Tehisintellekt Euroopas: keegi ei tohi maha jääda

Tehisintellekti tuleks Euroopas arendada võimalikult kaasavalt, leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma hinnangus Euroopa Komisjoni tehisintellekti käsitlevale kooskõlastatud kavale. Poliitika peaks tagama, et kodanikuühiskond saab tehisintellektist mitmeti kasu, ning vähendama samal ajal riske, nagu demokraatlike protsesside manipuleerimine.

Arvamuses komisjoni pakutud tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava kohta rõhutab komitee, et tehisintellektiga seotud poliitika peab kaasama kõiki ühiskonna sidusrühmi, sh ettevõtjaid, töötajaid ja tarbijaid. See tähendab andmete ja taristu juurdepääsetavuse, kasutajasõbralike toodete olemasolu ning teadmiste ja oskuste kättesaadavuse tagamist.

Tuleks võtta erimeetmeid, et suurendada naiste oskusi tehisintellekti valdkonnas ning julgustada neid tegema tehisintellektiga seotud tööd ja täitma asjaomaseid ülesandeid, leiab raportöör, arvestades aruandeid, mille kohaselt on kõigis ELi riikides naisi IKT valdkonna elukutsetes märksa vähem kui mehi (Eurostati näitajate kohaselt 1,5 miljonit naist kokku 8,9 miljoni töötaja hulgas 2018. aastal).

Liikmesriikide haridussüsteemid tuleb läbi vaadata, et valmistada Euroopa noori ette eluks maailmas, mis on tehisintellektist läbi imbunud. Reformida tuleb õppekavu alates põhikoolist kuni ülikoolini välja, et tagada tugev alus loodusteadustes, tehnoloogias, inseneerias ja matemaatikas, samuti kriitilises mõtlemises. See aitab vastata oskuste nõudlusele Euroopas, kus komisjoni sõnul oli 2018. aastal täitmata 600 000 digieksperdi ametikohta.

Samal ajal vajavad praegused töötajad, kellel on oht kaotada oma töö, elukestvat ja pidevat õpet, et täiendada oma oskusi või õppida ümber, et täita uusi ülesandeid, sest tehisintellekt tõenäoliselt pigem muudab töökohtade olemust, kui kaotab need sootuks.

Komitee on veendunud, et haridusse ja koolitusse investeerimine peaks olema riiklike tehisintellekti strateegiate keskne osa ning kutsub üles suurendama reformide toetamiseks ELi vahenditest rahastamist.

Tagamaks, et ühiskond tervikuna saab tehisintellektist mitmeti kasu, soovitab komitee ELil võtta suunava lähenemisviisina vastu kolmeosalise kestliku arengu raamistiku: „Kui tehisintellekt toob ühiskonnale kestliku arengu mõttes kasu, luues majanduslikku jõukust, sotsiaalset heaolu ja tervist ning keskkonnakasu, võib seda pidada head tegevaks“, sõnas arvamuse raportöör Tellervo Kylä-Harakka-Ruonala. (dm)