See oli põhisõnum, mis edastati Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peakorteris toimunud avalikul arutelul majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning Euroopa integratsiooni üle Lääne-Balkani riikides.
„Meil on väga hea meel selle üle, et ELi Nõukogu eesistujariik Bulgaaria lisas Lääne-Balkani riigid oma prioriteetide hulka ja palus komiteel koostada vastutavateemaline arvamus,“ ütles EMSK uurimisrühma „Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning Euroopa integratsioon Lääne-Balkani riikides“ esimees Ionut Sibian. Komitee arvamuse raportöör Andrej Zorko juhtis tähelepanu tõigale, et piirkond on äärmiselt keerukas, ning vajadusele senisest ulatuslikuma piirkondliku koostöö ja kodanikuühiskonna põhjalikuma kaasamise järele Euroopa integratsiooni protsessi. Kaasraportöör Dimitris Dimitriadis rõhutas, et „Lääne-Balkani riigid peavad eesseisvatel aastatel kuuluma ELi prioriteetide hulka, et tagada poliitiline stabiilsus piirkonnas.“
Kodanikuühiskonna organisatsioonide, mõttekodade, ELi institutsioonide ja akadeemiliste ringkondade esindajad olid ühel meelel selles, et Lääne-Balkani riikide majanduslik lähenemine kujuneb pikaajaliseks protsessiks, ning juhtisid tähelepanu kõrgele töötuse määrale, madalale tootlikkusele, oskuste nappusele ja nõrgale konkurentsivõimele kui mõnele piirkonna riikide ees seisvatest probleemidest. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asedirektori Peter Sanfey hinnangul on onupojapoliitika endiselt väga levinud nähtus piirkonnas. Osalejad nõustusid, et piirkonnas on juba erinevaid vahendeid ja programme, mille abil tegeldakse mõnega neist probleemidest, ent leidsid, et riikidele selge Euroopa perspektiivi pakkumine mõjuks reformide läbiviimise hoogustajana. Nad rõhutasid samuti, kui oluline on kaasata piirkonna sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid Euroopa integratsiooni protsessi senisest ametlikumal viisil. (sg)