EMSK info

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tehisintellekti teemalise arvamuse raportöör Catelijne Müller ütles, et volinik Ansipi poolt komitee 15. märtsi täiskogu istungjärgul kirjeldatud strateegia vastab täielikult komitee üleskutsele, mille kohaselt peaks EL täitma teerajaja rolli tehisintellekti vastutustundliku arendamise ja kasutuselevõtu raamistiku loomisel.

Mülleri sõnul on komiteel väga hea meel teadaande üle, mille esitasid 9. märtsil volinikud Ansip, Moedas ja Gabriel tehisintellekti teemalise uurimisrühma loomise kohta ja milles võetakse täielikult arvesse komitee omaalgatuslikus arvamuses nimetatud üleskutseid:

• koostada üleeuroopaline tehisintellekti eetikakoodeks, tagamaks, et tehisintellekti arendamine on kooskõlas ELi väärtuste ja põhiõigustega;
• luua üleeuroopaline tehisintellekti taristu tehisintellekti kestliku arengu soodustamiseks;
• kontrollida õigusaktide ja eeskirjade eesmärgipärasust tehisintellekti valdkonnas;
• edendada innovatsiooni tehisintellekti valdkonnas, eriti ühise hüvangu eesmärgil.

„Ma leian, et Euroopa võttis tõepoolest selles valdkonnas teerajaja rolli,“ sõnas Müller.

Volinik Ansip andis ülevaate olukorrast ELi digitaalsel ühtsel turul ja kirjeldas komisjoni kõige olulisemaid algatusi selle saavutamiseks: rändlusteenuste lisatasude kaotamine, tulevane digitaalse sisu teenuste kaasaskantavus, põhjendamatu asukohapõhise tõkestuse kõrvaldamine ja mais jõustuv isikuandmete kaitse üldmäärus.

Veel on tulemas mitu olulist muutust telekommunikatsiooni, e-privaatsust käsitleva määruse ja küberturvalisuse valdkonnas.

Volinik Ansip rõhutas, et killustatus on jätkuvalt suur takistus ja Euroopa digitaalse ühtse turu puudumise maksumus oli Euroopa Parlamendi uuringu kohaselt ülisuur: 415 miljardit eurot aastas.

„On oluline, et kõigile osalistele kehtiksid ühtlustatud eeskirjad, sest samal ajal kui suured üleilmsed osalejad saavad tegutseda 28 eeskirjadekogumi raames, on idufirmadel ja VKEdel praktiliselt võimatu neid kogumeid mõista. Kui digitaalne Euroopa jääb endiselt killustatuks, edastame oma rahvale ja eriti idufirmadele väga lihtsa sõnumi: kui tahate laieneda, jääge koju või minge USAsse,“ sõnas volinik.

Arutelul kõnelejad rõhutasid, kui tähtis on tagada töötajatele õiglane üleminek, kui traditsioonilised töökohad kaovad ja uued ei ole veel tekkinud.

Kõik nõustusid, et elukestev õpe peab just nüüd varasemast veelgi enamreaalsuseks saama, et aidata kõigil leida koht tulevasel tööjõuturul tänu uute töökohtade jaoks vajalike uute oskuste omandamisele. (dm)

Märtsikuu täiskogu istungjärgul vastu võetud töö tuleviku teemalises arvamuses kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomutee liikmesriike üles keskenduma haridusele ja koolitusele ning kohandama oma haridussüsteeme tööturu vajadustele, mis on nüüdisaegse digitaal- ja tööstusrevolutsiooni tõttu pidevas ja jõulises muutumises.

Mõningate uuringute kohaselt viivad tehnoloogilised muutused märkimisväärsete häireteni mõne valdkonna tööhõives ja ettevõtlusmudelites ning valitseb oht, et automatiseerimise tõttu võib kaduda 9 % töökohtadest. 25 % töökohtadest võidakse ümber kujundada seoses poolte ülesannete automatiseerimisega. Samal ajal luuakse uusi töökohti ning on oodata, et tulevikus on üheksal töökohal kümnest vaja digitaaloskusi.

Komitee väidab, et vajalikud vahendid tuleviku töövõimalustest kinnihaaramiseks on kvaliteetne põhiharidus, kõrgetasemeline koolitus, elukestev õpe ning kõigi töötajate täiendus- ja ümberõpe.

Komitee väljendab muret Euroopa haavatavate rühmade pärast, kelle hulka kuuluvad väheste oskustega isikud. Ta kutsub komisjoni üles astuma vajalikke samme, takistamaks nende tõrjumist nende võimetuse tõttu muutuste tempoga sammu pidada.

