„Meil on veel palju teha, et tagada Euroopas puuetega kodanikele võimalus hääletada“

EMSK Info küsitles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liiget Krzysztof Paterit aruande „Puuetega inimeste tegelikud õigused Euroopa Parlamendi valimistel hääletada“ teemal.

EMSK Info: Mis ajendas Teid selle teemaga tegelema?

Krzysztof Pater: Euroopa institutsioonid väljendavad oma programmdokumentides, poliitilistes deklaratsioonides ja seadusandlikes algatustes sageli muret erinevate sotsiaalsete rühmade põhiõiguste pärast ELis. Me arvame, et ELis kehtivad õiguslikud lahendused võivad olla eeskujuks teistele piirkondadele kogu maailmas. Paljud poliitikud on enesega väga rahul ja usuvad, et meie demokraatia on peaaegu täiuslik.

Mina selle hoiakuga ei nõustu. Minu arvates on kõnealuses valdkonnas veel palju teha. Üks esimesi samme peaks olema see, et tagame kõigile puuetega inimestele tegeliku, aktiivse hääleõiguse ja võimaluse hääletada. Olen veendunud, et ühiskond, mis lubab olukorda, kus puuetega inimesed on kehtivate õigusaktide tõttu jäetud ilma õigusest hääletada, ei ole kunagi valmis täielikult aktsepteerima teiste diskrimineeritavate rühmade õigusi. Kõnealuse aruande ettevalmistamisel tahtsin eelkõige viidata takistustele hääleõiguse kasutamisel ning juhtida tähelepanu nende takistuste ulatusele. Kuid samuti oli eesmärk tuua positiivseid näiteid mõnedest riikidest, kellel on oma lähenemisviis puuetega inimeste hääleõiguse valdkonnas.

Mida loodate selle aruandega saavutada? Kas olete saanud tagasisidet?

Aruanne kajastab kurba reaalsust. Paljude inimeste jaoks kinnitab see seda, mis on aastaid juba teada. Kuid samas tuuakse välja hulk positiivseid näiteid. Organisatsioonidele, kes tegutsevad liikmesriikides puuetega inimeste õiguste või laiemalt võttes inimõiguste heaks, on see ainulaadne käsiraamat, mis pakub võimalikke soovitusi arenguteks erinevates liikmesriikides. Üks kuu pärast komitee aruande avaldamist võttis Saksamaa konstitutsioonikohus vastu otsuse võimaldada intellektipuudega inimestel hääletada Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimistel. See on veel üks näide olemasolevate takistuste kõrvaldamisest.

Aruanne edastati ka paljudele institutsioonidele, kes vastutavad valimiste läbiviimise eest liikmesriikides. See peaks võimaldama neil võrrelda puuetega inimeste vajadustega kohandamiseks võetud meetmete ulatust teistes riikides rakendatud meetmetega ning teha olulisi seadusandlikke algatusi.

Seega on Euroopa Parlamendi järgmistel, 2024. aastal toimuvatel valimistel enamikul puuetega hääletajatel võimalik hääletama minna?

Praeguse olukorra muutmiseks on kaks võimalust. Esimene neist on muuta Euroopa Parlamendi valimisi puudutavaid eeskirju. Kuna EL nõuab, et teises liikmesriigis elavatel kodanikel oleks õigus hääletada Euroopa Parlamendi valimistel, on samuti võimalik võtta vastu õigusakte, et tagada kõigile puuetega inimestele hääleõigus alates 2024. aasta valimistest. Kui võetakse selliseid meetmeid, võib eeldada, et sarnased muudatused on võimalikud ka riikliku või kohaliku tasandi valimiste puhul, mida korraldavad liikmesriigid ise. Teine ja aeglasem viis on õigusaktide muutmine liikmesriikide tasandil. Ka sel moel on võimalik oluliselt parandada puuetega inimeste hääleõiguse kasutamist järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel.