Evangelia Kekeleki: kõigile liikmesriikidele tuleb tagada võrdne juurdepääs vaktsiinidele ja diagnostilistele testidele

Minu jaoks ei olnud liikumispiirangute ajal kodus püsimine eriti raske. Olin juba aastaid paljusid asju edasi lükanud.
Niisiis oli mul võimalik nendega tegeleda ja need korda ajada.
Pärast vanemate surma nende kodust toodud perefotod ja mälestusesemed olid kõik segamini, nõnda sain aega neid sorteerida. Nende korrastamine oli väga emotsionaalne tegevus. Pühendasin oma aja tegevustele, millest olin puudust tundnud. Näiteks käsitöö, küpsetamise, kokkamise, traditsiooniliste Kreeka likööride valmistamise, mooside ja hoidiste keetmise jaoks mul tavaliselt aega ei ole, kui pean rinda pistma oma kiireloomuliste tööülesannetega.

Teisalt pean tunnistama, et ma tõesti tundsin lastest puudust, sest nad ei ela enam meie juures. Noorem poeg käis sageli rõdu all, et saaksime üksteist eemaltki näha – see oli raske ja nii jõudis meile kohale, kui paljust me tegelikult ilma jääme. Inglismaal elava pojaga suhtlesin veebi teel. Kuid tundsime varasemast teravamalt vajadust suhtlemise järele, olgu siis kasvõi interneti vaheldusel.

Mul on tunne, et meile hakkasid tasapisi meenuma unustatud väärtused, näiteks solidaarsuse ülesnäitamine, tere ütlemine naabritele, keda olime seni unustanud teretada, tänaval mööduvatele võõrastele oma rõdult naeratamine.

Pandeemia tõi juba unustanud tunded taas nähtavale.
Olime unustanud tänutunde. Olime pidanud oma tervist enesestmõistetavaks.
Me ei osanud üldse ette kujutada, et 2020. aastal võiks üks viirus nii palju pahandust teha, et see hoiab meie lähedasi meist eemal, et naaberriigis on nii suur surmajuhtude arv ja nii palju elusid läheb kaotsi. Selle tulemusena hakkame mõtlema teismoodi, süveneme rohkem oma elu põhiväärtustesse.

Pandeemia pani meid ka mõistma, kuivõrd oluline koht meie elus on teadusel. Vaja on käivitada arutelu, et saada ülevaade, millised riigid on kõige rohkem kannatanud ja miks, uurida populismi ja vandenõuteooriate rolli ning kindlasti ka vaktsiinivastaste liikumist neis riikides.
Teaduse hindamine ja usaldamine poliitikute ja üldsuse poolt aitas säästa mõnd riiki, näiteks Kreekat. Minu arvates peaksime algatama arutelu selle üle, milline võiks olla kiriku, meedia ja mõjukate avaliku elu tegelaste roll pandeemia ajal.

On väga tähelepanuväärne, et kõigis riikides tuli ilmseks riiklike tervishoiusüsteemide väärtus. Alles hiljuti, üleilmastumise alguses, oli ühiskonna pearõhk heaolu loomise võimalustel, kuid nüüd näeme selgelt, et on teenuseid, mida ei saa osutada kasumipõhise lähenemisviisi alusel.

Olime riiklikud tervishoiusüsteemid unarusse jätnud ja saime nüüd aru, kuidas need peaksid toimima mitte ainult pandeemia ajal, vaid kogu aeg.
Meil on tohutu tänuvõlg kõigi nende ees, kes töötasid riiklike tervishoiusüsteemide raskustele vaatamata eesliinil.

Paari sõnaga käsitleksin ka tarbijate temaatikat. Kahjuks halvenesid pandeemia ajal paljudes liikmesriikides tarbijakaitse standardid, eriti reisijate puhul. Ehkki valdkonna eest vastutav komisjoni volinik koostas liikmesriikidele soovituse, et nad ei peataks tarbijakaitset käsitlevaid õigusakte, eelkõige lennu- ja pakettreiside ning transpordi osas, otsustasid mitmed liikmesriigid seda kahjuks teha.
Selle asemel, et saada pärast piletite tühistamist oma raha tagasi, antakse meile 12–18 kuud kehtivad vautšerid, mis ei paku isegi tagatist juhuks, kui reisi korraldav ettevõte peaks pankrotiavalduse esitama.

Kui me vautšereid ettenähtud tähtaja jooksul ei kasuta, alles siis saame oma raha tagasi.
Sel juhul on aga tegu reisiettevõtjatele intressivaba laenu andmisega tarbijate kulul, keda pandeemia ju samuti mõjutab.
Tean inimesi, kel ei ole neid vautšereid vaja, sest nad ei kasuta neid järgmise 12–18 kuu jooksul (nt sel aastal keskkooli lõpetavate õpilaste kooliekskursioonid).

Ent sellele vaatamata pakuvad nende laste vanemad 12–18 kuuks intressivaba laenu kõigile, kes olid ekskursioonide korraldamisega seotud. Tarbijate õiguste piiramine on vastuvõetamatu.

Kuna elame digiasjastul ja oleme kõik pidanud kodust tööd tegema, kasutades rohkem internetti, on palju rohkem esinenud ka internetipettuseid, samuti levib palju rohkem võltsuudiseid, sh väidetavaid vandenõuteooriaid.

Kuid vaja on hoopis tagada, et töötajatel säiliksid ka kaugtöö ajal nende õigused. Üks selgitamist vajav küsimus on see, kuidas arvestatakse kaugtöötajate jõudlust, kuidas peaks seda hindama, ja igal juhul tuleb meil töösuhted kaugtöö tingimustes läbi vaadata.

Teine väga oluline mõte, mida komitee on hakanud toetama ja millele komitee president Luca Jahier on Twitteris juba poolehoidu avaldanud, on Kreeka peaministri üleskutse liikmesriikidele korraldada vaktsiinide, ravimite ja diagnostiliste testide ühishange, et ükski liikmesriik ei jääks ilma varudest, mis on inimelude päästmiseks vajalikud.

Seda algatust peaks kogu komitee toetama omaalgatusliku arvamuse koostamisega, et tagada täielik kindlus selle üle, et vaktsiinid, ravimid ja diagnostika oleksid kättesaadavad kõigile liikmesriikidele. Mul oli väga hea meel võimaluse üle tutvustada seda ettepanekut nii president Luca Jahier’le kui ka Euroopa Tarbijaliitude Ametile. Mõlemad lubasid seda toetada.