EMSK info

Euroopa kodanikualgatuste korraldajad hoiatasid 25. veebruaril toimunud 2020. aasta Euroopa kodanikualgatuse päeval oma kogemustele tagasi vaadates, et inimestelt ei tohiks küsida, millist Euroopat nad tahavad ja seejärel nende seisukohti ignoreerida.

Selline pettumus sai osaks esimese põlvkonna Euroopa kodanikualgatuste korraldajatele, kes tegid läbi keerulise Euroopa kodanikualgatuse algatamise protsessi, kogudes ja valideerides miljon allkirja ning hiljem öeldi neile, et selle tulemusena ei võeta mingeid meetmeid. Korraldajate sõnul avaldas see neile ränka mõju.

Alates 1. jaanuarist kehtivad uued, lihtsustatud eeskirjad, millega kaasneb parem toetus korraldajatele, nagu näiteks ümberkujundatud Euroopa kodanikualgatuse foorum, on aidanud saada üle „petitsioonide väsimusest“ ning juba on esitatud muljetavaldav hulk –16 – uut Euroopa kodanikualgatust, millest mõnede toetuseks koguti aktiivselt allkirju ka asjaomasel üritusel.

Väga oluline on, et Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi korraldamisel ei tehtaks samu vigu.

Enam ei ole võimalik ignoreerida seda, et inimesed nõuavad kindlalt võimalust öelda oma sõna sekka mitte ainult ELi tegevusplaanide koostamisel, vaid ka otsuste tegemise protsessis.

Üritusel läbiviidud küsitluse kohaselt peab suur enamus vastajatest ülimalt oluliseks, et kodanike panustel oleks reaalne mõju ELi otsustele ka pärast valimisi.

67 % vastanutest arvas, et kodanike osalemisel Euroopa tasandil peab alati olema selge seos formaalse otsustusprotsessiga.

68 % oli nõus väitega, et Euroopa tulevikku käsitlev konverents ei tohiks olla ühekordne ja et selliseid ettevõtmisi tuleks läbi viia korrapäraselt ning tagada nende ranged järelmeetmed.

71 % ütles, et lisaks konverentsile tuleks kodanike algatatud konvendis uurida, milline peaks olema kodanike osalemise ja demokraatliku reformi tulevik. See peaks algama ja lõppema ELi ülese rahvahääletusega.

Lisaks arvas 85 % vastanutest, et käimasolevatele Euroopa kodanikualgatustele tuleks anda silmatorkav koht Euroopa Komisjoni loodaval veebipõhisel mitmekeelsel platvormil, mille eesmärk on teavitada inimesi, kes soovivad konverentsi kohta rohkem teada saada.

Tuline arutelu toimus digitaaltehnoloogia rolli üle tuleviku demokraatias ning eeskätt Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi raames.

EMSK president Luca Jahier rõhutas veelkord esindusdemokraatia ja vahendavate asutuste jätkuvat väärtust, viidates seejuures EMSK poolt väsimatult aastast aastasse tehtavatele pingutustele Euroopa kodanikualgatuse kui esindusdemokraatia väärtusliku täienduse õnnestumise nimel.

Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia teemade asepresident Dubravka Šuica, kes vastutab ka Euroopa tuleviku teemalise konverentsi eest, rõhutas, et komisjon on otsustanud „toetada avatud, aga samas hästi reguleeritud tehnoloogiat“, kasutades selle demokraatlikku potentsiaali (avatus, vastutustundlikkus, läbipaistvus, juurdepääsetavus) ning kaitstes seda ohtude eest (manipuleerimine ja andmeturbeküsimused).

Küsitluse tulemustega, mis ei peegelda mitte EMSK, vaid Euroopa kodanikualgatuse päeval osalenute seisukohti, on võimalik tutvuda siin, samuti leiab sealt üksikasjalikumat teavet toimunud ürituse kohta. (dm)

Komitee on jõuliselt korranud oma nõudmist, et mitmeaastane finantsraamistik moodustaks ajavahemikul 2021–2027 1,3% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kogurahvatulust. See üleskutse esitatakse otsustaval hetkel, mil eesmärk on jõuda kokkuleppele ELi järgmises pikaajalises eelarves, mille suhtes püüab Euroopa Ülemkogu endiselt seisukohta võtta.

