EMSK info

Komitee auhinnale on laekunud 148 kandideerimistaotlust. Sel aastal antakse auhind innovatiivsetele algatustele, mis edendavad identiteete, euroopalikke väärtusi ja kultuuripärandit Euroopas

ELi tasandil organiseeritud kodanikuühiskonda esindav Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kuulutas 50 000 eurose fondiga auhinnaalgatuse välja juunis. Kandideerida sai kuni 7. septembrini. Selleks päevaks oli laekunud taotlusi 27 liikmesriigist, mis viitab kodanikuühiskonna huvi kasvule auhinna vastu, sest 2017. aastal oli esindatud vaid 20 riiki.

Enim võistlusprojekte – tervelt 24 – esitati 2018. aastal Itaaliast. Lisaks saadeti 13 projekti Saksamaalt ja Belgiast ning 11 Kreekast.

Kandidaate hindab 10 eksperdist koosnev žürii ja auhinnavõitjaid teavitatakse eeldatavasti novembri lõpupoole. Pidulik auhinnatseremoonia toimub 13. detsembril 2018 komitee täiskogu istungjärgu ajal Brüsselis.

Auhind võib minna jagamisele kuni viie võistleja vahel.

Kodanikuühiskonna auhinnale võivad kandideerida kõik Euroopa Liidus ametlikult registreeritud kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis tegutsevad kohalikul, piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil. Samuti on see avatud üksikisikutele.

Juba kümnendat aastat välja antava kodanikuühiskonna auhinna käivitas komitee selleks, et tunnustada ja innustada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja/või üksikisikute konkreetseid algatusi ja saavutusi, mis on andnud märkimisväärse panuse Euroopa ühtekuuluvuse ja integratsiooni aluseks olevate ühiste väärtuste edendamisse.

Rohkem teavet auhinna kohta leiate meie kodulehel – EMSK kodanikuühiskonna auhind 2018. (ll)

Septembrikuu täiskogu istungjärgul, millel osales ka eelarve ja personali eest vastutav volinik Günther Oettinger ja millel arutati ELi mitmeaastast finantsraamistikku perioodiks 2021–2027, kutsus EMSK – kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga – üles koostama ambitsioonikat eelarvet suurusega vähemalt 1,3 % kogurahvatulust. Selline eelarvemaht annaks ELile vahendid praeguste ja tulevaste väljakutsetega toimetulekuks. Kokkulepe tugeva eelarve osas enne Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aasta mais saadaks olulise poliitilise signaali ja tagaks oluliste programmide tegevuse viivitamatu alustamise.

EMSK selleteemalise arvamuse raportöör Javier Doz Orrit ütles komisjoni eelarveettepaneku kohta: „Me toetame ettepaneku struktuuri ja prioriteete, samuti lihtsustamise, paindlikkuse ja sünergiameetmeid, kuid vahendite mahu edasine vähendamine ei ole ELi majanduse olukorda arvestades vastuvõetav.“

Günther Oettinger kaitses eelarve kavandatud kärpimist 1,16 %-lt 1,11 %-le kogurahvatulust. Selle otsuse aluseks oli Ühendkuningriigi lahkumine, mis toob kaasa tulude vähenemise, ja mõne liikmesriigi soovimatus rohkem panustada. Komisjoni ettepanek pidi olema ambitsioonikas, kuid jääma reaalsuse piiridesse, et saavutada lõpuks üksmeelne heakskiit.

Komitee liikmed ütlesid, et nad ei aktsepteeri mingil juhul märgatavat eelarvekärbet ühtekuuluvuspoliitika või ÜPP alal. Mõlemas valdkonnas on vaja säilitada vähemalt praegune eelarvetase.

Volinik väljendas kahetsust eelarvekärbete üle neis programmides, kuid pidas neid asjakohasteks. Kärped tulenevad eelarve vähenemisest ja uute poliitiliste prioriteetide kehtestamisest.

Selles osas toetab komitee uute omavahendite loomist, et eelarvesse tulu saada. Komitee peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanek hõlmab üksnes osa kõrgetasemelise omavahendite töörühma (HLGOR) ettepanekutest.

Seotud avaldused:

President Luca Jahier

Raportöör Javier Doz Orrit

Euroopa Komisjon ettepanekud tugeva 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kohta hõlmavad palju positiivset, kuid ei ole piisavalt ambitsioonikad. Ühtekuuluvuspoliitika eelarve, mida on vähendatud võrreldes eelmise perioodiga 10 %, et ole piisav selleks, et rahuldada praeguse poliitilise tegevuse ja keskkonna vajadusi. Lõplik kokkulepe ELi eelarve kohta perioodil 2021–2027 tuleb saavutada enne ELi 2019. aasta valimisi, arvestades ELi ees seisvaid väljakutseid.

