EMSK info

Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni kõrgetasemelisel arutelul Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, milles käsitleti Brexiti mõju lennundus- ja keemiatööstusele, nõustusid kõnelejad, et Ühendkuningriigi õigussüsteem peaks jääma ELi õigusaktidega kooskõlla ja et kemikaalide puhul tuleks juhinduda REACH-määrusest. Lennundustööstuses tuleks enamikus valdkondades näha ette vastastikkust käsitlevad kokkulepped ja pikendada kavandatud üleminekuperioodi vähemalt viie aastani.

„Ülioluline on leida põhisektorite jaoks vastastikkusel põhinevad lahendused,“ märkis Euroopa kosmose- ja kaitsetööstuse liidu peasekretär Jan Pie, nõudes pikemat üleminekuperioodi. Kokkuleppeta väljaastumine mõjutaks peamiselt tarneahelat, sest täppisajastatud tarnimine nõuab tarneahela sujuvat toimimist. Enne toote lõplikku kokkupanekut peavad komponendid mitu korda La Manche’i väina ületama. Kui takistatud on kas või ühe komponendi liikumine, võib see peatada kogu tarneahela. Sama puudutab ka töötajate liikumist, eriti spetsialiste, kel on vaja kiiresti Ühendkuningriigi ja ELi vahel liikuda. Ettevõtjad väljendasid suurt muret ELi ja Ühendkuningriigi õigusaktide lahknevuse üle.

Keemiatööstuste Liidu rahvusvahelise kaubanduse osakonna juht Ian Cranshaw rõhutas, et Brexiti kokkulepe on hädavajalik ka keemiatööstuse jaoks. Keemiatööstus on Ühendkuningriigi jaoks väga tähtis: selle käive on 18 miljardit naelsterlingit ning see annab otseselt ja kaudselt tööd vastavalt 150 000 ja 500 000 inimesele. Tööstus vajab kõige enam kindlust. Cranshaw korraldas oma esindatavate ettevõtjate seas uuringu ning mitte ükski neist ei pidanud Brexitit kasulikuks.

„Sellest olukorrast tuleb õppida seda, et peame andma paremini teavet ühtse turu ja selle paljude eeliste kohta, mis kaasnevad ELi liikmesusega nii tööstusele kui ka kodanikele,“ leidis tööstuse muutuste nõuandekomisjoni esimees Lucie Studničná.

Küsimus, kes Brexitist kasu saab, jäi vastuseta. (sma)

Heategevuse kaudu annetatakse igal aastal Euroopas ligi 90 miljardit eurot, kuid vastupidi äriühingutele ei saa heategevuslikud sihtasutused ega erasektori rahastajad Euroopa ühisturu hüvesid kasutada. Seetõttu on neil raske laiendada oma heategevust üle piiri.

Sellest hoolimata ilmnes komitee 16. jaanuaril korraldatud arutelust „Euroopa heategevus: kasutamata potentsiaal“, et heategevus on muutunud Euroopas tähtsamaks ja seda võib kasutada lisarahastusena paljudes valdkondades, kus avaliku sektori vahendeid napib.

Arutelus osalesid paljud heategevuslikud organisatsioonid ja eraisikud, kelle vaated aitavad oluliselt kaasa Euroopa heategevust käsitlevale arvamusele, mille koostab komitee ELi eesistujariigi Rumeenia taotlusel.

„Nõuame heategevuse arengut hõlmavat õigusraamistikku ning et heategevuslikele organisatsioonidele antakse äriühingutega sama staatus,“ ütles arvamuse raportöör Petru Dandea.

Euroopas tegutseb umbes 150 000 avalikes huvides tegutsevat sihtasutust, kelle rahalised kohustused ulatuvad 87 miljardi euroni. Seda on rohkem kui 15 liikmesriigi eelarvetulud.

