EMSK info

„Meie ees seisev väljakutse hõlmab nii kliimamuutustega võitlemist kui ka toidu tagamist planeedile, mis on peagi koduks 10 miljardile inimesele. Biomajandusel, mis hõlmab taastuvate bioloogiliste ressursside tootmist ja nende muundamist toiduaineteks, loomasöödaks ja bioressursipõhisteks toodeteks, võib olla oluline osa mõlema eesmärgi saavutamisel,“ ütlesid komitee 15. mail vastu võetud arvamuse „Biomajandusstrateegiat ajakohastav teatis“ raportöörid Mindaugas Maciulevičius and Udo Hemmerling.

Kestlikkuse põhimõtted on uue biomajanduse seisukohast väga olulised ja loodusvarasid tuleb säilitada, et jääda produktiivseks.

VKEdel on biomajanduses suur roll. Oma panuse suurendamiseks vajavad nad paremat nõustamist ja rahastamisvõimalusi. Ülioluline on luua individuaalsed ja paindlikud nõustamisteenused, et aidata põllumajandus- ja toiduainesektori VKEdel algatada pikaajalisi uuenduslikke projekte. Lisaks võib avaliku ja erasektori koostööl olla oluline roll tõhususe suurendamisel ning teadmiste, oskusteabe ja heade tavade vahetamise käivitamises.

Sidemed eri piirkondade (linna- ja maapiirkonnad, maapiirkonnad omavahel ning maa- ja merealad) vahel võivad aidata kaasa kestlikele biomajanduse väärtusahelatele ja klastritele ning aitaksid eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel suurendada oma toodangut ning seega hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist eriti maapiirkondades. Kesk- ja Ida-Euroopa on biomassi poolest rikas piirkond tänu ulatuslikule tegevusele põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnas, kus on suured, kuid alakasutatud biomassivarud. (sma)

Komitee on seisukohal, et väärikana vananemine tuleb tunnistada põhiõiguseks. Eurooplased elavad kauem ja see on hea uudis. Ent vananemisega kaasnevad uued sotsiaalsed, majanduslikud ja tervisega seotud väljakutsed, mis mõjutavad nii eakat inimest kui ka tema perekonda ja ühiskonda. Komitee tõdeb, et see teema on liiga pikka aega olnud tähelepanuta ning eakate inimeste kasvavaid vajadusi ei ole arvesse võetud. 15. mail vastu võetud arvamuses rõhutab komitee eakate tohutut potentsiaali uute töökohtade ja tehnoloogilise arengu seisukohalt.

Koduabilised, isiklikud hooldajad, hooldusabilised ja meditsiiniõed on ametid, mille järele on tulevikus kõige suurem nõudlus. Nende teadmised ja väljaõpe on lahutamatult seotud eakate inimeste heaoluga.

„Teeme ettepaneku luua Euroopa minimaalne haridus- ja koolitusprogramm gerontoloogia meditsiiniõdedele, hooldajatele ja hooldusabilistele ja seda mitte ainult tehnilisel tasandil, vaid ka sotsiaalsel ja inimlikul tasandil, et võimaldada ja parandada nii töötajate liikuvust kui ka eakatele pakutavaid teenuseid,“ ütles komitee arvamuse raportöör Marian Krzaklewski Koolitust tuleks lihtsustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega. Komitee soovitab samuti luua ühtse ELi raamistiku, mis hõlmab olemasolevate koolitusprogrammide parimaid aspekte.

Eakad inimesed tahavad elada oma keskkonnas nii kaua kui võimalik. Komitee jaoks on oluline, et nende eelistusi arvesse võetaks, tehes koostööd eakate perekondade ja lähedastega. „Ent võimalusi peaks olema rohkem kui vaid koduhooldus või hooldekodu,“ toonitas arvamuse kaasraportöör Jean-Pierre Haber. Seega peaks nende ülesehitus lähtuma abivajajate eripärast ja nende võimalikest terviseprobleemidest.“

Komitee kutsub samuti üles kasutama paremini ära digitehnoloogia uuendusi: telemeditsiin, andurid, digitaalne terviselugu ja tervisekaart, aga ka koduautomaatika tehnoloogiad, mis mitte ainult ei suurendaks eakate inimeste sõltumatust, vaid muudaks ka hooldamise tõhusamaks ja turvalisemaks. (sma)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja liikmesriigid seaksid poliitilises tegevuskavas soolise võrdõiguslikkuse esikohale, pidades silmas muret, et hiljutised naiste õiguste vastased rünnakud Euroopas võivad tõsiselt ohustada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamist.

„Sel aastakümnel on näha avalikke ja organiseeritud tagasilööke võrdõiguslikkuse ja inimõiguste vallas. Paljudes valdkondades, nagu palk, pensionid ja tööhõivevõimalused, on edusammud võrdsuse suunas seiskunud või taandunud,“ ütles Indrė Vareikytė, kes oli komitee arvamuse „Soolise võrdõiguslikkuse teemad“ raportöör.