See on üks peamistest järeldustest, millele jõuti hiljutisel komitee võõrustatud konverentsil eesmärgiga valmistada ette mitmed arvamused, milles käsitletakse komisjoni ühtekuuluvuspoliitika paketti, mis esitati mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute raames.

Konverentsi käigus rõhutati, et vaja on tõelist pühendumist regionaalarengule ja ühtekuuluvuspoliitikale. ELi jaoks pöördelisel ajajärgul võib ambitsioonikas poliitika aidata võidelda kasvava euroskeptitsismi ja muude poliitiliste ja sotsiaal-majanduslike väljakutsetega, tuues inimeste igapäevaellu reaalset kasu ja mõjutades arusaamist ELi poliitikast. Tõeline pühendumine peaks esmajoones kajastuma selges strateegias ja asjakohastes eelarveeraldistes. Mõlemad peaksid olema kooskõlas poliitilise keskkonnaga, et olla tõhusad ja vastata kodanike ootustele. Enamik osalejaid leidis, et eelmises mitmeaastases finantsraamistikus ühtekuuluvuspoliitikale ette nähtud eelarvevahendite maht? tuleks vähemalt säilitada. Kaalul on ELi usaldusväärsus.

Sõnavõtjad ütlesid samuti, et kaasrahastamise määr tuleb säilitada, et tagada vahendite kättesaadavus kõigile abisaajatele.

Komitee arvamused komisjoni ühtekuuluvuse paketi kohta pannakse hääletusele 2018. aasta septembri ja oktoobri täiskogu istungjärkudel. (jk)

Sooline digilõhe on juba varases lapseeas algava naiste diskrimineerimise tagajärg. Komitee soovitab kasutada mitmetasandilist käsitlust ja terviklikke poliitikameetmeid, et tegeleda ebavõrdsuse eri allikatega.

„Haridussüsteem on peamine poliitikavaldkond, mida käsitleda tuleb. Peame kõrvaldama kultuurilised ja ka keelelised stereotüübid ning just selles viimati nimetatud valdkonnas saame me kõik kaasa aidata,“ ütles Giulia Barbucci. „Tüdrukutele (ja ka poistele) tuleb pakkuda teistsuguseid eeskujusid. 21. sajandil on viimane aeg tegeleda sooliste stereotüüpide probleemiga ning käsitleda nende kõige sügavamaid sotsiaalseid ja kultuurilisi põhjuseid.“

On tähtis tagada kõigile digikirjaoskus ja -õpe ning seepärast peavad õpetajad ja koolitajad olema harjunud kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

Tuleb suurendada tüdrukute ja naiste huvi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) vastu, näiteks tutvustades neile digitaalvaldkonna naiseeskujusid ja edukaid naisettevõtjaid ning samuti teavitades neid võimalustest ja väljavaadetest teha edukat karjääri tänu parematele teadmistele STEM-ainetes. See on eriti vajalik seepärast, et üha olulisemaks muutuvad nii IKT-alane haridus kui ka valdkonnaülesed, ettevõtlusalased, digitaalsed ja pehmed oskused, nagu empaatia, loovus ja keeruliste probleemide lahendamise oskus, mis on peamiselt naistele omistatavad omadused.

Tööturult kõrvalejäämise vältimiseks on esmatähtis elukestev õpe ja eriti oluline on see naiste puhul. Sotsiaalpartneritel on siinkohal tähtis osa. „Sotsiaalpartnerid peavad enamasti etendama olulist rolli, et tagada õiglased töötingimused ja sotsiaalkaitse kättesaadavus. Samuti on see vajalik juhutöödel põhinevas majanduses,“ märkis Giulia Barbucci. (sma)

Juurdepääs sotsiaalkaitsele on õiglasema ühiskonna keskne element, siiski ei ole see üha sagedamini kättesaadav paljudele inimestele Euroopa tööturul ja eelkõige neile, kes on hõivatud uute töövormidega või on füüsilisest isikust ettevõtjad – nii hoiatas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses, mille teemaks oli Euroopa Komisjoni sotsiaalkaitsele juurdepääsu käsitlev ettepanek.

Komitee kutsus Euroopa Liidu kõigi tasandite institutsioone, kodanikuühiskonna organisatsioone ja sotsiaalpartnereid üles tegema ühiselt tööd sotsiaalse jätkusuutlikkuse taastamise nimel, „mille laiem eesmärk on luua võrdsed võimalused sotsiaalvaldkonnas, kus kõigile on samade eeskirjade alusel ja võrreldavatel tingimustel tagatud juurdepääs sotsiaalkaitsele“.

„EL peab edendama Euroopa kodanike vahelist võrdsust ja me peame rääkima meie ühiskondade sotsiaalsest jätkusuutlikkusest,“ ütles arvamuse raportöör Giulia Barbucci täiskogu ees kõneledes. „Meie ülesanne on kinnitada Euroopa sotsiaalset mudelit ja taastada usaldus ELi vastu ning võidelda seega euroskeptitsismi leviku vastu. See mõjutab ELi tulevikku“.

