Euroopa kodanikualgatuste korraldajad hoiatasid 25. veebruaril toimunud 2020. aasta Euroopa kodanikualgatuse päeval oma kogemustele tagasi vaadates, et inimestelt ei tohiks küsida, millist Euroopat nad tahavad ja seejärel nende seisukohti ignoreerida.

Selline pettumus sai osaks esimese põlvkonna Euroopa kodanikualgatuste korraldajatele, kes tegid läbi keerulise Euroopa kodanikualgatuse algatamise protsessi, kogudes ja valideerides miljon allkirja ning hiljem öeldi neile, et selle tulemusena ei võeta mingeid meetmeid. Korraldajate sõnul avaldas see neile ränka mõju.

Alates 1. jaanuarist kehtivad uued, lihtsustatud eeskirjad, millega kaasneb parem toetus korraldajatele, nagu näiteks ümberkujundatud Euroopa kodanikualgatuse foorum, on aidanud saada üle „petitsioonide väsimusest“ ning juba on esitatud muljetavaldav hulk –16 – uut Euroopa kodanikualgatust, millest mõnede toetuseks koguti aktiivselt allkirju ka asjaomasel üritusel.

Väga oluline on, et Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi korraldamisel ei tehtaks samu vigu.

Enam ei ole võimalik ignoreerida seda, et inimesed nõuavad kindlalt võimalust öelda oma sõna sekka mitte ainult ELi tegevusplaanide koostamisel, vaid ka otsuste tegemise protsessis.

Üritusel läbiviidud küsitluse kohaselt peab suur enamus vastajatest ülimalt oluliseks, et kodanike panustel oleks reaalne mõju ELi otsustele ka pärast valimisi.

67 % vastanutest arvas, et kodanike osalemisel Euroopa tasandil peab alati olema selge seos formaalse otsustusprotsessiga.

68 % oli nõus väitega, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents ei tohiks olla ühekordne ja et selliseid ettevõtmisi tuleks läbi viia korrapäraselt ning tagada nende ranged järelmeetmed.

71 % ütles, et lisaks konverentsile tuleks kodanike algatatud konvendis uurida, milline peaks olema kodanike osalemise ja demokraatliku reformi tulevik. See peaks algama ja lõppema ELi ülese rahvahääletusega.

Lisaks arvas 85 % vastanutest, et käimasolevatele Euroopa kodanikualgatustele tuleks anda silmatorkav koht Euroopa Komisjoni loodaval veebipõhisel mitmekeelsel platvormil, mille eesmärk on teavitada inimesi, kes soovivad konverentsi kohta rohkem teada saada.

Tuline arutelu toimus digitaaltehnoloogia rolli üle tuleviku demokraatias ning eeskätt Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi raames.

EMSK president Luca Jahier rõhutas veelkord esindusdemokraatia ja vahendavate asutuste jätkuvat väärtust, viidates seejuures EMSK poolt väsimatult aastast aastasse tehtavatele pingutustele Euroopa kodanikualgatuse kui esindusdemokraatia väärtusliku täienduse õnnestumise nimel.

Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia teemade asepresident Dubravka Šuica, kes vastutab ka Euroopa tuleviku teemalise konverentsi eest, rõhutas, et komisjon on otsustanud „toetada avatud, aga samas hästi reguleeritud tehnoloogiat“, kasutades selle demokraatlikku potentsiaali (avatus, vastutustundlikkus, läbipaistvus, juurdepääsetavus) ning kaitstes seda ohtude eest (manipuleerimine ja andmeturbeküsimused).

Küsitluse tulemustega, mis ei peegelda mitte EMSK, vaid Euroopa kodanikualgatuse päeval osalenute seisukohti, on võimalik tutvuda siin, samuti leiab sealt üksikasjalikumat teavet toimunud ürituse kohta. (dm)