EL vajab kiiresti uut, ambitsioonikat ja selget tulevikustrateegiat kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030, kestliku arengu eesmärkide ja muude rahvusvaheliste kohustustega. Ühtekuuluvuspoliitika peab olema selle lahutamatu osa. Uues strateegias esitataks ka tulevase ühtekuuluvuspoliitika visioon. 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika sätted peavad hõlmama piisavaid ressursse ning tagama meetmete parema tõhususe ja nähtavuse, nõuab komitee ühtekuuluvuspoliitika tulevikku käsitlevas ettevalmistavas arvamuses.

Komitee arvamuses nõutakse, et praegused eriprobleemid ei tohiks unustuse hõlma vajuda, rõhutades, kui oluline on ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamine perioodiks 2021–2027. Tulevikukindel poliitika peab olema avatud kõigile piirkondadele ning pakkuma vajalikke vahendeid toimetulekuks tulevaste väljakutsetega, nagu uute tehnoloogiate kasutamine, tugeva konkurentsivõime saavutamine ning kestlikule arengule ülemineku juhtimine, luues samas kvaliteetseid töökohti.

Komisjoni kavandatud eelarvekärbe ei ole komiteele vastuvõetav, kuna ühtekuuluvuspoliitika on üks põhilistest vahenditest, millega tuua EL kodanikele lähemale ning vähendada erinevusi ELi piirkondade vahel ja ebavõrdsust kogu ühiskonnas. Seda silmas pidades ja uute tekkivate probleemide tõttu peaks eelarve jääma vähemalt eelmise perioodi tasemele.

Arvamuses rõhutatakse samuti, et ühtekuuluvuspoliitika mõjust tuleb üldsust tõhusamalt teavitada. Seega tuleb rahastatud projektide praegust avalikustamiskohustust oluliselt suurendada, nii et ELi integratsiooni lisaväärtus üldiselt ja eriti ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtus saab avalikkuse jaoks nähtavamaks.

Tugev territoriaalne mõõde, ELi ja riiklike strateegiate suurem sidusus ja järjepidevus, rohkem lihtsustamist ja kodanikuühiskonna kaasamine võivad komitee arvates poliitikameetmete tõhususe suurenemisele kaasa aidata. (jk)

 Fotol: vaade Lubaczowi (Poola) turuplatsile ning hiljuti ELi vahendite abil renoveeritud raekoja hoonetele