Komitee nõuab samuti, et heategevus peab olema läbipaistev ja selgelt määratletud ning see ei tohi mingil juhul asendada avaliku sektori hoolekandesüsteeme ega soodustada maksudest kõrvalehoidmist. (ll)

Täiskogu 24. jaanuari istungjärgul võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu arvamuse, milles kutsus üles radikaalselt reformima Maailma Kaubandusorganisatsiooni, et ületada praegune kriis. Seejuures rõhutab komitee ELi väärtusi ja juhtivat rolli jätkusuutlikkuse tagamisel.

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on ülemaailmne organisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise kaubanduse eeskirjadega, kuid hiljutine areng rahvusvahelises kaubanduses on muutnud selle töö keeruliseks. Nagu märkis komitee arvamuse raportöör Emmanuelle Butaud-Stubbs, peavad esitatud reformid olema „kooskõlas ELi väärtustega ja ELi võimaliku rolliga maailmakaubanduses ning siduma investeeringud arenguga“.

Arvamuses tehakse muu hulgas ettepanek tagada WTO vaidluste lahendamise organi apellatsioonikogu toimimine sel teel, et ajutise lahendusena pikendataks praeguste kohtunike ametiaega, apellatsioonikogu kohtunike arvu suurendataks seitsmelt üheksale ja ette nähtaks täistööajaga sõltumatute kohtunike värbamine.

WTO asepeadirektor Karl Brauner osales komitee täiskogu istungjärgu arutelus ja kinnitas, kui oluline on jätkata apellatsioonikogu toimimist: „Kui selle töö peaks seiskuma, siis ei oleks rahvusvahelise kaubanduse eeskirjad enam jõustatavad. Õigusriigi põhimõte asenduks hetkel kasuliku tehinguga ja võim valitseks õiguspärasuse üle.“

Samuti soovitab komitee lisameetmeid, et tagada andmekaitse, toiduohutusstandardid, loomade heaolu ja keskkonnastandardid põllumajanduslikus tootmises. Lisaks toetatakse arvamuses kodanikuühiskonna suuremat osalemist WTO töös, kasutades näiteks WTO avalikku foorumit kui tasakaalustatud esinduskogu, kuhu kuuluksid kõigi sektorite ja huvirühmade sotsiaal- ja majandusvaldkonna sidusrühmad. (dgf)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis jaanuaris toimunud täiskogu istungjärgul vastu arvamuse, milles käsitletakse ELi sisenõuanderühmade rolli tugevdamist Euroopa Liidu sõlmitud vabakaubanduslepingute rakendamise jälgimises. Sisenõuanderühmad juba vastutavad vabakaubanduslepingute rakendamise jälgimise eest kestliku arengu ja töönormide valdkonnas, kuid komitee soovib laiendada seda järelevalvet//jälgimisülesannet lepingute kõikidele aspektidele, sh peamistele kaubandussätetele.

Komitee on seisukohal, et kodanikuühiskonna osalemine igat liiki kokkulepetes on oluline – mitte ainult järelevalve eesmärgil, vaid ka strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Seda tuleb teha kodanikuühiskonna osalemist tagava ühisorgani kaudu, kuhu kuuluvad mõlemad lepingupooled. Arvamuse raportööri Alberto Mazzola sõnul saab ELis praegu tuvastada kasvavat nõudlust konstruktiivse dialoogi järele kodanikuühiskonnaga kaubanduse küsimustes, nagu oli näha ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ning Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) puhul, ning sisenõuanderühmad on tema hinnangul suurepärane võimalus kodanike kaasamiseks kaubandusküsimustesse.

Sisenõuanderühmade tõhustatud rolliga peaksid kaasnema muud sätted praeguste ja tulevaste sisenõuanderühmade toimimise kohta. Sisenõuanderühmad peaksid tagama ka kodanikuühiskonna huvide tasakaalustatud esindatuse ning suutma kaasata väliseid sidusrühmi ja nendega konsulteerida.