Kõnealust arvamust, mis koostati ELi nõukogu eesistujariigi Bulgaaria taotlusel, esitleti 22. märtsil Sofias toimunud konverentsil „Oskuste nappuse kaotamine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks: ettevõtjate seisukoht“. (ll)

Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on edendada kodanikuaktiivsust ja osalusdemokraatiat ning see võib aidata üle saada ELi demokraatia puudujäägist. Samuti on see vahend, mis võib koondada eurooplasi ühiste eesmärkide nimel ja seega tugevdada Euroopa identiteeti. Ent selleks, et kodanikualgatus võiks saavutada oma täieliku potentsiaali, peab sellega kaasnema dialoog ja asjakohane mõju.

14. märtsil vastu võetud arvamuses Euroopa kodanikualgatuse kohta esitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mõningad ettepanekud selle saavutamiseks:

• edukate algatustega peaksid kaasnema asjakohased meetmed: äärmiselt oluline on arutada edukaid algatusi Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärkudel, et anda kodanikualgatustele vajalik poliitiline mõõde;
• edendada tuleb dialoogi Euroopa kodanikualgatuste korraldajatega nii kampaania ajal kui ka pärast selle lõppu;
• registreerimisetapiks on vajalikud selged ja läbipaistvad eeskirjad;
• institutsioonilise juhi ja registreerimise üle otsustaja rollid, mis on mõlemad komisjoni kätes, tuleks hoida lahus.

„Komitee näeb end vahendaja ja institutsioonilise juhina,“ ütles raportöör Kinga Joó, kes kinnitas komitee valimisolekut toetada algatusi ka edaspidi.

Komitee on osalenud Euroopa kodanikualgatuse üle peetavas arutelus selle algusest alates. Käesoleval aastal 10. aprillil toimuva Euroopa kodanikualgatuse päevaga on komitee aidanud hoida Euroopa kodanikualgatust ELi institutsioonilises tegevuskavas kõrgel kohal ja edendada selle kuvandit.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnustab komisjoni teatist „Võitlus ebaseadusliku veebisisuga“ kui esimest sammu sellel teel, kutsub aga komisjoni üles looma programme ja võtma tõhusaid meetmeid, et rajada stabiilne ja järjepidev õigusraamistik ebaseadusliku veebisisu edukaks eemaldamiseks. 

„Ebaseadusliku veebisisu levitamine tuleb lämmatada juba eos“, ütles 14. märtsil 2018 vastu võetud arvamuse „Ebaseaduslik veebisisu – veebiplatvormid“ raportöör Bernardo Hernández Bataller.

Seepärast teeb komitee ettepaneku, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas arendatakse, töödeldakse ja levitatakse puhtalt informatiivset sisu, mis esmapilgul näib seaduslik, peidab endas aga ebaseaduslikku sisu.

Lisaks tuleks teraselt jälgida kõike suurandmetega seotut ja kasu, mida veebiplatvormid saavad nende andmete kasutamisest.

„Ebaseadusliku sisu, vihakõne või terrorismile õhutamise avaldamine ei ole tühiasi. Sellise materjali vältimiseks, selle vastu võitlemiseks ja eemaldamiseks on vaja meetmeid karmistada. See on oluline ka alaealiste kaitse seisukohast,“ märkis Bernardo Hernández Bataller.

Komitee usub, et veebiplatvormid peaksid ise andma kasutajate käsutusse vahendid võltsuudiste esile tõstmiseks, millega juhtida teiste kasutajate tähelepanu asjaomase sisu tõepärasuse küsitavusele.

Arvestades veebiplatvormide mõju meie igapäevases elus ja riske, mida nad endis kätkevad, on ülimalt oluline, et kogu Euroopas oleks selge ja ühtlustatud seadusandlus. (sma)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles viima täielikult ja viivitamata ellu Euroopa Komisjoni pakutud meetmed pangandusliidu väljakujundamiseks ja süvendamiseks.

Pangandusliidu loomine on majandus- ja rahaliidu seisukohalt keskse tähtsusega, kuna sellega tõhustatakse ELi finantsstabiilsust ja territoriaalset terviklikkust ning ennetatakse turu killustumist tulevaste kriiside käigus. Seepärast tunnustab komitee komisjoni ettepanekuid.

