Juulis esitas komitee ettepanekud tulevase seadusandliku perioodi majanduskava kohta ja soovitas, et need peaksid moodustama ELi uue majandusstrateegia aluse.

Komitee arvates tuleks tulevases majanduspoliitikas ja -juhtimises arvestada geopoliitilisi ja ühiskondlikke probleeme, nt ülemaailmne majanduskasvu aeglustumine, lahendamata kaubandusvaidlused, Brexit, kliima- ja demograafilised muutused, suurenev ebavõrdsus ja neljas tööstusrevolutsioon, ning aidata tugevdada kriisidele vastupanuvõimet ja suurendada majandusmudeli jätkusuutlikkust. Need probleemid nõuavad kaugeleulatuvat majandusstrateegiat, millel on selged poliitilised eesmärgid ja sidusam majandusjuhtimise raamistik.

Majandus- ja rahaliidu kõiki nelja sammast – rahandus- ja finantsalane, majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline – tuleb tasakaalustatud moel tugevdada ning ELi majanduse tulevaseks arenguks on tarvis positiivset narratiivi. Komitee kutsub muu hulgas üles looma fiskaalvõimekust euroala tasandil, tasakaalustama pakkumise ja nõudluse suhtes võetavad meetmed ning kaasama tugevamalt Euroopa Parlamendi, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid sotsiaal- ja majanduspoliitika valdkonna keskse tähtsusega otsustesse.

Ülespoole suunatud lähenemise puhul on komitee seisukohal, et tarvis on edendada haridust ja koolitust, teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni. Nende meetmete abil on võimalik tugevdada ELi majanduse konkurentsivõimet, lähtudes selle võimest parandada oma tootlikkust ja elatustaset jätkusuutlikult, saavutades ühtlasi kliimaneutraalsuse.

Vt lisaks: ECO/492 ja ECO/493) (jk)