Komitee kutsus liikmesriike üles otsima lahendusi, mis võimaldaksid sotsiaalkindlustussüsteemide finantseerimist viisil, mis mitte ainult ei taga nende jätkusuutlikkust, vaid muudab need kaasavamaks, pakkudes juurdepääsu uute tööhõivevormide raames tegutsevatele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele ning kõigile haavatavatele rühmadele. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu 20. septembri istungil tutvustasid Euroopa kodanikualgatuse „Minority SafePack“ algatajad oma taotlust, millega soovitakse parandada rahvus- ja keelevähemusse kuuluvate isikute kaitset Euroopas

5. eduka kodanikualgatuse pooldajad, keda esindas Loránt Vincze, tänasid komiteed, kes esimese ELi institutsioonina pakkus edukaks osutunud algatusele platvormi. 

Selle eduka kodanikualgatuse algatajad leiavad, et rahvus- ja keelevähemusse kuuluvate isikute õigusi alati ei järgita ning paljudel juhtudel on vähemuskeeled ja -kultuurid lausa ohus.

Oma sõnavõtus kritiseeris Vincze ka Euroopa kodanikualgatust kui vahendit: tema sõnul on see tavakodanike jaoks liialt keeruline ja kulukas. See on paljude aastate jooksul olnud ka komitee peamine etteheide, mis lõpuks veenis komisjoni vajaduses see oluline kodanike ELi tasandil osalemise vahend läbi vaadata. Läbivaatamine on praegu käimas ning komisjon, parlament ja nõukogu on juba alustanud ametlike konsultatsioonidega.

Korraldajad ei ole veel otsustanud, millal oma kodanikualgatus ametlikult komisjonile esitada. Vincze selgitas, et kuna tähtaeg neid ei seo, uurivad nad esmalt kõrgetasemeliste ELi otsuselangetajatega kohtudes, mis võiks olla algatuse maksimumtulemus.

Komitee president Luca Jahier, kelle ametiaja üks keskseid teemasid on Euroopa kultuuripärand, tunnustas algatuse suurt edu. Tema sõnul tõendab see saavutus, et Euroopa kodanikud suudavad Euroopa tulevikku kujundada, kui nad tegutsevad üheskoos ja lasevad oma häältel ühiselt kõlada.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu 20. septembri istungil sai komisjoni kavandatud uuele kokkuleppele tarbijatega osaks Euroopa ettevõtjate ja tarbijate esindajate üksmeelselt leige vastuvõtt. Paketi kohta seisukohta võttes küsib komitee, kas uus kokkulepe täidab lubaduse viia Euroopa tarbijakaitseõigus vastavusse digiajastu nõuetega. Komitee arvates tulnuks esmajoones keskenduda kehtivate tarbijakaitse-eeskirjade tegelikule jõustamisele.

Kuigi komiteel on hea meel selle üle, et komisjon kõrvaldas viimaks kollektiivset õiguskaitset ümbritsenud ebamäärasuse, oleks komitee soovinud veelgi kaugemale minna ning muuta ühishagid võimalikuks ja kättesaadavaks.

Ettepaneku üks puudusi seisneb selles, et puuduvad sätted, mis lubaksid tarbijatel valida, kas kollektiivhagiga liituda või mitte.

Komitee arvates peaks komisjon tegelema ka küsimusega, kuidas rahastada tarbija- ja kodanikuühiskonna organisatsioone, kelle ülesanne on kaitsta tarbijate kollektiivseid õigusi, ja paluma selleks liikmesriikidel toetada kohtuvaidluskulude fondide loomist.

Komitee leiab, et komisjon pidanuks keskenduma kehtivate eeskirjade kohaldamisele tooteohutuse, turujärelevalve, ebaausate kaubandustavade ning komisjoni ja liikmesriikide tarbijakaitseasutuste koostöö valdkonnas.

Komitee tunneb heameelt komisjoni ettepaneku teatud elementide üle. Väga tervitatav uuendus on tarbijaõiguste laiendamine kõigile digiteenustele, sh näiliselt tasuta digiteenustele, samuti konkreetsete kriteeriumide kasutuselevõtt, et määrata eeskirju rikkuvatele ettevõtetele hoiatavaid trahve, mis ulatuvad vähemalt 4%-ni kaupleja käibest.

Väga vajalikud on meetmed tarbijate kaitseks iseäranis toiduainete kvaliteedierinevuste eest, tagamaks tarbijatele, kes tunnevad end mõnikord teisejärguliste kodanikena, võimalus tunda end võrdsetena kogu Euroopas.

