ELi juhte kutsutakse üles muutma Euroopa maailma kestliku arengu eestvedajaks

Riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee saatsid sõnumi Euroopa juhtidele Roomast, kus nad kohtusid 13.−14. juunil, et arutada oma rolli Euroopa kestliku arengu ja Euroopa sotsiaalõiguste samba valdkonnas.

Arutelu moodustas osa Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning EL liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogude presidentide ja peasekretäride iga-aastasest kohtumisest ning see korraldati komitee ja Itaalia majandus- ja sotsiaalnõukogu (CNEL) koostöös.

Avaistungil osales Itaalia president Sergio Mattarella ning peakõnelejad olid Itaalia välisminister Enzo Moavero Milanesi ja CNELi esimees Tiziano Treu.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Luca Jahier kutsus uut Euroopa Parlamenti ja tulevast komisjoni üles etendama kindlalt ja otsustavalt poliitilist juhtrolli, et muuta Euroopa maailma kestliku arengu eestvedajaks.

Arutelu peamised järeldused, mis edastati ELi keskse tähtsusega institutsioonidele, olid järgmised:

  • ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 peab olema ELi järgmise kümnendi peamine prioriteet, et tulle toime viie olulise üleminekuga:
    • majanduslik üleminek,
    • energia- ja keskkonnaalane üleminek,
    • ulatuslik sotsiaalne üleminek,
    • demokraatlik ja kaasav üleminek,
    • geopoliitiline üleminek rahvusvaheliste suhete valdkonnas.
  • Kestliku arengu tegevuskava 2030 on strateegia, millest võidavad:
    • tööandjad, sest võitlus konkurentsivõime nimel toimub ülemaailmsel tasandil sektorites, mis on seotud kestliku arengu tegevuskavaga;
    • töötajad, sest mitu kestliku arengu eesmärki on seotud Euroopa sotsiaalse mõõtmega;
    • kodanikuühiskond, kes valitsemisse täieliku kaasamise korral võib olla määrava tähtsusega kestliku arengu eesmärkide rakendamise nõuetekohasel jälgimisel.
  • Tarvis on koostada tegevuskava, et toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, sest selle olulised osad on jäänud suurel määral tähelepanuta.
  • Euroopa poolaasta protsess tuleks samuti kohandada kestliku arengu tegevuskavaga 2030.
  • 40 % ELi üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 tuleks suunata kestlikule arengule.
  • Komisjoni ametisse astuv koosseis peaks nimetama ka asepresidendi, kes vastutab selle eest, et kestliku arengu eesmärgid jõuaksid kõigisse ELi meetmetesse.
  • See on lootuse ja vastupidavuse projekt, millel on potentsiaal suurendada ühtsust ja solidaarsust ELis, kaasates kodanikuühiskonna ja ennekõike noored.
  • Majandus- ja sotsiaalnõukogud võiksid tegutseda kodanikuaktiivsuse foorumitena, korraldades avalikke arutelusid kestliku arengu uute mudelite üle.
  • Maailma suurima majandusjõuna on ELil oma kaubanduspoliitika kaudu väga oluline osa kestliku arengu tegevuskava edendamisel kogu maailmas.

Kohtumise põhjalikud järeldused on kättesaadavad siin. (dm)