EMSK info

Kahe päeva jooksul, 5. ja 6. mail avas kodanikuühiskonna esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma uksed Euroopa kodanike foorumile, kuhu kogunes sadakond kodanikku, kes esindasid 27 liikmesriigi (kõigi peale Ühendkuningriigi) mitmekesisust.

Selle kohtumise algatas Euroopa Komisjon Prantsusmaa valitsuse initsiatiivil ning partnerluses komiteega, kes seda esmaüritust võõrustas.  

Foorumil osalejad jagasid oma muresid, kartusi ja lootusi seoses Euroopa tulevikuga, et määratleda 12 peamist küsimust, mis on eurooplastele kõige tähtsamad. Need puudutavad kõiki eluvaldkondi nagu töötus, haridus, ränne, keskkond, kliima, tervis, kaitse ja turvalisus. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõigil kodanikel oli võimalus väljendada oma mõtteid Euroopa tuleviku kohta.

Alates 9. maist käivad Euroopa Komisjoni juhtimisel veebipõhised konsultatsioonid, milles võivad osaleda kõik Euroopa kodanikud üleeuroopaliseks tööriistaks muutunud küsimustiku abil, pidades silmas 2019. aasta mais Sibius toimuvat tippkohtumist. 

Komitee president Luca Jahier rõhutas, kui ainulaadne on see projekt, mis „sunnib minnes teed leidma“, ning kui tähtis on pidada dialoogi Euroopa kodanike pakutud teemadel. President kinnitas ka foorumil osalejatele, et nende arvamusi võetakse arvesse. „Arvamuste mitmekesisus ning nende kultuuriline ja keeleline kontekst loovad meie Euroopa ruumi rikkuse.“

III rühma liikme Thierry Libaerti sõnul ei tohi Euroopa kodanike foorum jääda pärast osalejate Brüsselist lahkumist unarusse. Sellele peab tulema järg kõikjal, kus osalejad kogunevad, jätkates seda projekti komitee liikmetega nende koduriikides.

Idee kutsuda Euroopa kodanikud kokku tekkis komitee täiskogu istungjärgul 2018. aasta veebruaris. Prantsusmaa Euroopa asjade minister Nathalie Loiseau, kes oli täiskogu istungjärgule kutsutud, tutvustas president Emmanuel Macroni kavandatud Euroopa konsultatsioonide protsessi. Sellega seoses tegid Georges Dassis (komitee ametist lahkuv president) ja Luca Jahier (ametisse astuv president) ettepaneku kohe aktiivselt osaleda, viidates 2017. aastal komitee poolt liikmesriikides Jean-Claude Junckeri Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatuga seoses läbi viidud konsultatsioonide edukusele. (ehp)

ELi laienemine ja eelkõige ELi demokraatlike väärtuste ja õigusstandardite levitamine Lääne-Balkani piirkonda on nii Lääne-Balkani riikide kui ka ELi huvides – seda märgib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses „Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning Euroopa integratsioon Lääne-Balkani riikides“, mis võeti vastu komitee täiskogu istungjärgul 19. aprillil.

„Oluline on, et Lääne-Balkani riikide ühinemine jääks ELi prioriteediks,“ ütles komitee arvamuse raportöör Andrej Zorko. „ELi väärtuste edendamine selles piirkonnas tagab julgeoleku ja stabiilsuse ning toetab nendes riikides nii sotsiaalset ja majanduslikku arengut kui ka demokraatiat ja õigusriiki. Ja see omakorda tähendab stabiilsust ja turvalisust ELile. Väga tähtis on, et selles protsessis oleks aktiivne roll kodanikuühiskonnal, k.a sotsiaalpartneritel.“

Korruptsioon, organiseeritud kuritegevus, riigiasutuste ja õigusriigi põhimõtte üldine nõrkus ning vähemuste diskrimineerimine on mõned probleemidest, millega Lääne-Balkani riikidel tuleb tegeleda. Nende riikide majandus areneb tõusujoones, ent siiski on need kuus riiki jätkuvalt Euroopa vaeseimate riikide hulgas. Hinnangute kohaselt võib täieliku lähenemise saavutamine ELi elatustasemeni võtta koguni 40 aastat. Seepärast on komitee seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks arendama Lääne-Balkani riikide tarvis välja konkreetsed programmid, mis võimaldaksid neil saavutada kiiremat sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist.