Praegu tegutseb kaheksa sisenõuanderühma, kuhu kuulub 27 komitee liiget, 2021. aastaks on kavas luua veel viis ja tulevikus võib nende arv kasvada veelgi. Eelduste kohaselt kahekordistuvad komitee kulud seoses sisenõuanderühmades osalemisega järgmise kolme aasta jooksul ja kolmekordistuvad, kui arvesse võetakse ka vabakaubanduslepingud, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse. (dgf)

EMSK täiskogu jaanuari istungjärgul toimus arutelu Rumeenia peaministri Vasilica–Viorica Dăncilăga, milles käsitleti ELi eesistujariigi Rumeenia prioriteete 2019. aasta esimesel poolel. Komitee president Luca Jahier rõhutas, kui oluline on ELi valimiste eel taastada Euroopa kodanike usaldus poliitika vastu.

ELi integratsiooniprotsessi peavad paremini mõistma, selle eest vastutama seda toetama need, kes kõige enam loevad – Euroopa inimesed. „Arutelu Euroopa tuleviku üle Sibiu tippkohtumisel leiab aset sümboolsel päeval – 9. mail 2019, Euroopa päeval. See on viimane hetk enne valimisi, et näidata ühtset, tugevat Euroopat, mis on lähedane kõigile oma kodanikele ning täis otsustavust võtta nende nimel julgeid meetmeid“, ütles Luca Jahier. „,“ lisas ta.

Vasilica–Viorica Dăncilă väljendas otsustavust teha märkimisväärseid edusamme Euroopa Liidu ees seisvates kõige pakilisemates küsimustes, pidades silmas ühtsuse, ühtekuuluvuse, solidaarsuse ja võrdsuse edendamist. Ta kinnitas veel kord oma riigi tugevat pühendumist ELi eesistumisel Euroopa väärtustele ja Euroopa kodanike hääle kuuldavõtmisele selles osas, mis suunas Euroopa Liit peaks arenema. „See on eesistujariigi Rumeenia prioriteet. Me esitame lahendusi ja teeme otsuseid, mis on võimalikult lähedased kodanikele ja meie ühiskonna tegelikkusele. ,“ ütles ta. Ühtekuuluvus kui Euroopa ühine väärtus on ühtlasi Rumeenia eesistumisperioodi juhtlause. (mp)

Jaanuaris toimunud koosolekul kuulasid komitee TENi sektsiooni liikmed huviga esitlust selle kohta, kuidas kasutada ära potentsiaali, mida pakuvad nn kognitiivsed vähemused – inimesed, kellel on kõrgfunktsionaalne autism, hüperaktiivsus, düsleksia ja düspraksia –, et täita nõudlust teatavate tehniliste oskuste järele, millest on puudus, aidates samal ajal neil inimestel sotsiaalselt integreeruda.

Raamatu „Autisme, j'accuse!“ autor , kes on ise ka autist, viitas paljudele nišivaldkondadele, kus teatavaid väga tehnilisi oskusi on hädasti vaja, kuid neid on raske leida, kuna süsteem lükkab tagasi selle kognitiivse rühma, kellel on need oskused olemas.Lisaks rõhutas ta, et peame innustama ettevõtteid ja institutsioone rakendama teisi värbamis- ja hindamismeetodeid kui sotsiaalsetel oskustel põhinevad standardmudelid.

Paljude hinnangute alusel peab 65 % praegustest kooliõpilastest tulevikus töötama ametites, mida praegu ei ole veel olemas ning ettevõtetel saab olema järjest raskem leida endale vajalike oskustega töötajaid. Kognitiivsete vähemuste potentsiaali kasutamine ei annaks mitte ainult väärtusliku panuse meie ühiskonda, vaid pakuks ka võimaluse sotsiaalseks integratsiooniks inimestele, kelle intelligentsus on teistsugune. „Igasugustest väljavaadetest ilmajäetud ühiskonnarühmale pakutaks võimalus panustada ühiskonda uuenduslikel viisidel,“ ütles Hugo Horiot.