Kauplejate ja tarbijate esindajad komitees tunnistasid siiski, et teatud konkreetsetes küsimustes ei õnnestunud neil ühist seisukohta leida.

Kauplejad pooldavad lepingueelse teabe ajakohastamist, lihtsustamist ja kohandamist, ent tarbijate arvates vähendaks see kaitsetaset.

Tarbijate õiguse osas veebis sõlmitud lepingust taganeda pooldavad ettevõtjad, iseäranis VKEd, et kõrvaldataks kohustus võtta vastu veebis ostetud kaupu, mida ei ole mitte proovitud, vaid pigem kasutatud ja mis seejärel tagastatakse, ning maksta raha tagasi enne, kui neil on võimalik kontrollida tagastatud kauba kahjustatust. Tarbijate arvates kätkeb ettepanek endas ohtu piirata tarbija õigusi, kuigi pole tõendeid nende õiguste laialdasest kuritarvitamisest.

Agressiivsete kaubandustavade küsimuses leiavad kauplejad, et kui lubada liikmesriikidel rändmüüki piirata, tekib oht stigmatiseerida tervet majandussektorit. Nad soovivad, et meetmete sihtrühma kuuluksid kõik agressiivsed tavad. Tarbijad toetavad seda meedet juhul, kui seda kohaldatakse tervise ja ohutuse huvides täpselt määratletud kaubakategooriate suhtes (farmaatsiatooted, relvad). (dm)

EL peab tagama, et tehisintellekti revolutsioon ei ohustaks töö kvaliteeti Euroopas. Inimeste ja masinate vaheline koostoime peab olema reguleeritud nii, et inimestest ei saaks kunagi masinate käsutäitjad, rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses, mis võeti vastu komitee septembri täiskogu istungjärgul.

Komitee usub, et äärmiselt oluline on inimeste ja masinate vahelise suhte määratlemine – kui autonoomsed viimased võivad olla ja kuidas nad täiendavad inimeste tööd. Komitee kutsub komisjoni üles käsitlema neid küsimusi ettevalmistatavates tehisintellekti käsitlevates eetikasuunistes.

„Ei ole eetiliselt vastuvõetav, et tehisintellekt kontrollib inimest või et inimest peetakse käsutäitjaks masina suhtes, mis esitab talle täitmist vajavad ülesanded, nende täitmise viisid ja tähtajad, mille jooksul need tuleb täita. Sellegipoolest näib, et aeg-ajalt on see eetiline piir juba ületatud“, ütles arvamuse raportöör Franca Salis Madinier.

Euroopa Komisjoni tehisintellekti strateegia, mis keskendub jõuliselt haridusele, koolitusele ja digioskuste arendamisele, aitab ühiskondlikku polariseerimist tõkestada, samas on selle näol tegu vaid osalise vastusega tehisintellektiga seotud keerulistele väljakutsetele. Komitee juhib tähelepanu sotsiaaldialoogi kolmele vahendile, mis võivad aidata tagada sotsiaalselt vastuvõetava ülemineku:

• kaasav tehisintellekt, mis kaasab töötajaid tehisintellekti kasutusele võtmise praktilistesse protsessidesse töökohtadel, et lihtsustada selle aktsepteerimist;
• muutuste ennetamine läbi sotsiaaldialoogi, analüüsides, kuidas toomisprotsessid muudavad ettevõtteid ja valdkondi;
• sotsiaalselt vastutustundlik ümberkorraldamine, kui koondamine osutub vältimatuks, uurides võimalikke alternatiive kärbetele.

Komitee hoiatab ka ohtude eest, mis tulenevad algoritmide kasutamisest töötajate värbamisel, ning soovitab Euroopa Komisjonil sätestada eetikasuunistes läbipaistvuse põhimõtted.

Kuna juba on teateid õnnetustest töökohtadel, mis on põhjustatud inimeste ja masinate vahelisest suhtlusest, kutsub komitee üles määratlema selgelt esilekerkivad tervise- ja ohutuseriskid ja nägema ohustatud töötajate jaoks ette asjaomased sätted ELi õigusaktides.

Lõpetuseks sooviks komitee, et komisjon algataks arutelu selle üle, kuidas rahastada sotsiaalkindlustussüsteeme tulevikus, kuna praegused, peamiselt töö maksustamisest kogutavatel sissetulekutel põhinevad süsteemid, ei oleks enam jätkusuutlikud. (dm)

Ebaausad kaubandustavad põhjustavad negatiivseid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid mõjusid. Komisjon on tunnistanud, et toiduainete tarneahel on ebaausate kaubandustavade suhtes eriti haavatav. Siiski ei minda toiduainete tarneahela ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi ettepanekus piisavalt kaugele.

