Kas tarbijapoliitika on suunatud noortele? Kuidas me saame noori toetada jätkusuutlike valikute tegemisel? Kuidas me saame arvestada uusi suundumusi tarbijapoliitikas? 27. märtsil toimus Brüsselis elav arutelu, millel käsitleti just neid küsimusi. Õpilased, tarbijate ühendused, ettevõtjad ja e-sektori esindajad arutasid küsimusi, mis ulatusid liikuvuse parandamisest ja toiduainete raiskamise vältimisest kuni kiirmoe kestlikuks muutmiseni ja IKT kui muutuste ajendaja rolli mõistmiseni.

Ürituse peamine eesmärk oli tegeleda uute väljakutsetega, mis on seotud kestlikkuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga – tänapäeva noorte kõige suuremate mõjutajatega.

21. Euroopa tarbijapäeva avas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee asepresident Isabel Caño Aguilar, väljendades toetust noorte massilisele koondumisele kliimamuutuste eest võitlemisel ning rõhutades tihedat seost tarbimise ja keskkonna vahel ning selle olulisust, et tarbijapoliitika oleks kooskõlas noorte kliimaeesmärkidega.

„Teie mõju poliitilisel areenil peab muutuma üha jõulisemaks ja jõulisemaks. Noortel peaks olema oluline roll ELi praeguse ja tulevase poliitika kujundamisel. Euroopa tarbijapäeva korraldamisega soovime me rõhutada, et teie seisukohtadega arvestamine Brüsselis on ülimalt oluline,“ märkis ta.

17-aastane Youna Marette, kes on Belgias toimuvate kliimaprotestide üks eestvedajatest, rääkis oma põlvkonna nimel: “Noored on tarbijad. Nad on teadlikud sellega kaasnevatest olulistest probleemidest. Öeldakse, et me ei ole seda, aga see ei ole tõsi,“ ütles ta. „Ma sündisin süsteemis, mis põhines kasvu ja kasumi lõpmatusel. Kuidas me saame sellest süsteemist väljuda, ilma et marginaliseeruksime? Ma usun, et vastus on lihtne – kõik peab muutuma ja muutused on juba toimumas.“

Kogu päeva läbiv teema oli küsimus, kuidas erinevad noore põlvkonna tarbimisharjumused vanemate tarbijate omadest. Komisjoni ja CRÉDOCi läbi viidud tarbijate käitumise teemalised hiljutised uuringud tõid välja uued suundumused ja probleemid. Y-põlvkond on enam teadlik keskkonnaga seotud teemadest kui vanem generatsioon, kelle jaoks kestlikkus oli pigem abstraktne mõiste, nemad lähtusid valiku tegemisel pigem hinnast ja sobivusest ja mitte niivõrd toote kestlikkusest. Näib, et selle põhjuseks on ka nende piiratud ostujõud.

Teine uurimus, mille teostas CEPS, näitas, et Y-põlvkond kulutab oma sissetulekud teisiti. Suur kuluallikas on suhtlemine ja seda peetakse põhivajaduseks, nagu toitu ja eluaset. Selle põlvkonna esindajatest omavad nutitelefoni peaaegu kõik ja see mõjutab nende tarbimisviisi, millest suure osa moodustab internetis ostmine.

Meid ees ootavate tarbijapoliitika uute suundumuste paremaks mõistmiseks uuriti kolmel paralleelselt toimunud seminaril kolme peamist tööstusharu: toiduainetööstus, liikuvus ja rõivatööstus.

Sotsiaalmeedia mõju teemalisel arutelul nõustusid kõnelejad selles, et sotsiaalvõrgustikel on praegu ja ka tulevikus keskne roll noorte elus. Seetõttu oli oluline mõista, kas ja kuidas neid tuleks reguleerida. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võib olla kahe teraga nuga – võimas demokraatlik vahend, mis toob kokku miljoneid inimesi, aga ka viis eraeluliste andmete kogumiseks ja võimalus inimeste tarbimise suurendamiseks suunatud reklaami läbi.

Tarbijapäeva peamised tulemused on kättesaadavad siin. (dm/ss)