EMSK info

Komitee innustab ELi ja liikmesriike käivitama Euroopa tasandi küberjulgeoleku mudelit, et tugevdada Euroopa küberturvalisuse ameti volitusi ja kehtestada lõpuks tõhus veebis pakutavate teenuste ja toodete sertifitseerimise Euroopa kava.

Sellised olid peamised järeldused, millele jõuti 9. jaanuaril 2018 Brüsselis toimunud avalikul arutelul küberturvalisust käsitleva õigusakti üle ja mis võetakse arvesse komitee arvamuses, mida koostavad Alberto Mazzola ja Antonio Longo transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioonist (TEN).

Komitee avaldab üldist toetust küberjulgeoleku paketile, mis sisaldub 2017. aasta septembris nõukogule esitatud Euroopa Komisjoni ettepanekus, ning tõstab esile järgmised meetmed.

• Euroopa küberturvalisuse mudel

Küberturvalisuse mõiste on saavutanud laia kõlapinna kogu maailmas. Tegu on üleilmse probleemiga, kuna rünnakud võivad toimuda kõikjal ja sihikule võidakse võtta iga liikmesriigi üksikisikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sotsiaalsüsteemid ja majandussektorid. Just sel põhjusel innustab komitee ELi astuma vajalikke samme ja leppima Euroopa tasandil kokku, kuidas sellistele rünnakutele vastu panna.

• Tugevam ELi küberturvalisuse amet

Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) on Euroopa küberturvalisuse eksperdikeskus ja asub praegu Kreekas. Komitee on seisukohal, et ametit tuleb arendada, muuta see alaliseks ja eraldada sellele rohkem vahendeid. Keskenduma peaks e-riigile ja universaalteenustele (e-tervis), samuti identiteedivarguse ja võrgupettuse ennetamisele ja tõkestamisele.

• Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimine

Kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks soovitab komitee luua ELi küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku, mille aluseks on Euroopa tasandil ühiselt määratletud küberturvalisuse ja IKT standardid. Seejärel saaks veebis pakutavaid teenuseid ja tooteid sertifitseerida korraliku märgistamissüsteemi abil, et suurendada tarbijate usaldust. (mp)

Komitee kutsub oma arvamuses hoiatavate meetmete kohta maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidumise vastu komisjoni üles esitama täpsemad tunnused kavandatud teabe esitamise kohustuste jaoks piiriüleste maksuskeemide ja tehingute osas, et vältida maksumaksjate ja maksuasutuste subjektiivseid tõlgendusi, mis võiksid põhjustada üleliigse teabe esitamist ja tekitada halduskoormust.

Komisjoni uues direktiivis kehtestatakse vahendajatele ehk asutustele, ettevõtjatele ja spetsialistidele, kes pakuvad maksumaksjatele maksuplaneerimisalast nõustamist, ning teatud juhtudel maksumaksjatele endile kohustus esitada oma maksuasutustele teavet maksuskeemide kohta, mis on hõlmatud teavitamisele kuuluva tegevuse nelja standardliigiga. Teavet vahetatakse automaatselt riikide maksuhaldurite vahel.

Raportöör Victor Alistari (eri elualade rühm, RO) hinnangul on kavandatud tunnused liiga laiaulatuslikud. Tema sõnul tuleb komisjonil kriteeriumide läbivaatamisel leida tasakaal õiguskindluse ja paindlikkuse vahel, et tagada hoiatavate meetmete tõhusus ja kohustuse teostatavus.

Komitee palub komisjonil samuti selgitada, kuidas direktiivi hakatakse kohaldama digitaalmajandusele, ja tagada direktiivi proportsionaalsus, hoides halduskulud madalal kõigi äriühingute jaoks.

Komitee kiidab heaks kavandatava logistilise ja tehnilise toe vastavate vahendite rakendamiseks liikmesriikides ning nõustub eesmärgiga suurendada kavandatud meetmete abil vahendajate tegevuse läbipaistvust.

„Teabe esitamise kohustus takistab vahendajatel oma klientidele agressiivsete maksuplaneerimisskeemide pakkumist. Mehhanism loob õiglase maksustamise ning aitab kaasa ausale konkurentsile ja stabiilse maksutulu saamisele liikmesriikides,“ ütles kaasraportöör Petru Sorin Dandea (töötajate rühm, RO). (jk)

Jaanuaris korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Komisjon ühiselt komisjoni uute suuniste tutvustamise ürituse. Need suunised peaksid aitama liikmesriikidel edendada sisserändaja taustaga inimeste integratsiooni, kasutades olemasolevaid EL rahastamisvahendeid tõhusamalt ja koordineeritumalt.

