Komitee on seisukohal, et väärikana vananemine tuleb tunnistada põhiõiguseks. Eurooplased elavad kauem ja see on hea uudis. Ent vananemisega kaasnevad uued sotsiaalsed, majanduslikud ja tervisega seotud väljakutsed, mis mõjutavad nii eakat inimest kui ka tema perekonda ja ühiskonda. Komitee tõdeb, et see teema on liiga pikka aega olnud tähelepanuta ning eakate inimeste kasvavaid vajadusi ei ole arvesse võetud. 15. mail vastu võetud arvamuses rõhutab komitee eakate tohutut potentsiaali uute töökohtade ja tehnoloogilise arengu seisukohalt.

Koduabilised, isiklikud hooldajad, hooldusabilised ja meditsiiniõed on ametid, mille järele on tulevikus kõige suurem nõudlus. Nende teadmised ja väljaõpe on lahutamatult seotud eakate inimeste heaoluga.

„Teeme ettepaneku luua Euroopa minimaalne haridus- ja koolitusprogramm gerontoloogia meditsiiniõdedele, hooldajatele ja hooldusabilistele ja seda mitte ainult tehnilisel tasandil, vaid ka sotsiaalsel ja inimlikul tasandil, et võimaldada ja parandada nii töötajate liikuvust kui ka eakatele pakutavaid teenuseid,“ ütles komitee arvamuse raportöör Marian Krzaklewski Koolitust tuleks lihtsustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega. Komitee soovitab samuti luua ühtse ELi raamistiku, mis hõlmab olemasolevate koolitusprogrammide parimaid aspekte.

Eakad inimesed tahavad elada oma keskkonnas nii kaua kui võimalik. Komitee jaoks on oluline, et nende eelistusi arvesse võetaks, tehes koostööd eakate perekondade ja lähedastega. „Ent võimalusi peaks olema rohkem kui vaid koduhooldus või hooldekodu,“ toonitas arvamuse kaasraportöör Jean-Pierre Haber. Seega peaks nende ülesehitus lähtuma abivajajate eripärast ja nende võimalikest terviseprobleemidest.“

Komitee kutsub samuti üles kasutama paremini ära digitehnoloogia uuendusi: telemeditsiin, andurid, digitaalne terviselugu ja tervisekaart, aga ka koduautomaatika tehnoloogiad, mis mitte ainult ei suurendaks eakate inimeste sõltumatust, vaid muudaks ka hooldamise tõhusamaks ja turvalisemaks. (sma)