„Komitee märgib, et ELiga ühinemise protsess on Lääne-Balkani riikides jätkuvalt põhiline motivaator reformide teostamiseks,“ ütles arvamuse kaasraportöör Dimitris Dimitriadis. „Komitee osutab asjaolule, et piisavat tähelepanu ei pöörata elluviidavate reformide majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule, pidades silmas suurt erinevust ELi liikmesriikide ja liikmeks kandideerivate riikide kodanike majandusliku ja sotsiaalse kindluse vahel. Seepärast soovitab komitee hinnata ELi liikmesuse kriteeriumide täitmise üle otsustamisel sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust.“ (sg)

EMSK arvamuses kutsutakse üles vastastikkusel põhinevale tugevale tööstus- ja tootmispoliitikale

„Euroopa Komisjon peab vastu võtma tugeva, vastastikkusel põhineva tööstus- ja tootmispoliitika, vastasel juhul ei jää Euroopa meretehnoloogiasektor konkurentsis Aasia laevatehastega ellu,“ hoiatas 19. aprilli täiskogu istungil vastu võetud EMSK arvamuse „Strateegia „LeaderSHIP 2020““ raportöör Marian Krzaklewski. 

Komitee soovitab komisjonil kiirendada strateegia „LeaderSHIP 2020“ rakendamist ja esitada peamised soovitused asjaomase sektori uue strateegia „LeaderSHIP 2030“ kohta.

„Euroopa vajab konkreetset lähenemist laevaehitusele ja merendusseadmete tootmisele. Nagu Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Lõuna-Koreas, peavad ka otsuselangetajad Euroopas nägema meretehnoloogiasektoris Euroopa majanduse strateegilise tähtsusega sektorit,“ rõhutas kaasraportöör Patrizio Pesci.

See lähenemine peab hõlmama järgmist:

• terviklik OECD leping, milles sätestatakse eeskirjad subsiidiumide kohta ja võimalusel ka hinnakujunduse kohta;
• vastastikkus Euroopa ja kolmandate riikide vahel kui juhtpõhimõte nii kahepoolsetel kui ka mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel;
• konkreetne rahastamisvahend, mis hõlbustaks investeerimist selles suure kapitaliriskiga sektoris jne;

Euroopa meretehnoloogiasektor on üks peamisi tööstussektoreid Euroopas, kuid selles on hetkel palju probleeme, muu hulgas ka Ida-Aasia konkurentide protektsionistliku poliitika tõttu.

Ligikaudu 300 Euroopa laevatehast annavad tööd 200 000-le inimesele ning nende aastakäive on umbes 31 miljardit eurot. Merendusseadmeid toodab ja tarnib umbes 22 000 suurt ettevõtet ja VKEd, kelle aastakäive on ligikaudu 60 miljardit eurot. Nad annavad vahetult tööd enam kui 350 000 inimesele ning nende üleilmne turuosa on umbes 50 %. (sma)

Komitee kutsub üles koondama Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks piisavaid rahastamisvahendeid. Sotsiaalsamba elluviimiseks tuleb liikmesriikides teha edusamme ning võtta kindlaid kohustusi eelarve, investeeringute ja jooksevkulude katmiseks.

Samba järkjärguline rakendamine ei nõua mitte ainult liikmesriikide pühendumist, vaid ka kõigi asjaomaste sidusrühmade aktiivset omalust, vastutust ja osalemist – ning piisavaid rahastamismeetmeid, mis seda kajastaksid.