Kõnealused suunised sisaldavad praktilisi soovitusi riiklikele ja piirkondlikele rahastamisasutustele selle kohta, kuidas teha valik praegusel, 2014.–2020. aasta rahastamisperioodil kasutada olevate ELi rahastamisvahendite hulgast ja kuidas neid kõige paremini kombineerida.

Eesmärk on edendada enam kui 20 miljoni ELis seaduslikult elava kolmanda riigi kodaniku kaasamist, sest nad seisavad endiselt silmitsi arvukate probleemide ja diskrimineerimisega.

Nagu tutvustusüritusel märgiti, ohustab neist 40 % vaesus, 18 % neist on töötud ja 19 % lahkub koolist seda lõpetamata, mis on ELi keskmisest peaaegu kaks korda kõrgem näitaja.

„EL peab näitama üles humaansust ja solidaarsust. Sisserändajaid ei tohi pidada koormaks. Kui nad on hästi integreerunud, on neist palju kasu mitte üksnes meie majandusele, vaid ka meie ühiskonnale tervikuna,“ sõnas komitee president George Dassis. (ll)

Pildil: Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige Cristian Pîrvulescu ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Georges Dassis

See oli põhisõnum, mis edastati Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peakorteris toimunud avalikul arutelul majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning Euroopa integratsiooni üle Lääne-Balkani riikides.

„Meil on väga hea meel selle üle, et ELi Nõukogu eesistujariik Bulgaaria lisas Lääne-Balkani riigid oma prioriteetide hulka ja palus komiteel koostada vastutavateemaline arvamus,“ ütles EMSK uurimisrühma „Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning Euroopa integratsioon Lääne-Balkani riikides“ esimees Ionut Sibian. Komitee arvamuse raportöör Andrej Zorko juhtis tähelepanu tõigale, et piirkond on äärmiselt keerukas, ning vajadusele senisest ulatuslikuma piirkondliku koostöö ja kodanikuühiskonna põhjalikuma kaasamise järele Euroopa integratsiooni protsessi. Kaasraportöör Dimitris Dimitriadis rõhutas, et „Lääne-Balkani riigid peavad eesseisvatel aastatel kuuluma ELi prioriteetide hulka, et tagada poliitiline stabiilsus piirkonnas.“

Kodanikuühiskonna organisatsioonide, mõttekodade, ELi institutsioonide ja akadeemiliste ringkondade esindajad olid ühel meelel selles, et Lääne-Balkani riikide majanduslik lähenemine kujuneb pikaajaliseks protsessiks, ning juhtisid tähelepanu kõrgele töötuse määrale, madalale tootlikkusele, oskuste nappusele ja nõrgale konkurentsivõimele kui mõnele piirkonna riikide ees seisvatest probleemidest. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asedirektori Peter Sanfey hinnangul on onupojapoliitika endiselt väga levinud nähtus piirkonnas. Osalejad nõustusid, et piirkonnas on juba erinevaid vahendeid ja programme, mille abil tegeldakse mõnega neist probleemidest, ent leidsid, et riikidele selge Euroopa perspektiivi pakkumine mõjuks reformide läbiviimise hoogustajana. Nad rõhutasid samuti, kui oluline on kaasata piirkonna sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid Euroopa integratsiooni protsessi senisest ametlikumal viisil. (sg)

Olukorras, kus protektsionismil ei ole Euroopas kohta, ei saa EL lubada, et tema siseturg ujutataks üle toodetega, mis on vastuolus liidu sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standarditega ja seavad ohtu liidu tööstuse. Selline hoiatus kõlas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaanuari täiskogu istungjärgul vastu võetud ELi tööstuspoliitika tervikliku lähenemise teemalises arvamuses.

Euroopa tahab olla eeskujuks tööstuspoliitikaga, millega kaitstakse töötajate huve, hoitakse keskkonda ja investeeritakse innovatsiooni. Samas on kõik see seotud märkimisväärsete kuludega, mis omakorda peegelduvad toote hinnas. Oma tööstusele õiglaste kauplemistingimuste garanteerimiseks peab EL tagama, et tema turule sisenevad muu maailma tooted vastaksid samadele nõuetele. See oli komitee arvamuse „Terviklik lähenemine ELi tööstuspoliitikale“ peamine sõnum.

„Euroopa ei saa endale lubada naiivsust. Ülevõimsuse, ebaseadusliku riigiabi ja muude ebaausa konkurentsi vormidega tuleb võidelda Euroopa õigusaktidega, austades sealjuures WTO eeskirju,“ märkis raportöör Gonçalo Lobo Xavier (tööandjad, PT).