„Võimupositsioon koondub toiduainete tarneahelas järjest enam ning põllumajandustootjad, töötajad, VKEd ja tarbijad kannatavad selle all kõige rohkem. Minimaalse ühtlustamise eesmärgi kehtestamisest ei piisa. Me vajame ELi õigusraamistikku, millega keelustatakse kõik kuritarvituslikud tavad,“ ütles Peter Schmidt. Lisaks on vaja, et õigusaktid hõlmaksid ka põllumajanduslikke toiduks mittekasutatavaid tooteid ja sööta.

Komitee teeb ettepaneku ka jõustamismehhanismide kohta, mis peavad olema palju tugevamad ja tagama kaebuse esitaja anonüümsuse kaitse. Jõustamine võib toimida konkreetse ombudsmanimenetluse, ühishagi või ametiasutuste õiguskaitse kujul. Kaebemenetluse hõlbustamiseks peaksid kohustuslikud olema kirjalikud lepingud, mis tooksid läbirääkimistesse rohkem õiglust.

Seoses kaitse ulatusega peab komitee vajalikuks laiendada seda kõigile ettevõtjatele ELis ja väljaspool seda, kuna – isegi kui suured ettevõtjad kannatavad samuti ebaausate kaubandustavade all – peamine surve langeb vältimatult ahela kõige nõrgematele lülidele.

Peale selle ei ole vastuvõetav, et toiduaineid müüakse alla nende omahinna. „Me soovime tõhusat keeldu sellele, et toidukaupu müüakse toiduainete kaubanduses alla tootmiskulude,“ rõhutas Peter Schmidt. „Tootjatele, näiteks põllumajandustootjatele, tuleb maksta õiglast ja ausat hinda. Nad peavad teenima sissetulekut, millest piisab investeeringuteks, innovatsiooniks ja kestlikuks tootmiseks.“(sma)

Sotsiaalmeedia platvormid peaksid muutuma vastutustundlikumaks ja järgima rangeid reegleid. Komitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et see oleks suur samm edasi väärinfo probleemi lahendamisel. Samas ei ole komisjoni ettepanekus esitatud praktilisi samme, millega neid eesmärke saavutada. Martin Sieckeri koostatud arvamuses, mis võeti vastu komitee täiskogu 19. septembri 2018. aasta istungjärgul, kutsub komitee komisjoni üles võtma kasutusele kohustuslikud meetmed.

Eri riiklike ja valitsusväliste tegutsejate loodud väärinfo kasv kujutab endast tõelist ohtu demokraatiale, sest demokraatia korralik toimimine sõltub hästi informeeritud kodanikest, kes saavad valikuid teha usaldusväärsete faktide ja arvamuste põhjal.

Üks väärinfoga seotud põhiprobleeme on asjaolu, et internetis on peaaegu võimatu kontrollida teabeallikate identiteeti. Lisaks sellele kasutavad küberruumis pahatahtlike kavatsustega tegutsevad inimesed ja organisatsioonid võltsidentiteeti. „Tehnoloogia ei ole hea või halb, kuid seda võib kasutada headel või halbadel motiividel. Sõltub sellest, kes selle taga on,“ ütles Martin Siecker. „Seetõttu peame võitlema väärinfo vastu samadel alustel ja kasutama ära uue tehnoloogia võimalused, et inimesi turvaliselt ja õigesti teavitada,“ ütles ta lõpetuseks. (mp)

Euroopa Komisjoni kavandatav uus digitaalse ühtse turu määrus ei kaitse mitte ainult e-kaubanduse tarbijaid, vaid esimest korda ka VKEsid. Veebiplatvormidel ja otsingumootorites tegutsevad ettevõtjad saavad edaspidi lahendada võimalikke konflikte kohtuväliselt. Seda edusammu rõhutatakse Marco Vezzani koostatud arvamuses, mis võeti vastu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu 19. septembri 2018. aasta istungjärgul.

Komisjoni uuringu kohaselt esineb probleeme peaaegu 50 %-l Euroopa ettevõtjatest, kes tegutsevad veebiplatvormidel. 38 %-l juhtudest jäävad lepinguliste suhetega seotud probleemid lahendamata ning 26 %-l juhtudest leitakse lahendus raskustega. Seni on ELi õigusaktides keskendutud suhete kindlaksmääramisele e-kaubanduse ettevõtjate ja tarbijate vahel, kuid veel ei ole otsustavalt tegeletud ettevõtjate ja veebiplatvormide vaheliste suhetega.