Veebruaris toimunud ECO sektsiooni arutelul mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate läbirääkimiste hetkeseisu üle, kus osales Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimees Johan Van Overtveldt, kutsusid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed Euroopa Parlamenti üles seisma edasipüüdliku ELi eelarve eest. Võttes arvesse geopoliitilist ja majanduslikku ebakindlust, üleilmseid põhisuundumusi, ühiskondlikke probleeme ja uut Euroopa rohelist kokkulepet, peab Euroopa Liit võtma vastu tugeva eelarve, mis toetab kavandatud meetmete elluviimist.

ECO sektsiooni esimees Stefano Palmieri ütles: „On äärmiselt tähtis, et 2020. aasta järgne mitmeaastase finantsraamistik oleks sidus ja võimaldaks tegeleda ELi uute probleemidega: uus roheline kokkulepe, digimajandusega kaasnevad muutused ja tõhusa ühtekuuluvuspoliitika säilitamise tähtsus.“

Komitee liikmed märkisid, et rohkem kui kunagi varem vajab EL usaldusväärset ja edasipüüdlikku uut eelarvet, mis võimaldaks vastata inimeste ootustele.

Külaliskõneleja Van Overtveldti sõnul ei ole kindel, milliseks kujuneb Euroopa Parlamendi toetus üleskutsele kehtestada finantsraamistiku ulatuseks 1,3% kogurahvatulust nõukoguga peetavate läbirääkimiste käigus. Ta märkis: „Võin kindlalt öelda, et Euroopa Parlament on kindlameelselt valmis pidama kompromissi leidmiseks raskeid läbirääkimisi.“ Sellegipoolest kavatseb Euroopa Parlament nõuda erandolukorra kava, kuna kokkuleppe mittesaavutamist enne 1. jaanuari 2021 ei saa välistada ja see mõjutaks negatiivselt uute programmide õigeaegset algust.

Lõpetuseks kutsusid kõnelejad riigipäid ja valitsusjuhte üles jõudma Euroopa Ülemkogus võimalikult kiiresti kokkuleppele, millele Euroopa Parlament saaks anda oma heakskiidu.

Tutvuge komitee selleteemalise arvamusega. (jk)

Komitee jagab komisjoni soovi viia meetmed vastavusse püüdega saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning asetada kestlikkus igaühe isikliku ja meie kollektiivse vastutuse keskmesse. Komitee president Luca Jahier toetas 20. veebruaril 2020 Brüsselis toimunud täiskogu istungjärgul Euroopa Komisjoni käesoleva aasta tööprogrammi ja selle keskendumist kestlikule arengule rohelisema Euroopa nimel.

Euroopa Komisjoni institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresidendi Maroš Šefčovičiga toimunud arutelul märkis Luca Jahier, et komiteel on heameel komisjoni esimese tööprogrammi dünaamika üle, mis aitab saavutada õiglase, kliimaneutraalse ja digitaalse Euroopa. „Toetame täielikult Euroopa rohelepet kui muutuste peamist hoogustajat, sestap sooviks komitee käivitada püsiva dialoogi kestliku arengu üle,“ teatas ta.

Šefčovič märkis rahuloluga, et komisjoni 2020. aasta tööprogrammi peamised prioriteedid on komitee omadega kooskõlas ehk need sisaldavad nii digi- kui ka kliimaüleminekut, demograafiliste muutustega seotud probleeme ja vajadust tagada meie ettevõtjate ja tööstuse suutlikkus uuendusi jätkata ja konkureerida keerulisemal üleilmsel maastikul. „2020. aasta tööprogramm ei ole mitte ainult meie ametiaja esimese aasta töö alus, vaid määrab ka komisjoni visiooni, suuna ja tempo järgmiseks viieks aastaks ja sealt edasi. See on ambitsioonikas programm, mis sisaldab 43 poliitilist eesmärki ja paketti,“ rõhutas ta. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas kõrgetasemelise konverentsi, mis tõi kokku puuetega inimeste poliitika juhtivad osalejad, et arutada ELi uut strateegiat selles valdkonnas. See strateegia on väljatöötamisel ja avaldab järgmise kümne aasta jooksul tõenäoliselt sügavat mõju ELi miljonitele puuetega kodanikele kõigis eluvaldkondades.