Kõnealuste praktikate vastu võitlemise vahendid peavad sisalduma ELi tegevuskavas. ELi dumpinguvastased meetmed peavad olema kiiremad, paremini jälgitavad ja paindlikumad.

Võrreldes ülemaailmsete tegutsejatega, nagu Hiina, India ja Korea, kes on olnud oma tööstuspoliitika arendamisel väga aktiivsed, ei ole Euroopal sidusat pikaajalist nägemust oma tööstusest, rõhutas komitee.

Järgmise kümne aasta nelja peamise katsumusega – digiteerimine, kliimamuutused, globaliseerumine ja demograafilised muutused – toime tulemiseks on vaja siduvate eesmärkide, ajakava ja vahenditega terviklikku tööstuspoliitika tegevuskava.

Samuti on oluline vähemalt osade töötleva tööstuse sektorite tagasitoomine ELi.

Arvamus koostati Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Bulgaaria taotlusel. (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni kauaoodatud ettepanekut, millega vaadatakse läbi lennutranspordisektoris konkurentsi kaitsmist käsitlev määrus. Komitee täiskogu jaanuari istungjärgul vastu võetud arvamuses kutsub komitee Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kiitma läbivaadatud määrus kiiresti heaks, et tõhusalt kõrvaldada moonutused rahvusvahelises konkurentsis.

Komitee toetab komisjoni kahetasandilist lähenemisviisi ausa rahvusvahelise konkurentsi tagamiseks ning väljendas oma seisukohta 17. jaanuaril 2018 vastu võetud teemakohases arvamuses, mille koostas Jacek Krawczyk. Ühelt poolt tugevdatakse ettepanekuga kehtivaid õigusakte ning antakse komisjonile tõhus vahend, millega võidelda lennunduses ausa konkurentsi moonutuste vastu ja neid ära hoida. Teiselt poolt toimivad ELi lennunduslepingud kolmandate riikide jaoks stiimulina järgida ELi õigusakte, saades selle eest ligipääsu ELi turule.

„See ettepanek on veel üks oluline samm enam kui kahe aasta eest välja kuulutatud ELi lennundusstrateegia rakendamisel. ELi lennunduse edasine edu sõltub sellest, kui hästi strateegiat ellu viiakse,“ ütles Jacek Krawczyk. „Võttes arvesse lennutranspordi tähtsust ELi majanduses, peavad kõik sidusrühmad olema veelgi rohkem kaasatud strateegia rakendamisse,“ lisas ta.

Lennutranspordisektoris konkurentsi kaitsmist käsitleva määruse (nr 868/2004) läbivaatamine on osa suuremast paketist „Euroopa avatud ja arvukaid ühendusvõimalusi pakkuv lennundusturg“. Paketis esitatakse ka suuniseid järgmistes valdkondades: ELi lennuettevõtjate omand ja kontroll, avaliku teenindamise kohustus ning lennuliikluse korralduse järjepidevus. (mp)

„Eesistumisaja edu ei sõltu riigi suurusest – seda veab poliitiline tahe viia ellu poliitikat, mis on Euroopa tuleviku jaoks oluline,“ ütles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Georges Dassis oma tervituskõnes Bulgaaria töö- ja sotsiaalpoliitika aseministrile Zornitsa Roussinovale komitee täiskogu istungjärgul jaanuaris. Zornitsa Roussinova esitles komitee liikmetele Bulgaaria eesistumisaja nelja prioriteeti:

• Euroopa tulevik ja noored;
• Lääne-Balkani riikide Euroopa-väljavaated ja ühendatus;
• turvalisus ja stabiilsus tugevas ja ühtses Euroopas;
• digitaalmajandus ja tuleviku digioskused.

Ta andis ülevaate ka põhiteemadest, millele eesistujariik Bulgaaria järgmisel kuuel kuul sotsiaalpoliitika ja tööhõive valdkonnas keskendub:

• töö tulevik;
• Euroopa sotsiaalse mõõtme tugevdamine;
• väikelaste arengut soodustavad meetmed;
• puudega inimeste võrdsed õigused.

„Ootame huviga ettevalmistavaid arvamusi, mis komitee meie taotluste alusel koostab,“ sõnas Zornitsa Roussinova. (sg)

Pildil: Bulgaaria töö- ja sotsiaalpoliitika aseminister Zornitsa Roussinova ning komitee president Georges Dassis

Liikmesriikide õigusalase koostöö parandamine võitluses arvutipettuse vastu on samm õiges suunas, leidis komitee hiljutises arvamuses, milles hindas komisjoni ettepanekut direktiivi kohta, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust. Siiski kutsub komitee üles looma rohkem tagatisi, et kaitsta digitaalsete maksevahendite kasutajaid, ja võtma kohustuslikke ennetusmeetmeid, et hoiatada neid küberkurjategijate toimimisviiside eest.