„Rahastamise tagamise peamised elemendid on avaliku sektori investeeringuid käsitlevate eelarve-eeskirjade paindlikkuse suurendamine, Euroopa struktuurifondide täies ulatuses kasutamine ja õiglane maksustamine,“ sõnas selleteemalise arvamuse raportöör Anne Demelenne (töötajate rühm, BE).

Komitee veendumuse kohaselt on selleks, et tagada liikmesriikide suutlikkus seatud eesmärgid saavutada, otsustav tähtsus piisavatel sotsiaalsetel investeeringutel. Aluse asjakohasteks kulutusteks saaks luua liikmesriigisiseselt ning mitmesuguste ELi tasandi programmide abil. Olemasolevaid Euroopa Liidu vahendeid tuleks kasutada selleks, et toetada avaliku sektori investeeringuid liikmesriikides. 

Nagu väitis Anne Demelenne: „Sotsiaalsamba põhimõtted ja selle ellurakendamise vajadus peaksid olema üheks suunanäitajaks peatsetel läbirääkimistel ELi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku üle. Sarnaselt Euroopa Parlamendiga palume tungivalt ELi kulutuste praegust 1 %-list ülemmäära suurendada.“

Avaliku sektori investeeringute suurendamist liikmesriikides saaks lihtsustada ka asjakohase maksupoliitika abil ja sotsiaalsel eesmärgil tehtavate avaliku sektori investeeringute puhul kuldreeglit kasutades. Komitee leiab, et mõnes valdkonnas võiks lisaks riigi ja ELi vahenditest rahastamisele olla kasu ka erasektori investeeringutest.(jk)

Komitee on kindlalt veendunud, et praegu ei ole majandus- ja rahaliit veel piisavalt vastupanuvõimeline ja stabiilne tulevaste kriisidega tõhusaks toimetulemiseks. Majandus- ja rahaliidu lõpuleviimine nõuab otsustajatelt laiemaid ja kiiremaid poliitilisi kokkuleppeid selle kohta, kuidas jõuda lõppeesmärgiks oleva tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliiduni.

„Majandus- ja rahaliitu puudutavad edasised sammud peavad lähtuma kõigi liikmesriikide kindlast ühisest seisukohast, kuid praeguses poliitilises arutelus puudub ühine strateegiline visioon“, ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaliidu paketti käsitleva komitee viimase arvamuse raportöör Mihai Ivaşcu.

ECO sektsiooni esimees ja kaasraportöör Stefano Palmieri märkis: „Majandus- ja rahaliidu lõpuleviimine nõuab tugevat poliitilist tahet, tõhusat juhtimist ja olemasolevate rahaliste vahendite paremat kasutamist. Tarvis on luua uued rahastamisvahendid kriisiennetuseks ja vastukaaluks protsüklilistele meetmetele.“

Komitee selgitab oma arvamuses muu hulgas, et uus Euroopa Valuutafond ei tohiks toimida n-ö kuldse päästevarjuna. Pigem peaks selle ülesanne olema pangakriiside ennetamine, majandusarengu toetamine ja šokkide leevendamine.

Lisaks soovitab komitee lisada kavandatud uued eelarvevahendid ELi eelarvesse, st euroala makromajandusliku stabiliseerimise funktsiooni ja sihtotstarbelise lähenemisrahastu, et aidata euroalaga ühinemist kavandavaid liikmesriike.

Vastusena komisjoni ettepanekutele avaldas komitee eraldi arvamuse teemal „Liikmesriikide struktuurireformide toetamine“.

Oma arvamuses soovitab komitee muu hulgas töötada välja selge strateegia struktuurireformi tugiprogrammi jaoks ning suurendada selle rahastamispaketti, ilma et see toimuks teiste, sama oluliste fondide arvelt.

Lisateavet leiate meie veebilehelt. (jk)

Välismaised otseinvesteeringud on tähtis majanduskasvu, töökohtade ja innovatsiooni allikas ning on alati olnud oluline Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset arengut toetav tegur. Ent see võib kätkeda ka ohte riiklikule julgeolekule ja tarvis on asjakohast raamistikku, et teha selliste investeeringute taustauuringuid.

