Märtsikuu täiskogu istungjärgul võttis komitee vastu arvamuse, milles visandatakse ELi juhitava globaalse rahutagamise strateegia, millega loodaks ka valge tuvi tee – rahurada Põhja-Iirimaalt kuni Nicosiani Küprosel –, et edendada dialoogi, leppimist ja konfliktide ennetamist.

On aeg, et EList, mis on nüüdisajaloo suurim rahuprojekt, saaks üldine juht rahu tagamisel nii Euroopas kui ka maailmas. See on peamine sõnum, mis edastatakse komitee vastu võetud omaalgatuslikus arvamuses „Valge tuvi algatus – ELi juhitava globaalse rahutagamise strateegia ettepanek“. Arvamuse raportöör Jane Morrice märkis: „ELil on lisaks geopoliitilistele või majanduslikele huvidele moraalne kohustus kaitsta konflikti sattunud süütute ohvrite, eriti laste elu.“

Komitee kutsub ELi üles looma uue globaalse rahutagamise strateegia ja seda rahastama. Strateegia peamise joonena tuleks luua valge tuvi tee – rahurada, mis ulatuks 5 000 km üle Euroopa, Põhja-Iirimaalt kuni Küprose pealinna Nicosiani. See rada kulgeks 6. sajandil elanud Iiri palveränduri Columbanuse jälgedes, keda ELi alusepanija Robert Schuman kirjeldas kõigi nende kaitsepühakuna, kes soovivad luua ühtset Euroopat.

Algatus hõlmab ka rahutagamise ja leppimise Euroopa keskuste loomist Põhja-Iirimaale ja Nikosiasse ning valge tuvi tee strateegilisi paiku ühendavate õppekeskuste loomist, samuti taotlust, et EL tunnustaks ametlikult valge tuvi sümbolit kui kõigi ELi rahutagamisprojektide tunnusmärki. (dgf)