Kognitiivsed vähemused võivad olla abiks, et leevendada oskuste vajadustele mittevastavuse probleemi tuleviku tööturul

Jaanuaris toimunud koosolekul kuulasid komitee TENi sektsiooni liikmed huviga esitlust selle kohta, kuidas kasutada ära potentsiaali, mida pakuvad nn kognitiivsed vähemused – inimesed, kellel on kõrgfunktsionaalne autism, hüperaktiivsus, düsleksia ja düspraksia –, et täita nõudlust teatavate tehniliste oskuste järele, millest on puudus, aidates samal ajal neil inimestel sotsiaalselt integreeruda.

Raamatu „Autisme, j'accuse!“ autor , kes on ise ka autist, viitas paljudele nišivaldkondadele, kus teatavaid väga tehnilisi oskusi on hädasti vaja, kuid neid on raske leida, kuna süsteem lükkab tagasi selle kognitiivse rühma, kellel on need oskused olemas.Lisaks rõhutas ta, et peame innustama ettevõtteid ja institutsioone rakendama teisi värbamis- ja hindamismeetodeid kui sotsiaalsetel oskustel põhinevad standardmudelid.

Paljude hinnangute alusel peab 65 % praegustest kooliõpilastest tulevikus töötama ametites, mida praegu ei ole veel olemas ning ettevõtetel saab olema järjest raskem leida endale vajalike oskustega töötajaid. Kognitiivsete vähemuste potentsiaali kasutamine ei annaks mitte ainult väärtusliku panuse meie ühiskonda, vaid pakuks ka võimaluse sotsiaalseks integratsiooniks inimestele, kelle intelligentsus on teistsugune. „Igasugustest väljavaadetest ilmajäetud ühiskonnarühmale pakutaks võimalus panustada ühiskonda uuenduslikel viisidel,“ ütles Hugo Horiot.

Oluline on tunnistada, et kõik inimesed täiendavad üksteist ja saavad ühiskonda panustada erinevatel viisidel. „Me oleme kõik üksteisest erinevad,“ ütles TENi sektsiooni esimees Pierre Jean Coulon. „Siiski on olemas eripärasid, mida peetakse aktsepteeritavaks, kuna need ei häiri ega mõjuta kedagi, ja teisalt on olemas eripärasid, mida me ei aktsepteeri. Nii on see neuroloogilise mitmekesisuse puhul,“ ütles ta lõpetuseks. (mp)