Konverentsi „ELi 2020.–2030. aasta puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamine“ eesmärk oli esitleda komitee soovitusi ja ettepanekuid uue strateegia jaoks, kuid samuti anda platvorm suhtluseks ja teabevahetuseks, mis on osa ulatuslikest konsultatsioonidest, mis aitavad Euroopa Komisjonil tegevuskava ette valmistada ja koostada 2021. aasta alguseks.

Tänu komisjoni ja parlamendi uuele koosseisule ning uuele eelarve kavandamise perioodile on praegu parim aeg uue puuetega inimeste strateegia kujundamiseks. Konverentsi avades ütles komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Isabel Caño Aguilar, et oma arvamust esitades oli komitee esimene ELi institutsioon, kes andis panuse arutellu, mille komisjon sel teemal on avanud.

Komitee ettepanekuid tutvustades ütles komitee arvamuse raportöör Yannis Vardakastanis, kes on ka Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi esimees, et uus tegevuskava peab olema palju ulatuslikum ja palju suuremate eesmärkidega kui praegu kehtiv tegevuskava.

Komitee kutsus üles viima uue strateegia täielikult kooskõlla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Strateegia täielik elluviimine tuleb tagada sellega, et liikmesriike survestatakse Euroopa poolaasta abil töötama välja oma puuetega inimeste strateegiad.

Ioannis Vardakastanis rõhutas, kui oluline on puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamisel ja elluviimisel anda kaasarääkimisõigus puuetega inimeste organisatsioonidele.

Võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli ütles, et komisjon võtab uue tegevuskava aluseks praeguse strateegia hindamise tulemused, tuues suuremat õiglust puuetega inimeste igapäevaellu.

Komisjon loodab viia praeguse strateegia hindamise lõpule 2020. aasta juuliks ning korraldada seejärel koostöös teiste institutsioonide ja partneritega tegevuskava kavandi alusel ametlikke konsultatsioone uue strateegia kohta. Kui kogu tagasiside on kogutud, esitab komisjon 2021. aasta esimese kolme kuu jooksul teatise uue puuetega inimeste strateegia kohta. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pidas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO) arutelu töö tuleviku ja Euroopa sotsiaalõiguste samba üle, uurimaks edasisi koostöövõimalusi ja suurendada jõupingutusi, et muuta kiiresti muutuv töömaailm tulevaste põlvkondade jaoks õiglaseks, inimväärseks ja kaasavaks.

Arutelu toimus Eurooa Majandus- ja Sotsiaalkomitee – Euroopa kodanikuühiskonda esindava ELi institutsiooni – täiskogu istungjärgul Brüsselis. Komitee tervitas ILO peadirektorit Guy Ryderit, kes tutvustas ILO sajanda aastapäeva deklaratsiooni töö tuleviku kohta.

Pärast Guy Ryderi õnnitlemist ILO sajanda aastapäeva puhul väljendas komitee president Luca Jahier komitee pühendumust käimasolevatele aruteludele töö tuleviku üle.

Ryder sõnas täiskogu poole pöördudes, et ILO on võtnud endale ülesande määratleda, kuidas kujundada töö tulevikku kooskõlas meie väärtustega oludes, kus inimesed on oma tööalase tuleviku pärast sageli mures.

Ta märkis, et sajanda aastapäeva deklaratsioon sarnaneb nii mõneski mõttes Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Samuti rõhutas ta, kui tähtis on kaitsta kollektiivläbirääkimisi, ja leidis, et komiteel on selles keskne roll. Ühtlasi tõi ta esile komitee arvamuste mõju üleilmsele tööhõivele, sotsiaalsetele standarditele ja koostööle ELi väliste riikidega.

Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ütles Ryder, et üleminek süsinikdioksiidi neutraalsusele aastaks 2050 ei ole tuleviku kujundamine inimeste jaoks, vaid nende kaasabil.

Jäädes huviga ootama komitee ja ILO ulatuslikumat koostööd, vahetasid komitee liikmed ja Ryder mõtteid suurimate majanduslike probleemide üle.

Vahetult enne täiskogu istungjärku avas komitee teabevahetuse eest vastutav asepresident Isabel Caño Aguilar näituse „100 aastat sotsiaalkaitset ILOga“. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu eelmisel istungjärgul osalesid Euroopa kodanikualgatuse „Eat Original.“ Unmask Your Food“ ellukutsujad. Selle eesmärk on kutsuda Euroopa Komisjoni üles kehtestama kõigi toiduainete suhtes päritolumärgistuse esitamise kohustus, et hoida ära pettusejuhtumeid ja kaitsta tarbijate õigust teabele.

Euroopa kodanikualgatusega „Eat Original. Unmask Your Food“ koguti allkirjade kogumise perioodi lõpuks, 2. oktoobriks 2019 kõigis 28 liikmesriigis kokku 1,1 miljonit allkirja.

Paolo di Stefano, ELi kontaktbüroo juht Coldirettis, mis on peamine algatust koordineerinud Itaalia põllumajandustootjate organisatsioon, ütles: „See tulemus oli kauaoodatud ja tõestab, et ELi kodanikud tahavad teada, mida nad tegelikult söövad.“

Komitee president Luca Jahier märkis: „See Euroopa kodanikualgatus pakub erilist huvi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, kes on esitanud oma seisukohad sel teemal mitmes arvamuses. Komitee toetab jõuliselt selgemaid eeskirju ja paremat teavet tarbijatele ning soovitab suuremat läbipaistvust toidu päritolu märgistamisel.“

EL seisab praegu probleemi ees, et päritolumärgistus on kohustuslik ainult teatavate toiduainete puhul, samas kui ülejäänutele on see vabatahtlik, mistõttu jääb suur hulk teavet saamata.

Kohustuslik päritoluteave toidu märgistamisel aitab ära hoida võltsimist ja ebaausaid kaubandustavasid.

Algatuse korraldajad leiavad, et need hädavajalikud ühtlustamisõigusaktid parandaksid toiduohutust ja läbipaistvust kogu toidutarneahelas, sest on ilmne, et päritolumärgistuse esitamise kohustuse puudumisel on süsteem nõrk.

Komitee arvamuses „Tervisliku ja jätkusuutliku toitumise edendamine ELis“, mis võeti vastu veebruaris 2019, mindi veelgi kaugemale ja soovitati ulatuslikumat toidu märgistamist, mis hõlmaks ka keskkonna- ja sotsiaalaspekte. (mr)

Uut rändealast kokkulepet on Euroopa tasandil hädasti vaja ning selleks on komitee valmis toetama komisjoni praeguseid jõupingutusi. Komitee president Luca Jahier selgitas 3. märtsil 2020 Brüsselis kõnet pidades, et ränne on üks komitee prioriteet. Seda näitab ka asjaolu, et komitee on olnud selles valdkonnas palju aastaid väga aktiivne. „EL peab võtma kiiresti meetmeid uue rände- ja varjupaigapakti koostamiseks ning tegema integratsiooni valdkonnas koostööd liikmesriikidega. Peame looma tõeliselt ühise varjupaigamenetluse, mis on usaldusväärne, paindlik ja tõhus,“ ütles ta.

Samal päeval komitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni (SOC) korraldatud arutelul kõneledes rääkis Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson komisjoni praegusest tööst rände- ja varjupaigaküsimustes ning kavatsusest elavdada ELi poliitikakujundamist uue kokkuleppega. „Vajame uut rände- ja varjupaigapakti esiteks seepärast, et sellest sõltuvad kõige haavatavamad inimesed, ning teiseks seepärast, et meie majandus ja ühiskond saavad seaduslikust rändest kasu: meie sotsiaalhoolekande süsteemid peavad olema pikas perspektiivis jätkusuutlikud ja meie ettevõtted vajavad oskuslikke töötajaid,“ sõnas ta.