„Me toetame uut lähenemisviisi pangandusliidu kolmanda samba – Euroopa hoiuste tagamise skeemi – etapiviisilisemaks elluviimiseks. See võib anda uut hoogu seni edutult arenenud läbirääkimistele,“ ütles selleteemalise komitee arvamuse kaasraportöör Daniel Mareels. „Elluviimisprotsessi hoogu ei tohiks kaotada.“

Komitee toetab pangandusliidu esimese kahe samba tugevdamiseks ja konsolideerimiseks võetavaid meetmeid. Komitee usub, et edasised jõupingutused riskide vähendamiseks ja jagamiseks finantssektoris võivad sillutada teed kolmanda samba väljakujundamisele ja nendega tuleb paralleelselt jätkata.

„Esmajärjekorras tuleks käsitleda allesjäänud viivislaene ja nende võimalikku kuhjumist,“ märkis arvamuse raportöör Carlos Trias Pintó. „Samuti on meie arvates väga oluline Euroopa Valuutafondi kohene töövalmidus ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetmena.“

Lisaks soovitab komitee pöörata täit tähelepanu riiklikele hoiuste tagamise skeemidele edasikindlustuse etapil ning langetada võimalikult ulatuslikul konsensusel põhinev konkreetne ja ametlik otsus üleminekuks kaaskindlustuse etapile.

Lõpetuseks peaks finantssektor pühenduma 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kohustuste elluviimisele ning kõik sektori osalejad peaksid usaldusväärselt ja võrdsetel alustel keskenduma reaalmajanduse rahastamisele. (jk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ütles oma täiskogu istungjärgul märtsis, et Euroopa ühiskonnas üha suureneva ebavõrdsuse kõrvaldamiseks tuleb sotsiaalset jätkusuutlikkust võtta arvesse kõigis ELi poliitikavaldkondades ning Euroopa sotsiaalne mudel tuleb digi- ja üleilmastumise ajastul taastada kõigi kodanike sotsiaalse kaitse tagamise vahendina.

Raportöör Giulia Barbucci selgitas oma arvamuse „Digiajastu sotsiaalselt jätkusuutlik kontseptsioon“ tutvustamisel, et sotsiaalse jätkusuutlikkuse saavutamine on sama oluline kui keskkonna- ja majandusliku jätkusuutlikkuseni jõudmine.

Komitee väljendas täielikku toetust Euroopa Parlamendi soovitusele, mille kohaselt komisjon ja sotsiaalpartnerid peaksid tegema koostööd, et esitada direktiivi ettepanek inimväärsete töötingimuste kohta kõikide tööhõive vormide puhul, sealhulgas uued tööhõive vormid.

Samuti soovitas komitee teha suuremaid jõupingutusi, et tagada piisav töötasu, sujuv ühelt töökohalt teisele liikumine ja õiglased elukestva õppe võimalused digitaalse kirjaoskamatuse vähendamiseks.

Komitee nõudis kaasavamat tööturgu rändajate jaoks ja naiste paremat juurdepääsu digitaalsetele töökohtadele ning soovitas pöörata eritähelepanu puudega inimestele.

Lisaks leiti, et hinnata tuleks võetud meetmete mõju, et näha, kuidas need mõjutavad kodanike elusid.

Kuidas tagada kõige paremini tarbijakaitse veebis: sellele küsimusele keskenduti XX Euroopa tarbijapäeval, mille korraldasid 20. märtsil Sofias Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Bulgaaria majandus- ja sotsiaalnõukogu. Konverents andis ekspertidele ja poliitikutele võimaluse arutada uusi, digiteerimisest tulenevaid raskusi tarbijakaitses nii ELi kui ka riikide vaatepunktist. Sõnavõtjad olid ühel nõul, et tarbijakaitse eeskirju tuleb paremini rakendada ja jõustada. Üks parandamist vajavaid valdkondi on tarbijatele toodete ja teenuste kohta esitatav teave. Hinnanguliselt ligikaudu 1 % kõigist kasutajatest loeb asjaomaseid tingimusi, samal ajal kui 72 % ei tea, millist teavet veebiettevõtted nende kohta koguvad. Samuti väljendati muret ohtude pärast, millesse võivad digitaalajastul sattuda lapsed. Eksperdid hoiatasid, et sissetulekute üha suuremate erinevuste tõttu võivad paljud lapsed jääda ilma võimalusest omandada oskused, mis on vajalikud muutunud tööturule pääsemiseks. Sõnavõtjad juhtisid tähelepanu ka andmete vabale liikumisele, mis on eriti oluline digiteenuste järgmise põlvkonna jaoks. Avalik sektor saaks andmete asukohapiirangute eemaldamisel hinnanguliselt 1,4 miljardit eurot lisatulu. Tänapäeval kasutab veebi üle 44 % maailma rahvastikust, võrreldes 1 %-ga kakskümmend aastat tagasi. Eelmisel aastal oli juurdepääs internetile 87 %-l ELi kodanikest. (ia)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjoniga koostöös korraldatud 2018. aasta Euroopa rändefoorumi põhiteemaks olid väljakutsed ja võimalused, mis kerkivad esile rändajate toetamisel ELi tööturule integreerimisel. See tõi kokku enam kui 120 kodanikuühiskonna organisatsiooni ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja ELi institutsioonide esindajaid.