„Välismaiseid investeeringuid võtmetehnoloogiasse ja tundlikku taristusse, nagu energia- ja veevarustus ja finantsteenused, tuleb kontrollida,“ ütles komitee arvamuse „Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud“ raportöör Christian Bäumler. Komitee võttis arvamuse vastu oma täiskogu 19. aprilli istungil.  Riikliku julgeoleku ja ELi avaliku korra seisukohalt strateegilise tähtsusega äriühingutesse tehtavate investeeringute taustauuring on lünklik ja koordineerimata. Taustauuringu menetlusi ei kasutata sugugi kõigis liikmesriikides – selliste mehhanismideta riikides jäävad investeeringute taustauuringud tegemata. Komitee rõhutab, et ELi tasandi süsteem peab tegelema liikmesriikide vaheliste erinevustega, tagades samas riiklike ja Euroopa huvide kaitse.

Viimase kümne aasta jooksul on kolmandatest riikidest ELi tehtavad investeeringud suurenenud. Enamik neist investeeringutest pärineb USAst, Kanadast ja Šveitsist, kellele järgnevad Brasiilia, Hiina ja Venemaa. On väljendatud muret, et mõned välisinvestorid, iseäranis riigi osalusega investorid, on huvitatud võtmetehnoloogiaga Euroopa äriühingute ülevõtmisest ja soovivad investeerida strateegilistesse tööstussektoritesse, taristutesse ja muudesse varadesse, mis on tähtsad liikmesriikide ja kogu ELi julgeoleku tagamiseks.

Komitee väljendas heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, kuid märkis, et probleemi ulatus ei ole veel täielikult teada, kuna komisjon ei analüüsinud põhjalikult investeeringute voogusid.

„Pakutud taustauuringumehhanism on samm edasi, kuid see ei suuda siiski ELi ja liikmesriikide huve täielikult kaitsta. Sellises olukorras ei tohi süsteem praeguses järgus muutuda koormavaks, aeganõudvaks ja kulukaks, ütles komitee kaasraportöör Gintaras Morkis. (sg)

Komitee avaldab tugevat toetust energialiidu eesmärkidele ja innustab ELi ühiskonda võtma täieliku vastutuse selle projekti eest. Energialiidu tähtsus ei kajastu üksnes selliste valdkondade nagu energia, transport ja kliima poliitikameetmetes, vaid see pakub ka võimalusi demokraatlikuma, ühtekuuluvama, konkurentsivõimelisema ja õiglasema Euroopa kujundamiseks. Selleks tuleb organiseeritud kodanikuühiskonnaga pidada tõhusat energiadialoogi ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Aprilli täiskogu istungjärgul vastuvõetud EMSK arvamuses käsitlevad Toni Vidan ja Christophe Quarez ELi energialiidu suunas tehtud edusamme pärast Euroopa Komisjoni kolmanda selleteemalise aruande avaldamist 2017. aasta novembris.

Tagada tuleb organiseeritud kodanikuühiskonna aktiivne ja järjekindel osalus. Tõhus energiadialoog nõuab kõigi ELi institutsioonide ja nende liikmete konkreetseid jõupingutusi nii Brüsselis kui ka liikmesriikides kohapeal, et arutada energialiidu eeliseid ja sellega seotud probleeme, et kaasata kodanikke energiaüleminekukavade koostamisse ja et korraldada avalikke arutelusid energia tuleviku visiooni üle Euroopas.

Komitee soovitab praktilisi lahendusi olemasolevate takistuste kõrvaldamiseks, nt ühiskondlik lepe kodanikest lähtuvaks energiasüsteemi ümberkorraldamiseks, Euroopa energia teabetalitus, Euroopa energiasüsteemi ümberkorraldamisega kohanemise fond ja roheline Erasmus Pro programm. (mp)

EMSK toetab komisjoni jõupingutusi vähendada 16,3 %-list soolist palgalõhet ELis, kuid soovitab võtta täiendavaid meetmeid, pöörates muu hulgas erilist tähelepanu võitlusele pikaajaliste sotsiaalsete ja kultuuriliste stereotüüpidega, mis määravad naiste haridus- ja karjäärivõimalused.