Oluline on tunnistada, et kõik inimesed täiendavad üksteist ja saavad ühiskonda panustada erinevatel viisidel. „Me oleme kõik üksteisest erinevad,“ ütles TENi sektsiooni esimees Pierre Jean Coulon. „Siiski on olemas eripärasid, mida peetakse aktsepteeritavaks, kuna need ei häiri ega mõjuta kedagi, ja teisalt on olemas eripärasid, mida me ei aktsepteeri. Nii on see neuroloogilise mitmekesisuse puhul,“ ütles ta lõpetuseks. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni algatust luua Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ja riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik. Eesmärk on aidata liidul arendada küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku pädevust ja suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet.

Antonio Longo ja Alberto Mazzola koostatud arvamuses, mis võeti vastu täiskogu jaanuari istungjärgul, rõhutab komitee, et komisjoni ettepanek on kasulik küberturvalisuse tööstusstrateegia arengus ning strateegiliseks sammuks põhjaliku ja ulatusliku digitaalse autonoomia saavutamisel. Need tegurid on vältimatud selleks, et tugevdada Euroopa kaitsemehhanisme käimasolevas kübersõjas, mis seab ohtu nii poliitilised, majanduslikud kui ka sotsiaalvaldkonna süsteemid.

„Küberturvalisus mõjutab kogu ühiskonda. Ainuüksi kümne aasta jooksul on küberrünnakute arv kasvanud plahvatuslikult kogu maailmas 800 000-lt 8 miljonini,“ rõhutas Longo. „Toetame komisjoni algatust luua pädevuskeskus, mis kooskõlastaks riiklike keskuste tööd ja toimiks lähtepunktina küberturvalisuse kogukonna jaoks,“ ütles ta.

Selle strateegia keskmes on küberturvalisuse avaliku ja erasektori partnerlus. „Toetame tööstuse lisamist koostöö alla, tuginedes kindlatele teadus- ja investeerimisalastele kohustustele. Pooldame Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja ettevõtjate kolmepoolset koostööd,“ lisas Mazzola. „Samuti peame andma võimaluse väljastpoolt ELi pärinevatele ettevõtjatele, kes on osalemiseks valmis täitma ELi tingimusi,“ sõnas ta lõpetuseks. (mp)

Seoses komisjoni 2019. aasta majanduspoliitiliste soovitustega euroala kohta leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et praeguste majandusväljavaadete taustal on euroala majanduse jaoks 2019. aastal äärmiselt oluline suurendada majanduse ja tööturu vastupanuvõimet.

Vastupanuvõimet tuleb suurendada, et tagada liikmesriikide suutlikkus tulla tulevaste kriisidega toime väheste majanduslike ja sotsiaalsete kuludega. Selleks on vaja süvendada majandus- ja rahaliitu, kujundades välja pangandusliidu, suurendades ELi omavahendeid, luues makromajandusliku stabiliseerimise funktsiooni euroala jaoks ning rakendades korrektselt sotsiaalõiguste sammast.

Komitee arvamuses nõutakse samuti tõhusaid meetmeid ülemääraste ülejääkide vähendamiseks, suurendades märkimisväärselt avaliku sektori investeeringuid ja palku ülejäägiga riikides. Keskpikas perspektiivis peaks reaalpalkade kasv olema kooskõlas reaalse tootlikkuse kasvu ja inflatsiooniga.

Kõrge valitsemissektori võla ja tühise või negatiivse SKP lõhega liikmesriike tuleks innustada looma pärssiva eelarvepoliitika abil eelarvepuhvreid. Sel viisil saaks tõenäoliselt hoida majanduskasvu neis riikides madalana, ilma et see aitaks vähendada nende valitsemissektori võlga osakaaluna SKPst.

Komitee juhib tähelepanu ka tungivale vajadusele suuniste ja meetmete järele, et soodustada avaliku sektori investeeringuid ja hõlbustada erainvesteeringuid. ELi eelarve-eeskirjade kohaldamisel tuleks kaaluda nn kuldse reegli kasutamist.

Poliitilised muudatused ei tohiks toimuda sotsiaalsete investeeringute ega sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise arvelt, samuti ei tohiks need halvendada sotsiaalseid või töötajate õigusi. Samal ajal tuleks taotleda majanduslike ja sotsiaalsete standardite ülespoole ühtlustamist.