Ta lisas: „Praeguse tempo juures kulub ELis soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks üle saja aasta ja tulevaste põlvkondade naistel on vähem õigusi kui naistel praegu.“

Komitee palub ELil suurendada oma jõupingutusi ja muuta võrdsus tulevases finantsraamistikus eraldiseisvaks eesmärgiks, kehtestades jõulise siduva viieaastase strateegia, et tegeleda tõhusalt soolise võrdõiguslikkuse kõigi aspektidega.

Ta kutsub kõiki liikmesriike, kes ei ole veel ratifitseerinud Istanbuli konventsiooni, üles oma seisukohta uuesti läbi vaatama ja palub, et komisjon lisaks ebaseadusliku vihakõne määratlusse naiste veebipõhise ja töökohal ahistamise.

Selleks et tagada võrdne esindatus komitee enda ridades, kutsub komitee ELi nõukogu üles vaatama läbi komitee liikmete ametisse nimetamise suunised ning soovitab liikmesriikidel valida liikmed soolist võrdõiguslikkust silmas pidades. Praegu on naiste osakaal komitee liikmete hulgas 30 %. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsus ELi liikmesriike üles looma filantroopiat soodustava keskkonna kooskõlas ELi vabaduste ja põhiõigustega ning soovitab neil tunnustada ja edendada filantroopiat kui ühiskonna avalikule hüvele pühendumuse vormi.

Komitee esimeses täielikult filantroopiale pühendatud arvamuses soovitatakse lisaks, et nii EL kui ka liikmesriigid seaksid prioriteediks piiriülese filantroopilise tegevuse hõlbustamise. Kuid komitee osutas ka asjaolule, et filantroopia ei saa asendada heaoluriiki ja tugevaid sotsiaalkaitsesüsteeme, mis põhinevad õiglasel maksustamisel ja tõhusal tööhõivepoliitikal. Neid tuleks hoopis tugevdada ja edasi arendada, aidates niiviisi parandada filantroopiliste organisatsioonide suutlikkust täita lüngad ja täiendada rahastamist nišivaldkondades, kus avaliku sektori vahendeid napib. „Komitee on täielikult nõus, et filantroopia võib pakkuda täiendavat ja innovaatilist lisaväärtust sotsiaalsele ühtekuuluvusele, soodustades ühiseid väärtusi ja muutes meie ühiskonna vastupidavamaks,“ sõnas arvamuse raportöör Petru Sorin Dandea. Ta rõhutas, et filantroopia peab jääma läbipaistvaks ja seda tuleb riiklike ja ELi meetmete abil edendada. Arvnäitajad osutavad filantroopia kiirele kasvule Euroopas viimasel kolmel aastakümnel ja tagasihoidlikul hinnangul ulatuvad filantroopilised annetused Euroopas vähemalt 87,5 miljardi euroni aastas. (ll)

Ühtne turg on toonud Euroopa kodanikele palju reaalset kasu, märgib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma vastuses Euroopa Komisjoni hinnangule ühtse turu olukorra kohta. Taskukohased lennureisid, rändlustasude kaotamine, paremad töövõimalused üleeuroopalisel tööturul ning tarbijate õigused, mis tagavad kõrge kaitsetaseme piiriüleselt. Komitee leiab, et see edulugu võib toimida vastumürgina populismi, natsionalismi ja protektsionismi vastu.

Komitee täiskogu 15. mai istungil võeti vastu arvamus komisjoni teatise „Ühtne turg muutuvas maailmas: ainulaadne väärtus, mis vajab poliitilise tahte kinnitamist“ kohta. Teatises tehakse kokkuvõte ühtse turu 25 aastast ja antakse ülevaade eesseisvatest ülesannetest.

Komitee märgib oma arvamuses, et ühtne turg on olnud tohutu saavutus ning EL peab tagama kodanikele teadlikkuse sellest, et paljud nendest reaalsetest eelistest, mida nad on viimasel 25 aastal tarbijate, ettevõtjate ja töötajatena nautinud, on saavutatud tänu ühtsele turule. Seda kasu hinnatakse kokku 8,5 %-le ELi SKP-st.

Euroopa ettevõtjatele on ühtne turg andnud võimalusi kasvada ja laiendadaoma tegevust üle kogu Euroopa. Üleilmselt on see andnud Euroopale võimaluse kasutada eeliseid, mida annab 512 miljonist inimesest koosnev turg, nagu hiljuti nähtus rahvusvahelistest jõupingutustest, mis tehti isikuandmete kaitse üldmääruse täitmiseks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et see edulugu aitab mobiliseerida toetust, mida on vaja ühtse turu kohandamiseks digiajastuga.

Ühtset turgu tuleb samuti näha kui võimalust kinnitada taas euroopalikke väärtusi ja õigusi. „Inimesed peavad alati silmas pidama selliseid väärtusi nagu vabadus, majanduskasv, demokraatia, rahu, teadus ja innovatsioon, poliitiline stabiilsus ning tarbija- ja sotsiaalõigused. Need tagavad edu ja jõukuse kõigile liikmesriikidele ja kõigile inimestele,“ ütles arvamuse raportöör Gonçalo Lobo Xavier.