Oma arvamuses komisjoni soolise palgalõhe vähendamist käsitleva tegevuskava kohta rõhutas komitee ka tasustamise läbipaistvuse ja palgaauditite suurt tähtsust ettevõtetes. Samuti kutsus ta komisjoni üles asuma koguma individualiseeritud andmeid, et pakkuda senisest täpsemat statistikat naiste vaesuse kohta, mis jääb sageli varjatuks selle tõttu, et andmeid kogutakse majapidamiste, aga mitte üksikisikute kohta.

Senisest täpsemad arvandmed töötasu kohta võimaldaksid pidada teadlikumaid kollektiivläbirääkimisi, mis on äärmiselt oluline.

„Sotsiaalpartneritel on selles otsustav osa, sest sotsiaaldialoogi(de arvu) üheprotsendiline suurendamine vähendab soolist palgalõhet hinnanguliselt 0,16 %,“ ütles raportöör Anne Demelenne.

Arvamuse kaasraportööri Vladimira Drbalová sõnul saaks teha suuremaid edusamme, kui naised siseneksid paremini tasustatud sektoritesse nagu teadus, IKT, transport või ehitus.

Komitee arvates on ka liikmesriikidel oluline osa, kuna nad peaksid suurendama lastehoiuteenuste ja eakate inimeste hoolekandeteenuste pakkumist, parandades niiviisi töö- ja eraelu tasakaalu.

Kui komisjoni jõupingutused ei anna tulemusi 2019. aasta lõpuks, võib komitee kaaluda, kas taotleda komisjonilt ettepanekute esitamist siduvamate meetmete kohta, mis võivad hõlmata sanktsioone. (ll)

Tugevamad ja ühendatud Euroopa energiavõrgud on Euroopa energialiidu loomise eeltingimus. Üksnes siis, kui Euroopa energiavõrgud on hästi arenenud ja lõimunud, on Euroopa energiasüsteemidel võimalik saavutada oma eesmärk tarnida Euroopa elanikele konkurentsivõimeliselt taskukohast, turvalist ja säästvat energiat.

Täiskogu aprilli istungjärgul vastu võetud, Andrés Barceló Delgado koostatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses tervitab komitee komisjoni teatist „Euroopa energiavõrkude tugevdamine“ ja tõstab esile asjaolu, et Euroopa ühendamise rahastust eraldatud rahaline toetus on muutnud võimalikuks viia ellu üha arvukamalt projekte üle kogu ELi.

„Palju on veel vaja ära teha,“ märkis Andrés Barceló Delgado. „2020. aastaks seatud elektrivõrkude ühendatuse 10 % eesmärki ei saavutata kõigis liikmesriikides. Nende ebaõnnestumiste aluspõhjustega (haldusprotseduuride keerukus, poliitiline mõju, rahastamine, avalikkuse toetuse puudumine) tuleb põhjalikult tegeleda, sest need võivad ohustada ka 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamist,“ jätkas raportöör.

Mõne aktuaalse küsimusega tegelemiseks esitab komitee soovitusi, mille eesmärk on parem analüüs, sidusrühmade täielik kaasamine varajases etapis ja eelarve suurendamine. (mp)

Õpipoisiõppe programmid tuleks kujundada sellega otseselt seotud inimeste – õpipoiste endi ja nende organisatsioonide – aktiivsel osalusel. See on komitee peamine tingimus seoses kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe kavandatava raamistikuga, mis komitee hinnangul aitab muuseas tõsta standardeid kogu ELis.

Noorte- ja lastevanemate organisatsioone, üliõpilasliite ja õpipoisse endid ei nähta õpipoisiõppe arendamisel loomulike sidusrühmadena, kuid kuna just nemad on nende programmide peamised kasusaajad, tuleks neid kaasata programmide visandamisse, haldamisse ja rakendamisse, märgib komitee 19. aprillil vastu võetud arvamuses teemal „Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta“.

