Türgi roll pagulaskriisis on äärmiselt tähtis, ent seda saaks veelgi optimeerida

Veebruari täiskogu istungjärgul vastuvõetud arvamuses tunnustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Türgi jõupingutusi enam kui kolme miljoni pagulase vastuvõtmisel, ent rõhutas vajadust, et Türgi tagaks neile mittediskrimineeriva kaitse, nagu seda nõuab rahvusvaheline õigus.

Samuti kritiseeris komitee asjaolu, et pagulased kogevad Türgis „[t]õsiseid takistusi, puudusi ja probleeme [...] ka seoses juurdepääsuga tööturule ja põhiteenustele, näiteks tervishoiu- ja hoolekandeteenused, haridus ja integratsioon ühiskonda üldisemalt“.

Teisalt rõhutas raportöör Dimitris Dimitriadis, et ELi liikmesriikide tulemuslikkus nii pagulaste ümberasustamisel kui ka ümberpaigutamisel valmistab jätkuvalt pettumust. Ta lisas, et komitee mõistab karmilt hukka mõnes liikmesriigis valitseva võõravaenuliku suhtumise pagulaskriisi.

Ta ütles, et komitee kutsub üles looma mehhanismi, millega jälgitakse, kas mõlemad pooled tegutsevad kooskõlas ELi-Türgi avaldusega pagulaste kohta, mis tehti 2016. aastal ebaseadusliku rände ohjeldamiseks.

Samuti väljendas komitee muret inimõiguste olukorra pärast Türgis ning takistuste pärast, millega Türgi kodanikuühiskonna organisatsioonid üha enam kokku puutuvad, pidades silmas nende suurt panust pagulaste humanitaarolukorra käsitlemisel.

„Riigi jaoks on suur väljakutse majutada nii palju rändajaid, ent see ei vabasta vastutusest võtta nad vastu inimväärselt,“ järeldasid komitee liikmed arvamuse teemalise arutelu käigus. (ll)