Martina Širhalová: meie ühine eesmärk peab olema võimalikult paljude töökohtade säilitamine

Viimastel nädalatel on juhtunud rohkem, kui oleksin osanud aimata. Ikka veel ei tea ma täpselt, mida arvata, ja lugematu arv COVIDi-19-ga seotud mõtteid valmistab mulle jätkuvalt muret. Kuid see võib praegusi asjaolusid arvestades olla ka täiesti loomulik. Ma ei võtnud pandeemiat puhangu alguses liiga tõsiselt. Veensin end, et tegemist on vaid tõsisemat laadi gripiga. Kui kõik koolid meil 10. märtsil suleti, arvasin endiselt, et kahe nädala pärast on kõik möödas. Ma keeldusin arvamast midagi muud. 15. märtsil kuulutas Slovakkia välja eriolukorra. Ja alles siis mõistsin, et kõik ei ole nii lihtne. Võeti meetmeid ja me pidime nendega leppima. Majast tohtis lahkuda üksnes maskiga ja neid ei olnud võimalik kuskil osta. Tänavad jäid inimestest tühjaks ning teatrid, kinod ja koolid pandi täiesti kinni. Lahti olid ainult toidupoed ja apteegid. Nende suhtes kehtis erikord, mis tähendas, et poes ei tohtinud 25 m² kohta viibida rohkem kui üks klient ning iga poe sissepääsu juures oli kasutamiseks desinfitseerimisvahend. Mõned poeskäimise ajavahemikud olid ette nähtud pensionäridele. Välismaalt koduriiki naasnud inimesed pidid jääma riigi kehtestatud karantiini. Suletud poodide taga nägin üürileandjaid, omanikke ja töötajaid, kes ei kartnud mitte ainult viirust, vaid olid mures ka oma töökohtade pärast. Ühest küljest oli meil kõigil hirm nakatumise ees, teisest küljest olime teadlikud sellest, et mõned tööandjad ei suuda selle olukorraga toime tulla, mistõttu kaovad töökohad. See oli üks paljudest probleemidest, millega me tööl tegelesime. Ja tööd tegime tavapärasest rohkem. Tööandjad vajasid abi mitmes valdkonnas. Tundus, justkui inimesed jagunesid kaheks: need, kes olid töösse uppunud, ja need, kes oleksid väga hea meelega tööd teinud, kuid ei saanud. Alates COVID-19 pandeemia puhkemisest juhtis meie ühendus tähelepanu vajadusele võtta kiireid meetmeid, et aidata leevendada tööandjaid ja ettevõtjaid koroonaviiruse tulemusena tabanud majanduslikke tagajärgi. Algusest peale osalesime aktiivselt, avaldades oma arvamust esitatud ettepanekute kohta, ja esitasime ka ise palju ettepanekuid. Püüame edendada ja toetada ettepanekuid, mille eesmärk on kaitsta töökohti ja ettevõtjate elujõulisust. Meie ühine eesmärk peab olema võimalikult paljude töökohtade säilitamine – seda enam, et massiliste koondamiste oht ei ole kunagi varem olnud nii suur ja nii reaalne kui praegu. Peame hädavajalikuks, et Slovakkias toimuks väga tõhus sotsiaaldialoog, mida üleriigilisel tasandil toetaksid kolm osapoolt ehk töötajad, tööandjad ja valitsus. Sotsiaalse rahu säilitamine peaks olema iga valitsuse eesmärk ning me leiame, et eriti praegusel raskel ajal on väga oluline rakendada vastutustundlikku ja tasakaalustatud poliitikat töötajate ja tööandjate suhtes mitte ainult igas riigis, vaid ka Euroopa tasandil.