Oluline on kaasata sotsiaalpartnerid, nagu tehakse ettepanekus. Kuid samuti on otsustav kõnealuste teiste esmatähtsate ringkondade toetus, märgib komitee, kes toetub oma seisukoha määratlemisel Euroopa Noortefoorumi eksperditeadmistele.

Õpipoisiõpe ei saa siiski lahendada töötuse probleemi. Kuid see võib parandada inimeste võimalusi tööd leida. Töötus on keeruline küsimus, mida on tarvis käsitleda eri vaatenurkadest, rõhutab komitee.

Üldjoontes toetab komitee ettepanekut, sest see annab üldise ettekujutuse sellest, millest kvaliteetne õpipoisiõpe koosneb, ja määratleb selle peamised elemendid: kirjalik leping, tasustamiseeskirjad, töökohal veedetud aeg, sotsiaalkaitse, töötervishoid ja -ohutus jne.

VKEde toetamine kvaliteetse õpipoisiõppe pakkumisel on teretulnud, samuti kiidab komitee heaks õpipoiste piiriülese õpirände.

Komitee on valmis jälgima uue raamistiku rakendamist liikmesriikides organiseeritud kodanikuühiskonna vaatenurgast.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles hõlbustama hoogsamalt tarbijate juurdepääsu uutele, puhtamatele ja taskukohasematele liikuvuse vormidele ning rakendama suuremat rahalist toetust ühistranspordile. Eelmisel nädalal komitee täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine“ käsitletakse komisjoni ettepanekut selle kohta, kuidas maanteetranspordi poolt tekitatud heitgaaside hulka tõhusalt vähendada.

Komitee juhib tähelepanu komisjoni poolt välja pakutud üldisele, tehnoloogiliselt neutraalsele lähenemisele. Raportöör Ulrich Sammi sõnul ei järgita seda lähenemist pakutud algatustes täielikult. Seega soovitatakse paindlikumat lähenemisviisi kui näiteks heite piirmäärade kehtestamine või hanke-eesmärkide seadmine. Komitee juhib samuti tähelepanu sellele, et lisaks uutele tehnoloogiatele (nagu elektrisõidukid) keskendumisele peaks komisjon kaaluma ka olemasoleva sõidukipargi parandamise suurt arengupotentsiaali. (ia)

Kuus aastat pärast Euroopa kodanikualgatuse käivitamist ning pärast korduvat konstruktiivset kriitikat ja algatuse parandamise üleskutseid, mida on teinud eelkõige Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja teised institutsioonid, tegi Euroopa Komisjon lõpuks ettepaneku muuta seda olulist osalusdemokraatia vahendit.

Seitsmendal komitee korraldatud kodanikualgatuse päeval tutvustas komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans peamisi muudatusi, mille hulgas on vanusepiiri alandamine 18-lt 16-le aastale ja algatuste allkirjastamisel nõutavate andmete lihtsustamine.

Kodanikualgatuse päeval keskenduti koostööle, soovides tõsta esile koostöö väärtust ja jagatud vastutust kodanikuaktiivsuse edendamisel.

Komitee president Georges Dassis väljendas heameelt komisjoni algatuse üle, pidades seda lihtsustamisel ja halduskoormuse vähendamisel suureks sammuks edasi, kuid väljendas samas kahetsust, et kõnealuses ettepanekus ei ole tugevdatud algatuste järelkäsitlust. „Edukad Euroopa kodanike algatused peavad tekitama ELi tasandil dialoogi ja neid tuleb nõuetekohaselt käsitleda,“ toonitas ta.