Lõpetuseks innustab komitee liikmesriike näitama üles vajalikku pühendumust, et kiiresti lahendada neis küsimustes seni veel esinevad lahkarvamused. (jk)

Uus käibemaksusüsteem liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamiseks peab realiseerima kogu oma potentsiaali ning piirama võimalikku negatiivset mõju ühtsele turule, möönis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses komisjoni ettepaneku kohta. Ettepaneku rakendamise edu sõltub ametkondade tugevamast koostööst ja ulatuslikust teabevahetusest.

Komitee peab kavandatud reformi oluliseks sammuks selles suunas, et viia lõpule üleminek ettevõtjatevahelisele kaubandusele kehtivale ja sihtkoha põhimõttel toimivale lõplikule käibemaksusüsteemile. Komitee arvates toob uus raamistik ettevõtjatele käegakatsutavaid eeliseid.

„Reformil võib olla positiivne mõju ettevõtjatele ja nende majanduskasvule, kuid selle edu ei saa pidada iseenesestmõistetavaks,“ sõnas raportöör Krister Andersson. „Eeskirju tuleb nõuetekohaselt rakendada ning riiklikud maksuhaldurid peavad tugevdama oma igapäevast koostööd, edendades samal ajal teabevahetust,“ selgitas ta.

Reformiga muudetakse ettevõtjatevahelise piiriülese kaubanduse maksustamist kaupade valdkonnas, kuid teenuseid maksustatakse jätkuvalt erineva korra alusel. Kuna see võib tekitada probleeme, kutsub komitee üles uurima, kuidas rakendada võimalikult kiiresti sellist süsteemi, mis hõlmaks mõlemaid valdkondi.

„Ühtne meetod kaupade ja teenuste maksustamiseks soodustaks majanduskasvu ja toimiks tõhusamalt pettuste vastu,“ märkis kaasraportöör Giuseppe Guerini.

Komitee esitab arvamuses praktilised soovitused reformi rakendamise kohta ning palub komisjonil selgitada kavandatavaid sätteid ühtse kontaktpunkti ja sertifitseeritud maksukohuslaste valdkonnas. Komitee väljendab muret VKEdele ja idufirmadele uute takistuste loomise pärast. Lõpetuseks soovitab komitee piisavalt investeerida infotehnoloogia riist- ja tarkvara ressurssidesse, et arendada korralikult välja kindel ja usaldusväärne ühtne kontaktpunkt. (jk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. jaanuari arutelus nõudsid rahvusvahelised maksueksperdid ja kodanikuühiskonna esindajad tõhusat üleilmset lahendust ettevõtjate maksustamiseks digimajanduses. Süsteemi eesmärk peab olema vältida edasist ühepoolset tegevust ja tagada kestlik majanduskasv, investeeringud, maksukindlus ja õiglane maksustamine.

Kõrgetasemelised sõnavõtjad nõustusid, et regulatiivselt ja juhtimise seisukohalt tõhus saab olla ainult üleilmne lahendus, ja väljendasid heameelt käimasolevate arutelude üle, mis toimuvad osana OECD kaasavast raamistikust maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) vallas.

Osalejad arutasid võimalikke viise ettevõtjate maksustamiseks digimajanduses ja selle üle toimuvad nimetatud raamistiku osana arutelud, kus käsitletakse muu hulgas rahvusvaheliste maksustamisõiguste (nagu kasutajate osalus, immateriaalse vara turundamine ja märkimisväärne majanduslik kohalolu) andmise uusi süsteeme ja riikide suutlikkust kasutada maksustamisõigust BEPSi korral.

Tehti ettepanek uurida täiel määral võimalust tegeleda maksustamisprobleemiga käibemaksusüsteemi raames ja kehtestada ühine määratlus väärtuse loomise kontseptsiooni kohta. Lisaks otsustati, et põhjalikumalt tuleb uurida seda, kas maksustatavate tulude jaotamisele suunatud tulumaksulahendus oleks parem variant kui tarbimismaksulahendus.

