Tarbijate toomine rahastamise keskmesse

Digitaalsed piiriülesed finantsteenused ei ole sugugi veel populaarsed Euroopa tarbijate hulgas, kes eelistavad ikkagi liikmesriikide jaepankade pakutavat tegelikku kontakti. Vaja on suuremat jõupingutust, et võimaldada Euroopa tarbijatele parem valik, selgelt mõistetavad tooted ja taskukohased teenused, muutes piiriülesed tehingud turvalisemaks ja kindlamaks. Need on 26. septembril Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees toimunud arutelu peamised järeldused.

Ürituse „Tarbijad Euroopa rahastamise keskmes“ korraldas komitee ühtse turu sektsioon (INT) koostöös Euroopa jaefinantsteenuste foorumiga (ERFF). Teiste hulgas osalesid sellel komitee liikmed Ariane Rodert, kes on INTi sektsiooni esimees, Petru Sorin Dandea, kes on finantstehnoloogia tegevuskava käsitleva arvamuse raportöör, Carlos Trias Pintó, kes on jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava ning avalikustamise ja nõuandmise määrust käsitleva arvamuse raportöör ja tarbijatele suunatud finantsteenuseid käsitleva arvamuse kaasraportöör. Samuti osalesid komiteest tarbijate esindajad Evangelia Kekeleki ja Claude Mader. Euroopa Parlamendi liikmetest olid kohal Othmar Karas ja Molly Scott Cato, Euroopa Komisjonist tarbijapoliitika osakonna juhataja Renatas Mazeikas. Lisaks osalesid Euroopa jaefinantsteenuste foorumi esindajad, tarbijaorganisatsioonid ning liikmesriikide ametnikud.

Arutelud olid jaotatud kahte ossa:

  • piiriülene ümberkujundamine, ühinemine ja jagunemine;
  • läbipaistvuse loomine ja usk jätkusuutlikku tulevikku.

Osalejad leidsid, et Euroopa tarbijad ei aktsepteeri veel täielikku digiteerimist, sest füüsiline kontakt on nende jaoks väga oluline. Ainult 7% kasutavad praegu piiriüleseid finantstehinguid. Usalduse puudumisele lisandub ELi tarbijakaitsealaste õigusaktide ebaühtlane ülevõtmine Euroopas. Konverentsil leiti, et selle asemel, et tarbijad on kaugel rahastamisest, peaksid nad olema selle keskpunktis.

Esimeses osas rõhutati, et digitaalse ühtse turu reaalseks muutmiseks peaksid liikmesriigid tutvustama oma kodanikele nii küberturvalisuse ja andmekaitse potentsiaali kui ka ohtusid. Räägiti vajadusest suurendada usaldust, andes tarbijatele nõu nende õiguste koha ja pakkudes lihtsat juurdepääsu õiguskaitsevahenditele, arvestades, et 74% Euroopa tarbijakeskuste võrgustikule (ECC-Net) saadetud 48 000 abitaotlusest puudutas e-kaubandust.

Sõnavõtjad märkisid, et finantstehnoloogia pakub suuremat konkurentsi ja tarbijatele väiksemat kulu, aga tekitab muret seoses automatiseeritud nõuannete, tehisintellekti ja suurandmete kasutamise ning finantsplatvormide tegutsemise vallas.

Kohtumise esimeses osas rõhutati, et komisjoni ettepanek võib luua viivislaenude järelturu, mis oleks väga ohtlik tarbijatele, kes on juba pidanud tasuma finantskriisi kulusid. Finantsalane nõustamine annab tarbijatele lootuse, et nad valivad õiged finantstooted, aga andmed näitavad, et tarbijate usaldus ja rahulolu kõigi sektorite hulgas on finantsteenuste puhul kõige väiksem.

Konverentsi teises osas juhiti tähelepanu jätkusuutlikule rahastamisele kui jätkusuutliku majanduse alustalale. Uuringud näitavad, et 70% investoritest hoolivad keskkonnast. Lisaks rõhutati, et finantstoodete kvaliteeti hindavad reitinguagentuurid peaksid pakkuma ka selget teavet, kuidas investeeringuid kasutati.

Üks soovitus oli määrata tarbijate jaoks kindlaks lihtsad, võrreldavad ja läbipaistvad esindustooted kogu ELis erinevate digitaalsete jaotussüsteemide kaudu, julgustades tarbijaid neid tooteid usaldama.

Takistused, mis tuleb kaotada, on järgmised: keelelised ja õigusalased erinevused, mitteresidentidele kehtivad kõrgemad tasud, mitteresidentidele teatud finantsteenustele ja -toodetele juurepääsu keelamine, maksuerinevused, valuutariskid jt. Rõhutati, et digitaalsed jaotuskanalid peavad järgima tehnoloogilise neutraalsuse, proportsionaalsuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid, arvestades, et 60–70% tarbijatest on vastu oma andmete avaldamisele kolmandatele isikutele. (dm)

Fotol vasakult paremale: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed Carlos Trias Pinto, Ariane Rodert ja Michael Ikrath, Euroopa Parlamendi liige Othmar Karas ning ERFF esindaja Fiona Murray