamburgerimüüja pooldab hamburgerimüügi keelustamist ja toetab seadust, mis lubab ainult taimseid hamburgere.
Ei ole palju ennastsalgavaid juhtimis- ja käitumisteadlasi, kuid toon eeskujuks Daniel Kahnemani, kes ütleb, et selline enesedistsipliin ja prognoosimine on äärmiselt haruldane ja peaaegu ebainimlik.
Seetõttu peame tekitama välise surve – ja selles on kodanikuühiskonna organisatsioonid keskse tähtsusega. Samuti leiame, et kestliku arengu eestvedajatel, st ettevõtetel, mis juba toimivad paremini, kui tänased keskkonnanormid seda nõuaksid, on väga suur roll. Peame tagama, et nad võtaksid sõna ja näitaksid läbirääkijatele, et kestlikkusest saab ärilist kasu. See ei ole mitte ainult äriline argument, mis toob meid lähemale meie kliima- ja keskkonnaeesmärkidele – see on ka hea äri.
Oma konsultatsiooniagentuuris #SustainablePublicAffairs teeme just seda: oleme esimene omalaadne avalike suhete konsultatsiooniagentuur, mis töötab ainult juhtumitega, millel on hea keskkonnamõju. Meie ülesanne on muuta kestliku arengu eestvedajate tulemused normiks, toetades keskkonnapoliitikas jõulisemat tegutsemist.
Kutsume kogu kutseteenuste sektorit üles täitma positiivsemat ja teadlikumat rolli. Praegu on enamik (strateegilisi) konsultatsioonifirmasid, audiitorühinguid, õigusbüroosid, kommunikatsiooninõustajaid, suhtekorraldusnõustajaid jt asunud tegelema Pariisi kokkuleppega vastuolus olevate juhtumitega. Peame väga oluliseks, et need mõjukad sektorid võtaksid seisukoha ja valiksid, kelle heaks nad töötavad: keegi ei tohiks töötada juriidilise isikuna, et edendada eesmärke, mida ta ei soovi näha eraisikuna.
Usume, et kui kestliku arengu eestvedajad ja kutseteenuste sektor selles vallas sõna võtavad, mõistab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgu eesistujariik, et kestlikkus on hea äri – tulevikuäri. Nüüd on aeg tegutseda ja peaksime võimalikult kiiresti võtma võimalikult palju vajalikke meetmeid. Ammu on möödas aeg, kui meil oli luksus teha tulevikuprognoose. Peame alustama tagasivaatamist kohast, kus tahame, et maailm oleks 2050. aastal. Kahjuks tuleb meil selleks rakendada mõningaid valusaid meetmeid.
Me saame seda teha ainult üheskoos.
See artikkel valmis ajal, mil ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärk oli veel pooleli.
Vähem