Sõnavõtjad rõhutasid, et uute eeskirjade koostamisel tuleb järgida teatavaid põhimõtteid, nagu topelmaksustamise vältimine, lihtsus, kindlus ja võrdsus. Eri asjaosaliste jaoks on keskse tähtsusega lihtsustatud metoodika ning tuleb luua ja rakendada õiglasi ja tõhusaid vaidluste lahendamise mehhanisme. Samuti soovitasid nad majandusliku lisaanalüüsi tegemist, et uurida BEPSi projekti ja võimalike edasiste meetmete mõju.

Arutelu tulemuste põhjal koostab raportöör Krister Andersson omaalgatusliku arvamuse, mis on kavas võtta vastu täiskogu juunikuu istungjärgul. (jk)

Euroopa loomesektoril on suur potentsiaal, kuid see vajab rohkem toetust täielikuks väljaarenemiseks, et saavutada maailmaturul tugev konkurentsivõime. Edasipüüdlikust kultuuri- ja loomesektorist saaksid kasu ka teised sektorid, nagu tekstiili-, turismi-, auto-, ehitus- ja tervishoiutööstus.

„Arvestades kõiki olulisi põhimõtted – meie kultuuripärandi säilitamine, väärtuste edendamine, taaselustamine, innovatsioon, meelelahutus ning kestlikud töökohad ja majanduskasv –, mille eest sektor seisab, on kavandatav 1,85 miljardi euro suurune eelarve liiga väike,“ leiab Emmanuelle Butaud-Stubbs, kes on raportöör komitee arvamusele, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) kohta.

„Digirevolutsioon pakub uusi võimalusi, aga selleks peame investeerima haridusse, tarkvarasse ja seadmetesse,“ lisas kaasraportöör Zbigniew Kotowski. Komitee nõuab programmist „Horisont 2020“ konkreetne eelarve eraldamist, et kasutada ära loometööstuse harude tohutut innovatsioonipotentsiaali.

Komitee teised ettepanekud sisaldavad järgmist:

• konkurentsivõime suurendamiseks ELi loome- ja kultuurimajanduse selge strateegia nii ühtse turu poliitika kui ka välistegevuse valdkonnas;
• sõltumatu kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuring, et selgitada välja USA audiovisuaalsektoris toimunud suurte ühinemiste mõju Euroopa turule;    
• lisarahastus 80 miljonit eurot sektoriülesele tegevussuunale, et aidata „Loova Euroopa“ teabepunktidel edendada programmi oma riigis ning töötada vabas, mitmekesises ja pluralistlikus meediaruumis ning kvaliteetajakirjanduse ja meediapädevuse nimel. (sma)

Luca Jahier

Rahvusvahelise holokausti ohvrite mälestuspäeva eel saame vaevu jääda oma leinas rahulikuks. Sügavalt isiklikul leinahetkel vaikimise asemel tahaks hoopis karjuda.

Miks vohab antisemitism edasi mitte ainult Euroopas, vaid ka Ameerika Ühendriikides? Miks pussitati eelmisel aastal ja põletati oma kodus Prantsusmaal elusalt holokaustist pääsenu? Miks mõrvati aasta varem pensionil lasteaiaõpetaja Sarah Halimi ja visati oma Pariisi kodu rõdult alla?

Pariis. Toulouse. Malmö. Kopenhaagen. Berliin, Brüssel. Inimkond on määritud süütute verega. Mida varem pidasime võimatuks, kummitab meid uuesti.

Saksamaa juutidel soovitatakse rünnaku ohu tõttu pigimütsi kandmisest loobuda. Prantsusmaa juutide lapsi on hoiatatud minemast kohalikku kooli, mida iseloomustatakse antisemiitlikuna. Loetellu võib lisada haudade rüvetamise, svastika joonistamise sünagoogidele ja koolidele ning Iisraeli-vastastel meeleavaldustel juutide kutsumise „pärdikuteks ja sigadeks“. Euroopa näitab taas oma inetut, julma nägu.