Seejärel märkis ta, kui oluline on suurendada usaldust ja saada üle erimeelsustest liikmesriikide vahel, et riikide valitsused suudaksid leida ühise tee, mida mööda edasi minna. „Tuleb selgitada, et ränne on normaalne. Igal aastal saabub ELi 2 kuni 2,5 miljonit inimest: neist 140 000 ehk 5% on tulnud ebaseaduslikult. See tähendab, et 95% inimeste saabumine on korrakohane, jälgitud ja hallatud,“ ütles ta. (mp)

Veebruaris võttis komitee vastu kaks arvamust, mis käsitlevad Euroopa Komisjoni 2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegiat (ECO/502) ja soovitusi euroala majanduspoliitika kohta (ECO/503). Arvamused kujutavad endast komitee panust arutellu eeloleva aasta ja järgnevate aastate majandusprioriteetide üle, mis Euroopa Ülemkogus märtsis ametlikult vastu võetakse.

Komitee tervitab strateegia raames võetud lähenemisviisi, kestliku arengu eesmärkide kaasamist, tugevamat keskendumist pikaajalistele eesmärkidele ja investeerimissuuniseid. Samuti kiidab komitee heaks rõhuasetuse sotsiaalõigustele ning kutsub üles pöörama eritähelepanu soolise võrdõiguslikkuse küsimusele.

Komitee kutsub ELi liikmesriike üles seadma kestliku majanduskasvu Euroopa ja riiklike majanduspoliitikameetmete keskseks prioriteediks 2020. aastal ja pärast seda. Komitee arvates ei too Euroopa roheline kokkulepe kaasa mitte ainult olulist üleminekut ELi majanduses, vaid võimaldab suurendada ka majanduslikku jõukust ja lähenemist euroalal ja kogu ELis. Rohelisest kokkuleppest peaks saama ELi ja euroala tulevase majanduspoliitika alustala ning see peaks kaasa tooma uue majandusliku paradigma. Seepärast tuleks majandusprioriteedid sellega vastavusse viia.

Rohelise kokkuleppe ja kestliku majanduskasvu saavutamiseks on tarvis reforme ja investeeringuid. Komitee leiab, et õiglase ülemineku fondi ja mehhanismi jaoks kavandatud rahastamisvahendid ei ole piisavad. Ta soovitab nende rahalisi vahendeid suurendada ning kutsub üles võtma täiendavaid meetmeid, et lihtsustada ja tugevdada era- ja avaliku sektori rahastamist.

Samuti teeb komitee ettepaneku täiendada Euroopa Keskpanga praegust toetavat rahapoliitikat ettevaatlikult jõulise eelarvepoliitikaga euroala tasandil. Tarvis oleks tagada tasakaal majanduspoliitika ja majandus- ja rahaliidu eri sammaste vahel ning võtta avaliku sektori investeeringute puhul vastu tasakaalus eelarve nõue.

Komitee leiab samuti, et oluline on tagada finantsturgude stabiilsus, viies ellu pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljakujundamise ülejäänud põhielemendid ning töötades välja maksusüsteemi, mis oleks kooskõlas tulevaste vajadustega. (jk)

Euroopa Liit peab tagama võimalikult kiiresti püsiva juurdepääsu toorainetele, et arendada välja elujõuline tööstus elektrisõidukite akude tootmiseks. Selles küsimuses löödi häirekella arutelul, mille korraldas 5. veebruaril 2020 Brüsselis transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon (TEN).

CO₂-neutraalne ja laialdaselt levinud e-liikuvus on järgmine oluline samm kestliku transpordi ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Euroopa on aga võimeline loobuma fossiilkütustest ja asendama selle elektrienergia kasutamisega vaid juhul, kui tal on pidev juurdepääs toorainetele.