Põhiettekandes rõhutas komitee uus president Luca Jahier, kui oluline on ELi lepingu artikkel 11, millega pannakse ELi institutsioonidele õiguslik kohustus konsulteerida kodanikuühiskonna ja kodanikega ning nendega dialoogi pidada. „Hästi toimiv kodanikualgatus peaks kodanikke võimestama. See peaks andma neile hääle, kuuluvustunde ja identiteedi, aidates taasluua usaldust ja taasavastada Euroopa projekti solidaarsuse. Komitee on seepärast alati kodanikualgatust väga häälekalt toetanud.“

Kolmes töötoas väljendati järjekindlalt soovi, et EL muutuks rohkem osalemist soosivaks, ning kutsuti Euroopa ja liikmesriikide juhte üles oma kodanikke kuulda võtma. (sma)

Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi liige Cillian Lohan, kes on ka EMSK liige, sõnas komitee korraldatud arutelul Euroopa strateegiast plasti kohta ringmajanduses, et tehnoloogiast üksi muutuste elluviimiseks ei piisa, vaid need peavad toimuma käsikäes käitumistavade põhjaliku muutumisega. Ta oli veendunud, et saame käitumist muuta, kui pakume väärtuslikke ja taskukohaseid alternatiive. Tarbimisviiside käsitlemine on tulevikusaavutuste seisukohalt võtmeelement. Rääkides ringmajandusele ülemineku vajadusest leidis ta, et ületarbimise ja jäätmete valguses võib üleminek tarbija mõistelt kasutaja mõistele tunduda veenev.

Neid olulisi küsimusi arutasid mitme valdkonna spetsialistid ja saadud tulemused on kodanikuühiskonna asjakohaseks panuseks EMSK arvamusse, mida eelnimetatud strateegia ja direktiivi kohta praegu koostatakse.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm

Minutilise seisakuga mälestati Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungjärgul Varssavi geto ülestõusu 75. aastapäeva. Ülestõus oli suurim juutide relvastatud ülestõus II maailmasõja ajal.

Aastapäeva puhul kandsid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ülestõusu mälestamiseks kollasest paberist valmistatud nartsisse. Samal päeval jagati sarnaseid paberist sümboleid Varssavi tänavatel.

„On paradoksaalne, et mida kauem elavad eurooplased rahus ja heaolus, seda vähem mäletavad nad ELi loomise üleüldist eesmärki. ELi asutajate jaoks oli oluline vältida sõda iga hinna eest,“ rõhutas tööandjate rühma esimees ja mälestamise eestvedaja Jacek P. Krawczyk. „Kollane nartsiss ei sümboliseeri üksnes sõjaohvreid, vaid see peaks olema ka sümbol, millega seista vastu kogukonna killustamisele ja inimeste üksteisest nende päritolu tõttu lahutamisele,“ lisas Krawczyk.

Euroopa juudi teabekeskuse (CEJI) asutajaliige Jean-Pierre Haber kutsus oma kõnes kõiki Euroopa kodanikuühiskonna esindajaid tegutsema selle nimel, et kõik eurooplased saaksid elada vabas ja rahumeelses Euroopas.

20 päeva kestnud ülestõusu ja geto julma hävitamise käigus lasti ajaloolaste hinnangul kohapeal maha 7 000 juuti ning 7 000 saadeti Treblinka surmalaagrisse ja 36 000 töölaagritesse. (lj)

18. aprillil sai Arno Metzlerist ametlikult III rühma esimees 2018.–2020. aasta ametiajaks.

Alates 1993. aastast on ta tegutsenud advokaadina oma büroos Saksamaal ja olnud alates 2002. aastast Saksamaa vabade elukutsete esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees. Enne rühma esimeheks saamist täitis ta aseesimehe ametikohustusi VKEde, vabade elukutsete ja komitee kodukorra valdkonnas.

Euroopa innuka pooldajana usub ta kindlalt ELi kui valitsemise ja identiteedi täiendaja kasulikku rolli. Tema jaoks on esmatähtis teha suuri jõupingutusi Euroopa ning selle väärtuste – sallivuse, paljususe ja kaasamise – edendamiseks.

