Miljonid puuetega kodanikud ei saa Euroopa Parlamendi valimistel hääletada

Umbes 800 000 ELi kodanikul, kellel on vaimse tervise probleeme või intellektipuue, ei lubata hääletada riiklike seaduste kohaselt, mis on jõus 16 liikmesriigis. Lisaks heidutavad miljoneid inimesi tehnilised tõkked valimisjaoskondades, kus ei võeta arvesse nende puude liigist tingitud vajadusi, märgitakse komitee aruandes.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märtsis avaldatud teabearuandest „Puuetega inimeste tegelikud õigused Euroopa Parlamendi valimistel hääletada“ selgub, et vaatamata paljudele siduvatele õigusdokumentidele, millega kaitstakse puuetega inimeste õigusi ELis, ei ole üksi liikmesriik siiani taganud kõigile juurdepääsu valimistele.

„Aruanne kajastab Euroopa inetumat poolt – tegelikkust, mis on kaugel meie ootustest,“ sõnas selle autor Krzysztof Pater, kes koostas aruande uuringute alusel, mis viidi viimase kahe aasta jooksul läbi kõigis ELi liikmesriikides (v.a Ühendkuningriik).

Üheksas riigis kaotavad vaimse tervise probleemidega inimesed automaatselt õiguse hääletada, kui neile määratakse eestkostja. Seitsme riigi seadused näevad ette, et võimet hääletada hindab igal üksikjuhul eraldi kas kohus või arstlik komisjon.

Tervelt 18 liikmesriigis ei saa pimedad valijad iseseisvalt hääletada. Kaheksas riigis ei saa inimesed, kes ei ole võimelised valimisjaoskonda tulema, ka oma häält anda.

Siiski võib aruannet pidada lootustandvaks, sest selles on loetletud 200 hea tava näidet ja kasulikku lahendust kõigist liikmesriikidest. (ll)