Komitees möödunud aastal vastu võetud akude ja patareide teemalise arvamuse raportöör Colin Lustenhouwer juhtis tähelepanu sellele, et oluline on tõsta teadlikkust kiiresti hädavajalikest meetmest ning lausus: „Me peame tegutsema kohe. Toorainete kättesaadavus on jätkuvalt probleemiks valdkonnas, milles vajaminevaid ressursse on Euroopal vähe ja mille tarneid ta soovib tagada. Elektriline liikuvus on ainus kestlik lahendus kütuse valdkonnas ja selleks on vaja akusid ja patareisid.“

ELis ei leidu vajalikul määral toorained ja seega tuleb need sisse tuua. Liitium, nikkel, mangaan ja koobalt pärinevad peamiselt Lõuna-Ameerikast ja Aasiast. See tähendab, et kui EL ei tegutse, siis muutub ta üha enam sõltuvaks kolmandatest riikidest nagu Brasiilia ja Hiina.

TENi sektsiooni esimees Pierre Jean Coulon võttis teema kokku: „Kestliku tuleviku huvides peame arvesse võtma akude ja patareide kogu eluiga ja varustama end vajalike ressurssidega. Euroopa ettevõtetel on võimalus saavutada ülemaailmsel turul akude ja patareide arendamisel ja kasutuselevõtul oluline roll üksnes siis, kui nad teevad lähiaastatel suure arenguhüppe.“ (mp)

Komitee aruandes leitakse, et koduhooldussektori olukord on jätkusuutmatu – peredes elavate hooldustöötajate töötingimused on nii halvad, et seda võib nimetada puhtaks ärakasutamiseks, ning hooldusteenuse kasutajatel on keeruline leida taskukohast ja kvaliteetset hooldusteenust. Selline olukord hoolekandesektoris on riigi toetuse puudumise ja poliitilise tegematajätmise tulemus.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on avaldanud aruande peredes elavate hooldustöötajate töö tuleviku kohta Euroopas, milles rõhutatakse pakilist vajadust riigi jõulisema sekkumise ning tõhusate riigi ja Euroopa tasandi meetmete järele, et seadusega reguleerida nii hooldustöötajate kui ka hooldusteenuste kasutajate ebakindlat olukorda selles kiiresti kasvavas sektoris.

Aruandes tõdetakse, et kuna nõudlus pikaajalise ja koduhoolduse järele demograafiliste muutuste, Euroopa rahvastiku vananemise ning krooniliste terviseprobleemide sagenemise tõttu kasvab, peab riik tegema lähitulevikus suuri investeeringuid hoolekandesektori toetamiseks, samuti on riigil keskne roll hooldustöö reguleerimisel ja kutseliseks muutmisel.

Aruandes määratletakse peredes elavad hooldustöötajad töötajatena, kes on palgatud osutama hooldusteenuseid eramajapidamistes elavatele eakatele ja puuetega inimestele. Aruandes võetakse kokku komitee riikide külastused Ühendkuningriiki, Saksamaale, Itaaliasse ja Poolasse, mis valiti välja kui üle kogu Euroopa peredes elavate hooldustöötajate päritolu- ja sihtriigid.

Riikide külastused ja aruanne on järelmeede komitee 2016. aasta arvamusele „Peredes elavate hooldustöötajate õigused“, mis on esimene ELi tasandi poliitiline dokument, kus käsitletakse nende töötajate töötingimusi.

„Inimesed, kellega me vestlesime – olgu siis töötajad, tööandjad või hooldusteenuste kasutajad – juhtisid ühtemoodi tähelepanu peredes toimuva hooldustöö arvukatele struktuurilistele probleemidele. Nende peamine etteheide oli, et sektor põhineb rändajate ja liikuvate naiste ärakasutamisel, ning see ei ole ainult ebaeetiline ja häbiväärne, vaid ka jätkusuutmatu,“ selgitas komitee liige Adam Rogalewski, kes koostas aruande koos Cambridge’i teadlase Karol Florekiga.