Foorumit avades ütles rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos: „On aeg liikuda oma igapäevaste rändekriisiarutelude juurest edasi ning keskenduda hoopis sellele, kuidas muuta ränne eduvõimaluseks meie kõigi jaoks.“

Oma avakõnes rõhutas EMSK president Georges Dassis, et pagulaste vastuvõtmine ei ole mitte ainult moraalne, vaid ka õiguslik kohustus, mille kõik liikmesriigid ELiga ühinedes on võtnud, ning väitis, et liikmesriigid liikmesriike tuleb kohustada vastutust võtma. Teisest küljest peavad ka rändajad austama ELi tavasid, näiteks soolise võrdõiguslikkuse osas.

„Olemasolevate rahastute, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi abil saab võtta meetmeid probleemide lahendamiseks ning rändajate töövõimaluste edendamiseks,“ ütles Georges Dassis.

Foorumi käigus peetud aruteludes käsitleti rändajate tööturule integreerimise paljusid aspekte, nagu vajadus edendada korrapärast tööhõivet ja inimväärset tööd, takistada ärakasutamist ning võidelda diskrimineerimisega, ning oskuste valideerimise tähtsus. (ll)

Alates 3. aprillist 2018 on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pressiosakonna uus juhataja Ewa Haczyk-Plumley. Ewa on ajakirjanik, kunstiajaloolane ja filoloog ning lõpetanud Poola kirjanduse eriala. Ta on töötanud pressiküsimuste ja teabevahetuse vanemeksperdina mitmes ELi institutsioonis ning ka Poola alalises esinduses ELi juures.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm

Oskuste nappusega tegelemine on mitmemõõtmeline ülesanne, mis eeldab mitte ainult haridus- ja koolitussüsteemide muutmist, vaid ka inimeste hoiaku muutmist. Kuna tänapäeval toimuvad muutused väga kiiresti, ei ole lihtne täpselt määratleda, milliseid oskusi on tulevikus vaja. Peame kõik aktsepteerima seda, et tulevikutöö nõuab elukestvat õpet, et tagada meie oskuste pidev kohandamine muutuvate vajadustega. Need olid mõned järeldused, milleni jõuti konverentsil „Oskuste nappuse kaotamine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks: ettevõtjate seisukoht“, mis toimus 22. märtsil Bulgaarias Sofias.

Konverentsi lõpus võeti vastu tööandjate rühma ja Bulgaaria tööandjate organisatsioonide liidu ühisdeklaratsioon. Deklaratsioonis kutsutakse üles võtma praktilisi meetmeid, et kohandada tööturge ja haridussüsteeme muu hulgas järgmiste tulevaste vajadustega: kõrvaldada takistused töökohtade loomisel, motiveerida inimesi ise oskusi arendama ja järgida turvalisel paindlikkusel põhinevat lähenemisviisi, et kohandada tööõigusakte tänapäeva majanduse vajadustega.

Haridussüsteemides peame edendama loovust, ettevõtlikkust ning liikuvust hariduse ja koolituse kõigil tasanditel, investeerima teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatikaga seotud oskustesse, soodustama elukestvat õpet, edendades samas tööpõhist õpet ja kutseharidust ja -õpet, samuti tihendades sidemeid ettevõtjate ja haridusteenuse osutajate vahel, hoides nii ära oskuste mittevastavuse tööturu nõudmistele. Deklaratsiooni täisteksti saab alla laadida siit.