Seepärast on komisjon otsustanud suurema õigluse ja läbipaistvuse tagamiseks tegeleda VKEde ja veebiplatvormide ärisuhete küsimusega digitaalse ühtse turu strateegia läbivaatamise raames. „Meil on hea meel selle komisjoni ettepaneku üle kui esimese katse üle reguleerida ettevõtjatevahelisi suhteid e-kaubanduse valdkonnas ja kaitsta veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajaid,“ ütles Marco Vezzani. „Siiski ei suuda see määrus üksinda lahendada kõiki digitaalse ühtse turu probleeme,“ jätkas ta. „Üleilmsed osalejad ja ärikasutajad, eelkõige VKEd, ei ole sellel väga dünaamilisel ja keerulisel turul ühtviisi tugevad. Komisjon peaks kehtestama sidusrühmade vahel selged piirid ja suhted ning võitlema domineeriva positsiooni kuritarvitamise vastu.“ (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoiatab, et Euroopa Komisjoni keskkonnaalane tegevuskava, mille eesmärk on ELi keskkonnaõiguse kehva ja ebaühtlase rakendamise ning keskkonnaalase juhtimise parandamine kogu ELis, näitab teravat ambitsioonide ja vahendite puudust, pakkudes meetmeid, mis on liikmesriikide rikkumiste asjakohaseks ja ühetaoliseks karistamiseks liiga nõrgad.

„Kava sisaldab vaid murdosa sellest, mida on vaja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise tagamiseks,“ sõnas arvamuse raportöör Arnaud Schwartz. „Meie arvates tuleb ELi õiguse nõuete rikkumisega tegeleda asjakohaselt, kõrgel tasemel ja õigeaegselt, kuid kõnealuses teatises seda ei kavandata.“

Äsjases arvamuses väljendab komitee seisukohta, et komisjon peab aluslepingute täitmise järelevalvajana tagama, et keskkonnaeeskirju jõustatakse, ja tal peab olema õigus algatada täitemenetlus, kuna komisjonil on ELi ühishuvide kaitsmisel võtmeroll, seda eriti keskkonnaseisundi praegust tõsist halvenemist silmas pidades.

Kahjuks räägitakse tegevuskavas üksnes suutlikkuse suurendamisest liikmesriigi tasandil. Teiseks ei saa nõustuda asjaoluga, et meetmeid soovitatakse vaid siis, kui nõuete mittetäitmine tuleneb selgusetusest või puudulikust mõistmisest, jättes käsitlemata muud olulised põhjused, näiteks poliitilise tahte puudumine.

Komitee tõdes, et keskkonnanõuete täitmise korrektseks jälgimiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama piisavad rahalised vahendid lisatöötajate värbamiseks. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Luca Jahier ning Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc osalesid komitee täiskogu 20. septembri 2018. aasta istungjärgul aktiivses arutelus liikuvuse üle. Komitee liikmetega peetud arutelus keskenduti sellistele teemadele nagu sobiv õigusraamistik hästitoimiva Euroopa ühtse transpordipiirkonna tagamiseks, maismaatranspordi tehnoloogia digiteerimine, elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide parem koostalitlusvõime ja investeeringud puhtasse elektrienergiasse.

2018. aasta mais avaldati kolmas liikuvuspakett, millega jõuab lõpule komisjoni jõuline liikuvuse ajakohastamise kava. Komitee arutab oma teemakohaseid arvamusi oktoobris toimuval täiskogu istungjärgul ning võtab need seejärel vastu.

„Komitee jälgis tähelepanelikult kõiki liikuvuspakette ja aitas aktiivselt kaasa uute poliitikameetmete kujundamisele,“ märkis Luca Jahier. „Meil on hea meel, et komisjon on asunud põhjalikult ajakohastama Euroopa liikuvust ja transporti paketi „Liikuvus Euroopas“ algatuste abil. Me toetame kolmandat liikuvuspaketti. Ühendame jõud, et investeerida säästvasse, ohutusse ja arukasse liikuvusse.“

Violeta Bulc rõhutas, et kõnealused kolm liikuvuspaketti väljendavad komisjoni eesmärki keskenduda CO₂-heite vähendamisele, digiteerimisele, investeerimisele ja innovatsioonile. „Meie eesmärk on saavutada Euroopas ohutu, turvaline, puhas, kaasav ja tõhus liikuvus,“ ütles ta ning sõnas lõpetuseks: „Konkreetsemalt on kolmanda liikuvuspaketi eesmärk saavutada ohutu, liiklussurmadeta liikuvus, puhas, nullsaastega liikuvus ja autonoomne, paberivaba liikuvus.“ (mp)

Suurem eelarve, võrkude suurem koostoime, jätkuv tehniline tugi, taas suund elektrienergia projektidesse investeerimisele ja kaheotstarbeline tsiviil-militaartaristu. Arvamuse koostasid Aurel Laurențiu Plosceanu ja Graham Watson ning see kiideti heaks komitee täiskogu 19. septembri 2018. aasta istungjärgul. Komitee toetab selles laias laastus Euroopa ühendamise rahastu uut määrust (2021–2027) ja juhib tähelepanu valdkondadele, kus on veel arenguruumi.