Aruanne on täies ulatuses kättesaadav siin. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm

Paljud Euroopa ettevõtjad on juba muutnud oma mõtteviisi ja lisaks rangelt ettevõtlusaspektidele võtavad nüüd oma igapäevategevuses arvesse keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte. Et üleminek rohelisele majandusele oleks edukas, peab EL tagama oma ettevõtjatele võrdsed tingimused, edendades konkurentsivõimet ja investeeringuid. Need on mõned järeldused 9. märtsil Horvaatias Splitis toimunud konverentsil „Ettevõtlus kliimaneutraalse Euroopa heaks – kasutades maksimaalselt ära kestliku arengu eesmärke ja rohelist kokkulepet“.

„Kliimaneutraalsuse saavutamisel ja kestliku arengu eesmärkide elluviimisel ei ole ettevõtlus probleem, vaid osa lahendusest,“ märkis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühma president Jacek Krawczyk konverentsi avamisel.

Horvaatia Tööandjate Liidu esimees Gordana Deranja rõhutas, et ELi riikide ja isegi piirkondade alguspunkt on erinev, mida tuleb majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmisel silmas pidada.

„Euroopa majanduse joondamine kestliku arengu eesmärkide järgi hakkab ELi liikmesriikides toimuma eri kiirusel, aga see on pöördepunkt, eelkõige väiksemate riikide majanduste puhul,“ märkis Horvaatia keskkonnakaitse ja energeetikaminister Tomislav Ćorić.

Esimesel arutelupaneelil keskenduti sellele, kuidas ettevõtjad integreerivad kestliku arengu eesmärke oma igapäevategevusse. Osalejad nõustusid, et kestlik areng ja keskkonnaküsimused mõjutavad tarbijate otsuseid üha enam. Ainult ettevõtjad, kes kohanevad uue mõtteviisiga ja peavad kestliku arengu eesmärke oma ärimudeli lahutamatuks osaks, on tulevikus edukad.

Teisel paneelarutelul vaadeldi Euroopa rohelise kokkuleppe mõju ELi tööstusele. Paneelarutelul osalejad jõudsid järeldusele, et Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisega peavad kaasas käima võrdsed võimalused ettevõtjatele, kes konkureerivad maailmaturgudel.

Konverentsi korraldasid ühiselt tööandjate rühm, Horvaatia Tööandjate Liit, ÜRO algatuse Global Contact Horvaatia võrgustik ja Spliti ülikooli majandusteaduskond. (lj)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Praegune koroonaviiruse oht ja pagulaskriis selle inimliku draama viimaste arengutega, mis avalduvad hetkel Türgi ja Kreeka vahelisel piiril, on taaskord näidanud, kui hädavajalik on ühtne Euroopa lahendus küsimustes, mille ulatus ületab üksikute liikmesriikide võimalused. Euroopa institutsioonid peavad nüüd aktiivsemalt kui eales varem leppima kokku kogu ELi hõlmavates meetmetes ja strateegiates, kuid eelkõige tagama vahendid nende algatuste läbiviimiseks.

Uue Euroopa Komisjoni moto on „Liit, mis seab kõrgemad sihid“, hõlmates ambitsioonikaid sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja poliitilisi eesmärke. Selliste ettepanekutega nagu ELi miinimumpalk ja Euroopa roheline kokkulepe soovitakse taastada üldsuse usaldus liidu vastu, käsitledes pakilisi küsimusi ning tagades, et tööstuslikule ja rohelisele majandusele üleminekule lähenetakse sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest vaatepunktist kõige jätkusuutlikumal viisil. Nende eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Parlament teinud ettepaneku, et liikmesriigid panustaksid eelarvesse 1,3% oma kogurahvatulust. See on kooskõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee soovitustega. 

Nüüd aga kärbiti nõukogus isegi programmi teostamiseks vajalikku miinimumi. Mõned liikmesriigid püüavad vähendada mitmeaastase finantsraamistiku rahastamist 1%-ni liikmesriikide kogurahvatulust, mis on tunduvalt väiksem isegi komisjoni kõige tagasihoidlikumast ettepanekust (1,11%). See tähendaks tõenäoliselt enam kui 12% suuruseid kärpeid ühtekuuluvusmeetmetele ja 14% ulatuses ühisele põllumajanduspoliitikale, muutes uued ambitsioonikad plaanid sisutühjaks.

