Kuna varasema reformipoliitika tulemused on kirjud, tuleb ELil ja liikmesriikidel kindlasti viia läbi põhjalik hindamine. Komitee tõdeb oma arvamuses 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta, et vaatamata senistele edusammudele on majanduskasvu hoogustamiseks ning ühtekuuluvuse ja poliitika sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks vaja uusi reforme ja poliitilisi meetmeid.

Komitee kritiseerib komisjoni analüüsis esitatud küllaltki heatahtlikku hinnangut nii majanduslikule ja sotsiaalsele arengule pärast 2014. aastat kui ka varasemale reformipoliitikale. Majanduskasv ELis tervikuna on ikka veel kriisieelsest aeglasem ja tähelepanu tuleb pöörata erinevustele nii piirkondades vahel kui ka nende sees. Analüüsis ei anta kindlasti mõista, et võiksime loorberitele puhkama jääda.

Komitee tervitab komisjoni tahet reforme toetada. Reformide ja poliitika abil tuleb suurendada majanduse ja tööturu vastupanuvõimet, et sel viisil parandada majanduskasvu ja tootlikkust. Nad peavad ka väljendama tegelikku toetust Euroopa sotsiaalõiguste sambale ja rahvusvahelistele kliimaeesmärkidele. Kahjuks puuduvad majanduskasvu analüüsis asjakohased ettepanekud nende rakendamise ja rahastamise kohta.

Lisaks ei esitata selles ettepanekuid majanduskasvu väliste ohtudega toimetulekuks. Asjakohaselt tuleb kavandada ja rahastada stimuleerimispoliitikat majanduskasvu ja tööhõive taseme säilitamiseks. Majanduskasvu analüüsis soovitatud kvaliteetsed investeeringuid haridusse ja koolitusse oleksid väga teretulnud.

Sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskond saaksid kiirendada uute poliitikaettepanekute koostamist ja tagada, et reformid oleksid riigipõhised, sobilikud ja praktilised.

Kokkuvõttes on komiteel hea meel, et komisjon eelistab avaliku ja erasektori investeeringute suurendamiseks reforme. ELi eelarve-eeskirjad peaksid võimaldama rahastada liikmesriikide eelarvest sotsiaalselt ja majanduslikult tootlikke investeeringuid, mis ei ohusta tulevase eelarve jätkusuutlikkust. (jk)