Ürituse korraldasid ühiselt tööandjate rühm ja Bulgaaria tööandjate organisatsioonide liit. Tegemist oli Bulgaaria kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ühe esimese ametliku üritusega. (lj)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Peame kohe hakkama taas edendama solidaarsust ja lõpetama natsionalismi, rassismi ja lühinägeliku poliitika Euroopas.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas on keskse tähtsusega järgmistes valdkondades: töö- ja palgatingimuste ja sotsiaalkaitsesüsteemide parandamine Euroopas, töö ja eraelu tasakaalu tagamine, sotsiaalsete standardite parandamine ja ELi liikmesriikide üksteisele lähenemine, sh kollektiivläbirääkimised ja ligipääs sotsiaalteenustele.

Samas ei saa olukorda parandada, kui puudub raha: sotsiaalõiguste samba tõhus rakendamine liikmesriikides on võimalik ainult juhul, kui neil on piisavalt rahalisi vahendeid, et investeerida sotsiaalpoliitikasse, muutes nii õigused ja põhimõtted konkreetseteks poliitikaalgatusteks.

Seetõttu peab olema tähtis roll muu hulgas sellistel mehhanismidel nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, samuti on oma osa õiglasemal maksusüsteemil ja tasakaalus eelarve nõude järgimisel, mille puhul jäetakse avaliku sektori puudujäägi arvutamisel kõrvale teatud sotsiaalsed investeeringud (nagu haridus, infrastruktuur jne), võimaldades nii suuremaid sotsiaalseid investeeringuid, rikkumata seejuures eelarve-eeskirju. 

Komitee koostab praegu arvamust sotsiaalõiguste samba rahastamise kohta, et tasakaalustatult hinnata, kuidas on rahastamine võimalik ja kuidas seda tuleks saavutada, tagades suuremad investeeringud, eelkõige 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames Euroopa Sotsiaalfondile, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile ja teistele ELi fondidele eraldatud vahendid. Arvamusega antakse panus käimasolevasse arutellu järgmise finantsraamistiku üle, millel on mõju sotsiaalse lähenemise poliitika edule. (prp/mg)

EMSK eri elualade rühm

6. märtsil toimus Sofias Bulgaaria ELi nõukogu eesistumisperioodi raames eri elualade rühma erakorraline koosolek. See oli rühma viimane üritus rühma esimehe Luca Jahieri ametiajal.

Ligi 120 osalejat, sealhulgas Bulgaaria kodanikuühiskonna organisatsioonid, riigiasutuste esindajad ja III rühma liikmed, tulid kokku, et arutleda teemal „Haavatavate piirkondade ja kodanike toetamine: jätkusuutliku majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine“.

Probleemid maapiirkondades ja äärepoolsemates piirkondades (töötus, sotsiaalteenuste puudumine, transport, side ja taristu) põhjustavad otseselt rahvastikukadu ning neil on ebaproportsionaalne mõju kõige haavatavamatele ja kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele.

Pärast tantsutrupi Dance No Different than You esinemist toimus koosolekul III rühma Bulgaaria liikmete juhtimisel kolm paneelarutelu:

• Investeerimine haavatavatesse mägipiirkondadesse ja nende arengu soodustamine (juhtis Dilyana Slavova)
• Haavatavatele inimestele võimaluste loomine ja nende õiguste kaitsmine (juhtis Diana Indjova)
• Majandusarengu edendamine ja võitlus rahvastikukaoga maapiirkondades (juhtis Bogomil Nikolov)

Põhisõnavõtjad olid Bulgaaria töö- ja sotsiaalminister Bisser Petkov, Bulgaaria Vabariigi 44. rahvuskogu töö-, sotsiaal- ja demograafiakomisjoni esimees Hasan Ademov, eri elualade rühma esimees Luca Jahier ning Bulgaaria majandus- ja sotsiaalnõukogu esimees ja III rühma liige Lalko Dulevski.

Aruteludel keskenduti kogukonna juhitud kohalikule arengule, noorte rollile ja sotsiaalse kaasatuse tähtsusele. (ih)

Laupäeval, 5. mail 2018 avab Euroopa päeva tähistamiseks oma uksed üldsusele teiste ELi institutsioonide kõrval ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. See annab komiteele võimaluse tutvustada külastajatele oma tööd infolettide abil, pakkudes mitmesuguseid tegevusi (nt viktoriin, küsitlused, uuringud). Tänavuaastane institutsioonidevaheline teema on seotud Euroopa kultuuripärandi aastaga – see on kesksel kohal ka komitee presidendi letis, mille moto on „Jagatud kultuuriruum ja demokraatia“. Lisaks on kohal kakskümmend üks komitee liiget, kes räägivad oma tööst ja kogemustest. Lisateavet saab siit: https://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/events/europe-day. (dv)