Praegused soovitatud kärped mitmeaastases finantsraamistikus võivad seada ohtu Euroopa rohelise kokkuleppe tõhususe, ohustades ELi põhilisi edusamme ühtekuuluvuse valdkonnas ning jättes ELi ja liikmesriigid abituna ühiste probleemide ette. Nüüd on meil rohkem kui kunagi varem tarvis, et Euroopa Parlament jääks vankumatuks ja et liikmesriigid peaksid meeles, et Euroopa Liit on midagi enamat kui ainult eelarve. Arvestades asjaolu, et piiritagused probleemid mitmekordistuvad ja populistid püüavad ebavõrdsusest kasu lõigata, toob mõnede peavoolu erakondade püüdlus mõõdukat euroskeptikut mängida Euroopale vaid kahju. (prp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa mitmekesisuse rühm

Komitee Euroopa mitmekesisuse rühm korraldab konverentsi Horvaatias Rijekas, et arutada, kui oluline on kodanikuühiskonna kaasamine praeguse aja suurimate probleemide lahendamisse.

Viimastel aastatel on EL seisnud silmitsi selliste probleemidega nagu kliimamuutused ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, suurenenud ränne ja kodanikuühiskonna tegevusruumi ahenemine. See võib ELi põhiväärtusi õõnestada hoopis teistmoodi kui varem.

Teisalt on EL olnud tunnistajaks suurenevale kodanikuaktiivsusele. Nende protsesside käigus on paljud kodanikud üle kogu ELi näidanud teiste vastu üles solidaarsust ja valmidust tegutseda kestliku eluviisi nimel.

Komitee Euroopa mitmekesisuse rühm võtab selle teema üles, kutsudes kodanikuühiskonna liikmeid ja esindajaid üles arutama nende rolli selliste Euroopa põhiväärtuste edendamisel ja kaitsmisel nagu inimõigused, demokraatia, võrdsus ja õigusriigi põhimõte.

Konverents teemal „Kodanikuühiskond: Euroopa väärtuste nurgakivi“ toimub Horvaatia rannikulinna ja Euroopa 2020. aasta kultuuripealinna Rijeka ülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste teaduskonnas.

Üritus hõlmab kolme paneelarutelu, mida juhivad komitee Horvaatiast pärit III rühma liikmed.

Esimesel paneelarutelul, mida juhib Lidija Pavić-Rogošić, käsitletakse kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli demokraatia põhisammaste kaitsmisel: sõltumatu kohtusüsteem ja institutsioonid, kriitiline kodanikuühiskond ja sõltumatu ajakirjandus.

Teise paneelarutelu käigus arutlevad kõnelejad ja kuulajad selle üle, kuidas saavad EL ja kodanikuühiskonna solidaarsuse sidusrühmad teha koostööd, et reageerida jätkusuutlikult suurtele üleilmsetele rändevoogudele. Arutelu juhib Marina Škrabalo.

Kolmandal paneelarutelul, mida juhib Toni Vidan, keskendutakse Euroopa rohelisele kokkuleppele ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rollile selle võimaliku pöördelise ELi tegevuskava arendamisel ja rakendamisel.

Algselt 25. märtsiks kavandatud konverents on COVID-19 puhangu tõttu edasi lükatud. Uusim teave on saadaval aadressil https://bit.ly/2xsqqEY. (cl)

Tähistamaks selle aasta rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsil korraldab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa naismuusikute auks näituse „Naiselikud noodid“ (Female Notes).

Näitusel avaneb naismuusikute sotsiaalne identiteet kuueteistkümnendast sajandist tänapäevani. Mitmel biograafilisel stendil avaldatakse tunnustust sadadele naisheliloojatele ja -muusikutele kogu Euroopast, tuues võrdluseks ka muusikakultuuri arengu.

Näitus toimub koostöös Itaalia ühendusega Toponomastica femminile, millele komitee omistas 2019. aastal kodanikuühiskonna auhinna võitluse eest soolise ebavõrdsuse vastu paikadele kuulsate naiste nimesid andes. (ck)