Euroopa ühendamise rahastu reformitud programmi kaudu investeerib Euroopa Liit üleeuroopalistesse transpordi-, energia- ja digivõrkudesse. Tänapäevane ja suure jõudlusega taristu on väga oluline, et ühendada ja integreerida Euroopa piirkondi, soodustada töökohtade loomist ning saavutada arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv.

„Euroopa ühendamise rahastu on üks kõige edukamatest Euroopa programmidest ning sellel on strateegiline tähtsus siseturu integratsiooni, energialiidu lõpuleviimise ja aruka liikuvuse seisukohalt ja seoses ELi võimalusega pakkuda kodanike, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ettevõtjate jaoks konkreetset lisaväärtust,“ ütles Laurențiu Plosceanu. „Me ei tohi lubada liikmesriikide või ELi reguleerivatel asutustel takistada elektrivõrkude ühendamist, näiteks külmutades kavad, mis on finantseeritud eravahenditest. Kui tahame saavutada oma kliimakaitse eesmärgid, vajame üleeuroopaliste võrkude rahastamist nii avalikust kui ka erasektorist,“ ütles lõpetuseks Sir Graham Watson. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm

Sotsiaalse edu säilitamiseks on meil vaja majanduslikku edu. Euroopa sotsiaalse mudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb meil tõsta selle tõhusust ning suurendada Euroopa tootlikkust. Need olid peamised järeldused arutelul „Euroopa sotsiaalne mudel – kas me globaliseerinud maailmas saame seda veel endale lubada?“, mis toimus Sopotis, Poolas, 27. septembril 2018.

ELi osakaal maailma rahvastikust on 7 %, maailma SKP-st 20 % ja maailma sotsiaalkaitsekulutustest vähemalt 40 %, ütles EMSK tööandjate rühma esimees Jacek Krawczyk. Sellele vaatamata võtab Euroopa kodanike seas maad tõrjutusetunne, nagu ka populism.

Osalejad leidsid, et on vaja õiget tasakaalu majandus- ja sotsiaalpoliitika vahel, kuid samas ei jõutud üksmeelele selles osas, millised peaksid olemas selle tasakaalu proportsioonid. BusinessEurope’i esindaja Markus Beyreri sõnul jääb konkurentsivõime edendamine endiselt prioriteediks. Ta leidis, et Euroopa sotsiaalmudeli trump seisneb riiklike lahenduste paljususes ning et see lähenemisviis peaks jätkuma.

Majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaõigusi tuleks käsitleda võrdsetena. Sotsiaalõigused on ka inimõigused, rõhutas OSCE esindaja Katarzyna Gardaphadze.

Poola ettevõtte Work Service juhatuse esimees Maciej Witucki meenutas osalejatele, et sotsiaalsüsteemide rahastamiseks tuleb ettevõtteid ja töötajaid maksustada ning et töökohtade pakkumiseks on meil vaja anda inimestele korralikku haridust.

Euroopa sotsiaalset mudelit ei ole tohi vaadelda kulu, vaid investeeringuna. On vaja tõelist sotsiaaldialoogi, et hajutada usaldamatust töötajate, tööandjate ja riigi vahel, rõhutas Poola ametiühingufoorumi esindaja Dorota Gardias.

Hans-Peter Klös Kölni Majandusuuringute Instituudist juhtis tähelepanu sellele, et ilma Euroopa tootlikkust tõstmata on raske Euroopa sotsiaalset mudelit säilitada.

Arutelu leidis aset Euroopa uute ideede foorumil, mille korraldas Poola Eraettevõtjate Liit Lewiatan. (jl)

Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Sel kuul kohtus töötajate rühm Viinis, et arutada nii Austria eesistumisega seonduvat kui ka Euroopa töötajate ja kodanike ees seisvaid ohte ning ametiühingute strateegiaid nende käsitlemiseks.

Rassism, ksenofoobia, natsionalism ja parempoolne populism on tõusuteel, saades hoogu viimaste aastate uusliberaalsest poliitikast, mis tekitasid ebavõrdsuse ja vaesuse kasvades üldsuses rahulolematust. Riikide solidaarsuse puudumine peegeldub Euroopa tasandil, kus liikmesriigid on haaranud kinni igast võimalusest, et Euroopa sotsiaalmeetmete kava nõrgendada. Olukorrale oleks pidanud lahendust pakkuma sotsiaalõiguste sammas, mis on siiani aga olnud ebatõhus ning ilma piisavate vahendite ja mehhanismideta. Kuid on valitsusi, mis seavad avalikult küsimärgi alla demokraatia alused ja õigusriigi, rünnates kodanikuühiskonda ja ametiühinguid.