Sajandite eest kiusati juute usuvähemusena taga. Eelmisel sajandil nähti juutides ohtu riigile, millest ka soov neid holokausti käigus maa pealt minema pühkida. Täna on juudid võetud sihtmärgiks peamiselt Lähis-Idas toimuvate sündmuste tagajärjel, kuid mõne antisemiitliku mõtteavalduse kohaselt ei olevat holokausti toimunudki.

Paljud juudid kannatavad rängalt selle viha all, mis tuleb pettumust, õigustest ilmajäämist ja võimetust tundvalt rahvalt. Juutide arv Euroopas kahaneb. ELi andmetel vähenes see 1,12 miljonilt 2009. aastal 1,08 miljonile 2017. aastal. ELi arvukaim, Prantsusmaa juudi kogukond on vähenenud: 2002. aastal oli neid 500 000, kuid 2017. aastal 456 000. Juudid lahkuvad vihakuritegude tõttu.

Peaaegu kolmandik Euroopa juutidest väldivad üritustel osalemist või neile oluliste paikade külastamist, sest nad ei tunne end turvaliselt. Eelmise aasta detsembris avaldatud Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt tajus 90% Euroopa juutidest antisemitismi kasvu viimasel viiel aastal.

Uuring viidi läbi Austrias, Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Itaalias, Madalmaades, Poolas, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis, sest neis 12 riigis elab 96% Euroopa juutidest. Kõigist 16 300 vastanust 89% leidis, et antisemitismi probleem on kõige hullem ja teravam internetis ja sotsiaalvõrgustikes.

Me ei tohi lubada koleduste tagasitulekut. Peame võitlema vihakuritegude, samuti juutide- ja vähemustevastase vaenuliku ja vägivaldse käitumise vastu. Kui ELi liikmesriigid või rahvusvaheline kogukond jätab kasvõi korra tegutsemata või ei tegutse kiiresti, tekib minevikujõleduste tagasituleku ja meie ühiskonna saastumise oht.

Laialdaselt kajastati asjaolu, et vaid kolm päeva enne Pawel Adamowiczi mõrvamist Gdańskis näidati teleris kõige magusamal eetriajal antisemiitlikku satiiri. Selles animafilmis maalitud pildi kohaselt juhivad tumedad jõud heategevusorganisatsiooni, mille üritusele Adamowicz oli kutsutud ja kus ta tapeti.

Adamowicz oli vähemuste õiguste kindlameelne kaitsja ajal, mil vihakuritegude arv on kasvuteel. Ta oli ka valitseva konservatiivse partei rändajatevastase poliitika tulihingeline liberaalne kriitik. Adamowiczi mõrv olgu meile meeldetuletuseks, et vihakõned peavad lõppema, kui me ei soovi viha saagiks langeda.

Holokausti ja natsismikoleduste ohvrite mälestamine on täna veelgi olulisem. Holokaust on Euroopa ajaloo püsiv pärand ja shoah’ (holokausti) meenutamine on antisemitismi ennetamise oluline vahend.

Mitmed ajaloolased on rõhutanud, pelgalt iga rahva oma mälukultuuri asemel on aeg küps kriitilise Euroopa mälukultuuri jaoks. Kui me kõik koos eurooplastena mälestust kalliks ei pea, on oht, et vaatame minevikuvigadele läbi sõrmede.

Mida kauem me viivitame vihakõne keelamisega ja mida rohkem lükkame edasi oma minevikuga tegelemist, seda raskem on luua tõeline uus Euroopa ühine mälu ja sepistada uus identiteet, mis rajaneb mitmekesisusel, ühise ajaloo tajumisel, ühtekuuluvusel ja lõpuks ka ühesugusel saatusel.

Nagu raamatu „Kas see on inimene“ ja postuumse essee „L'asimmetria e la vita“ autor Primo Levi oma viimases raamatus kirjutas: „See juhtus, ja võib juhtuda jälle.“