Kuna mitmekesisus on meie rühma tugevus, oli esimehena üks tema esimesi otsuseid muuta rühma nime: eri elualade rühm sai nimeks Euroopa mitmekesisuse rühm. Esimehe sõnul on uus sõnastus selgem, löövam ja väljendab uhkust meie mitmekesisuse üle.

Tema ametiajal on üks suurimaid prioriteete võidelda vastutuse võtmise ja mitmekesisuse abil eelarvamuste ja populismi vastu. Juba on tellitud uuring populismi tõusu kohta väljaspool suurlinnapiirkondi. See aitab komiteel saada paremini aru, millised tegurid muudavad populismi avalikkuse jaoks huvitavaks, kuidas püüavad kodanikuühiskonna organisatsioonid sellele vastu hakata ja mil viisil saab nende tegevust rohkem toetada. Uuringutulemusi esitletakse rühma konverentsi ajal, mis toimub oktoobrikuus Austrias. Metzleri ametiajal keskendutakse samuti eelarvamustega võitlemisele ja mitmekesisuse edendamisele hariduse kaudu.

Järgmise kahe ja poole aasta jooksul toetavad esimeest seitse vast valitud aseesimeest: B. MILTOVIČA (LV), K. BALON (PL), S. BOLAND (IE), A. GAJDOSIK (AT), M. MACIULEVICIUS (LT), P. TRANTINA (CZ), ja I. VARDAKASTANIS (EL).(ih)

 Töötajate rühm

Tööhõive küsimus on jätkuvalt päevakajaline. Sellegipoolest on töötingimused sama tähtis teema kui tööga hõivatute arv. See on eriti asjakohane, kui vaadata viimaseid tööturuarenguid ja mittestandardsete lepingute sagenemist, mille puhul on Euroopa Kohus pidanud oma otsustes sätestama, et näiteks Uberi taksojuhid on töötajad, mitte vabakutselised.

Töötingimuste kontseptsioon hõlmab mitut mõõdet alates palgast, tööajast, tervishoiust ja ohutusest kuni hüvitiste, eriülesannete ja muude küsimusteni. Siia alla kuulub ka katseaeg, mis ei ole mõnel juhul enam eesmärgipärane, vaid pakub lihtsalt odavat ja pandlikku tööjõudu. Kuigi see ei ole alati nii lihtne, on siiski jätkuvalt oluline, et töötajad teaksid ja mõistaksid neid tingimusi varem ning et neile antakse muutustest võimalikult kiiresti teada, et anda neile võimalus oma tegevust kavandada.

Selleks et muuta töötajate teavitamine kohustuslikuks, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu määrus ühtse raamistiku koostamiseks Ettepanekus on siiani siiski mõningaid probleeme, nagu „töötajate“ määratluse ulatus. Tööturu kiire areng on loonud palju uusi töövorme, näiteks vautšeripõhiselt või digiplatvormi kaudu töötajad, kelle töölepingud on mittestandardsed ja keda ei saa seega käsitleda töötajatena selle traditsioonilises tähenduses.

See ei puuduta muidugi ainult uusi töövorme: mittestandardsed lepingud, nagu nulltunnilepingud, ning lähetatud töötajate ja koduabiliste kohad ei ole uus nähtus. Paljude töötingimused on ettearvamatud ja seega on nende töö- ja eraelu tegelikkuses tasakaalust väljas. Ennustatavus võimaldab tasakaalustada ka töötamist ja õppimist või leida veel üks osalise tööajaga amet.

Kõigil neil juhtudel on nõuetekohaste töötingimuste tagamiseks esmatähtsad kollektiivläbirääkimised, mille võiks lisada ka ettepanekusse. Seda eriti olukorras, kus paindlikud töötingimused muutuvad uute töövormide levikuga üha tavapärasemaks ning vaja on töötajaid ja tööandjaid kaasavaid määratlusi, et olulistest töötajaid käsitlevatest sätetest ei kaldutaks uutes töövormides lihtsalt kõrvale ning uus tegelikkus (nagu elukestev õpe ja sellega seonduv koolitus, mille eest tasub tööandja) ei tooks töötajatele lisakoormust.