Sellisel olulisel hetkel, mil kaalul on töötajate õigused ja elutingimused, kogunes töötajate rühm ELi eesistujariigis, et arutada, mida ametiühingud saavad teha ja peaksid tegema olukorra muutmiseks, enne kui on hilja. Osalejate hulgas olid teiste seas Austria ametiühingute liidu ÖGB esimees Wolfgang Katzian, tunnustatud ajakirjanik ja ajaloolane Raimund Löw ja Euroopa Parlamendi S&D fraktsiooni endine esimees Hannes Swoboda. (ppr)

Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee Euroopa mitmekesisuse rühm

Majanduslik edasiminek ja sotsiaalne stabiilsus on kaks suurepärast relva euroskeptitsismi vastu võitlemisel, aga üksnes nendest ei piisa. Austrias Feldkirchis 11. oktoobril 2018 koostöös Voralbergi töötajate kojaga korraldatud konverentsil vaatles komitee Euroopa mitmekesisuse rühm seda, kuidas ja miks on populism ELis üha enam kanda kinnitamas, ja juhtis tähelepanu rollile, mis kodanikuühiskonnal võib selle vastu võitlemisel olla.

Kõnealune üritus tõi kokku komitee liikmed ja Austria kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, et arutada peamisi tulemusi, milleni jõuti uuringus „Ühiskonnad väljaspool suurlinnu: kodanikuühiskonna organisatsioonide roll populismiga tegelemisel“, mille tellis Euroopa Kodanike Teenistuse (ECAS) Euroopa mitmekesisuse rühm. Arutelu keskmes oli populismi kasv neljas liikmesriigis ja iga riigi kahe erineva majandusliku arengutasemega piirkonna võrdlus:

• Austria: Klagenfurt-Villach ja Alam-Austria lõunapiirkond;
• Prantsusmaa: Drôme ja Aisne;
• Itaalia: Udine ja Reggio di Calabria;
• Poola: Płocki ja Nowosądecki.

„EL ei pea mitte üksnes inimestega rääkima, vaid neid ka aktiivselt kuulama ja osalema dialoogis,“ ütles Euroopa mitmekesisuse rühma esimees Arno Merzler. „Euroopa kodanikuühiskond peaks aitama liidul inimesteni jõuda. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetena on meil kahekordne vastutus – me peame jõulisemalt looma sidemeid Euroopa ja riigi tasandi vahel ning tegema tihedamat koostööd. Üksnes niiviisi saame vähendada põhjendamatut hirmu, mida populistid nii edukalt ära kasutavad,“ oli tema järeldus. (cl)

Kodanikuühiskonna roll väärtuste pärandi kaitsmisel, edendamisel ja tugevdamisel Euroopa Parlamendi valimiste eel

12. kodanikuühiskonna meediaseminaril, mis toimub Ateenas 22.–23. novembril, käsitleb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa väärtusi kui osa Euroopa pärandist. Euroopa Parlamendi valimiste eelõhtul toimub kolm paneelarutelu, kus arutatakse tänapäeva Euroopa probleeme ja pakilisi küsimusi, nagu mitmekultuurilisus, solidaarsuse vähenemine, kasvav natsionalism ja antiliberaalsus, samuti küsimus sellest, mida saab teha kodanikuühiskond sellise Euroopa kaitseks, mis hoiab alal oma väärtuste pärandit – austust inimväärikuse ja inimõiguste vastu, vabadust, demokraatiat, võrdsust ja õigusriiki.

Sellele seminarile ei oleks saanud valida paremat toimumispaika kui Kreeka pealinn Ateena, kus sellised filosoofid nagu Sokrates, Platon ja Aristoteles õpetasid filosoofiat, poliitikat, eetikat, esteetikat ja paljusid muid distsipliine.

Oktoobrikuise täiskogu istungjärgu raames toimub 6. korruse fuajees maalinäitus „Edvard Stepančič  ja piiriülene konstruktivism“. Näitusel, mille avab EMSK president Luca Jahier kolmapäeval, 17. oktoobril kell 13.00, on välja pandud 21st originaalteosest koosnev erakogu.

Selle kuu kultuuriüritus korraldatakse koostöös kultuuriühendusega „Giuliani nel Mondo“ ja Friuli-Venezia Giulia autonoomse maakonna Brüsseli kontaktbüroo toetusel. Näitus aitab heita pilgu konstruktivismi kunstivoolu väljapaistva esindaja Edvard Stepančiči märgilise tähtsusega kunstnikukarjääri. (ck)

Novembris on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees üleval maalinäitus „Food for Thought“. Näitusel on väljas kuulsa kunstniku Bruce Thurmani 25 õlimaali lõuendil. Maalid on esitatud illustreeritud kokaraamatuna, mis kujutab endast reisi läbi Euroopa retseptide, kus näidatakse erinevaid toidukultuure.

Näitus avatakse 28. novembril, samal päeval, mil toimub toidu jätkusuutlikkuse süsteemide alalise uurimisrühma koosolek. Näitus on avatud 7. detsembrini. (ck)