Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab energiasüsteemi õiglast ümberkujundamist ja alalist kodanikega peetavat dialoogi

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu juunikuu istungjärgul peeti volinik Maroš Šefčovičiga Euroopa energialiidu tuleviku teemaline arutelu ja võeti seisukoht ELi pikaajalise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kavandatud strateegia suhtes.

Komitee leidis, et vähese süsinikdioksiidiheitega Euroopale üleminek peab olema sotsiaalselt õiglane ja tõhus ning kõik osalejad peavad ühendama jõud ja andma oma osa, rõhutades 2030. aastast kaugemale ulatuvate meetmete vajalikkust. „Euroopas tunnistatakse kliimameetmete kiire võtmise vajadust,“ sõnas Šefčovič, lisades, et kliimast on saanud üks kesksemaid valimiste teemasid ELis. „Lõpuks ometi võtame Euroopas kliimamuutusi kui võimalust majanduse ümbersuunamiseks ja ümberkorraldamiseks,“ märkis ta.

Jahier oli sama meelt. Ta nentis, et eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus on Euroopa tuleviku alus, kuid pidas küsitavaks, kas hoolimata paljudest kliimamuutustega võitlemise edusammudest on olemas piisavalt ulatuslikud poliitikameetmed ja ressursid, et toetada pikaajalist sihti jõuda 2050. aastaks nullilähedase heiteni.

Komitee toetas kavandatud ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise pikaajalist strateegiat ja selle eesmärki muuta ELi majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Pierre Jean Couloni ja Stefan Backi koostatud arvamuses nõuab komitee alalist kodanikega peetavat dialoogi ja sotsiaalselt õiglast üleminekut. Lisaks leiab komitee, et vaja on uut ühiskondlikku lepet.

„Selline üleminek on võimalik ja Euroopale kasulik, kuid sellesse peavad olema kaasatud kõik – peame ühendama jõud ühise eesmärgi saavutamiseks. Kodanikke ja otsustajaid ei saa üksteisest lahus käsitleda,“ sõnas Coulon.

Esmatähtis on liikuvus: see on üks valdkond, kus edusamme on kõige rohkem vaja ja kus neid on võimalik teha. „Peame leidma lahendusi ELi süsinikdioksiidi jalajälje vähendamiseks, kahjustamata samal ajal kogu majandust ja ühiskonda,“ leidis Back. Võiksime luua, võtta vastu ja rakendada süsinikdioksiidi hinnasüsteemi, milles võetakse arvesse selle mõju ettevõtjatele ja kodanikele ning millel on nende täielik heakskiit,“ lisas ta lõpetuseks. (mp)