Elukestva õppe jaoks on vaja rohkem avaliku sektori vahendeid

ELi liikmesriigid peaksid suurendama avaliku sektori investeeringuid elukestvasse õppesse, pöörates eritähelepanu täiskasvanuharidusele, ning eraldama rohkem vahendeid mitteformaalse ja informaalse õppe jaoks, kus õppijad saavad arendada pehmemaid oskusi, nagu kriitiline mõtlemine ja meeskonnatöö, või iseloomujooni, nagu juhiomaduste arendamine ja uudishimu.

Üha enam tunnistatakse, et lisaks elementaarsele kirjaoskusele ja digioskustele vajavad inimesed neid pehmeid oskusi, et kohaneda ülemaailmsest digitaalsest ja tehnoloogilisest arengust tulenevate muutustega. See areng muudab praegu paljude elukutsete töömaailma ja kutseoskusi nii kiiresti, et sageli on raske ennustada, milliseid oskusi tulevikus vajatakse.

Sellele pöörati tähelepanu ELi eesistujariigi Horvaatia taotlusel koostatud komitee ettevalmistavas arvamuses. Samuti kutsus komitee ELi liikmesriike üles eraldama sihtotstarbelisi vahendeid ühiskonna kõige haavatavamate rühmade oskuste pidevaks täiendamiseks ja ümberõppeks, et varustada kõik – tegemata vahet inimeste vahel – uute oskustega, mis on kohandatud tuleviku töökohtadele.

Arvamuse raportöör Tatjana Babrauskienė ütles, et COVID-19 pandeemia näitas selgelt, et õppimisel suudetakse uue olukorraga kiiresti kohaneda: „Kui elu muutub taas tavapäraseks, peaks ühiskond sellest e-õppe kogemusest õppima ning jätkama nende lähenemisviiside ja oskuste arendamist ja neisse piisavalt investeerimist, et võimaldada kõigil õppijatel, olenemata nende sotsiaalsest olukorrast, neid kasutada ja neist kasu saada.“

Kaasraportöör Pavel Trantina rõhutas, kui oluline on integreerida erinevad õpikeskkonnad haridusse, koolitusse ja elukestva õppe poliitikasse, et edendada õppijate isiklikku ja ainulaadset potentsiaali. Komitee kutsus ELi ja liikmesriikide ametiasutusi üles nende ettepanekutega tegelema ja neid rahaliselt toetama. (ll)