Arvamuse raportöör Victor Alistar avaldab küll heameelt komisjoni ettepaneku üle, ent tõstab samas esile vajadust minna riikide õiguskaitseasutuste tehtavast uurimis- ja õigusalasest koostööst kaugemale.

Komitee soovitab nõuda liikmesriikidelt finantskindlustuse loomist, et hüvitada maksekaartidega seotud arvutipettuse ohvritele tekitatud kahju. Finantskindlustus peaks hõlmama nii eraisikuid kui ka VKEsid.

Lisaks tuleks tõhusalt arvutipettuse vastu võitlemise eesmärgil seadusega nõuda, et ettevõtjad teataksid arvutipettuse juhtumitest.

Euroalal väljastatud digitaalsete maksevahenditega seotud arvutipettus on suur probleem. Euroopa Keskpanga aruande kohaselt ulatus see ELis 2013. aastal 1,4 miljardi euroni. Sellest saadik on arvutipettus üha kasvanud.

Üks haavatavamaid valdkondi on reisikulude eest tasumine – s.t rongi- ja lennukipiletid, majutus ja muud seotud toimingud. Seda laadi arvutipettuses osalevate või sellest kasu saavate inimeste hulgas on eraisikuid ja organisatsioone, kes osalevad terroristlikus tegevuses.

Komitee arvates peaks võitluses arvutikuritegevuse vastu olema oma koht ka ennetusel. Avalikkust tuleks hoiatada viiside eest, kuidas küberkurjategijad tegutsevad digitaalseid maksevahendeid võltsides. Liikmesriikide õiguskaitseasutused peaksid selleks korraldama teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniaid, selgitades arvutipettuse põhjuseid, ohte ja võimalusi, kuidas inimesed saavad end selle vastu kaitsta. (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei nõustu komisjoni ettepanekuga kohaldada üldjoontes neutraalset eelarvepoliitikat, vaid pooldab selle asemel mõõdukalt positiivset eelarvepoliitikat, st ligikaudu 0,5 % SKPst. Oma arvamuses „Soovitus: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta“ märgib komitee, et stimuleerivaid fiskaalmeetmeid peaksid võtma peamiselt riigid, millel on jooksevkonto ülejääk ja eelarvepoliitiline manööverdamisruum.

Arvestades endiselt ebakindlat, puudulikku ja ebatüüpilist majanduse elavdamist euroalal ning väljakuulutatud muudatusi Euroopa Keskpanga rahapoliitikas, leiab komitee, et eelarvepoliitika peab toetama rahapoliitikat. Komitee soovituste hulgas võetakse muu hulgas arvesse ka madalat investeeringute taset, jooksevkonto ülejääki võrreldes muu maailmaga ja olukorra märkimisväärset halvenemist tööturul.

„Avaliku sektori investeeringutele keskenduv stimuleeriv fiskaalmeede suurendaks nii lühiajaliselt nõudlust kui ka pikaajaliselt majanduskasvu potentsiaali, mis aitaks tegeleda avaliku sektori võla jätkusuutlikkuse küsimusega,“ ütles raportöör Javier Doz Orrit (töötajate rühm, ES).

Avaliku sektori investeeringuid ei tule suunata mitte ainult taristusse, vaid ka sotsiaalvaldkonda, ning riigisisest tarbimist tuleks edendada peamiselt palgatõusu abil.

„Eelarve-eeskirjade kohaldamisel soovitame jätta avaliku sektori investeeringukulud arvutustest välja. See aitaks luua kaasavamat majanduskasvu ja ülespoole suunatud lähenemist,“ ütles Javier Doz Orrit.

Komitee väljendab heameelt komisjoni poliitiliste eesmärkide – kestlik ja kaasav majanduskasv, vastupanuvõime ja lähenemine – ja struktuurireformide prioriteetide üle ning leiab, et reformid peavad suurendama tootlikkust ja toetama kvaliteetsete töökohtade loomist ja ebavõrdsuse vähendamist. Komitee kutsub üles rakendama tõhusaid meetmeid võitlemaks avaliku sektori eelarvete vähenemisega ning toetab majandus- ja rahaliidu süvendamiseks vajaminevaid samme. (jk)

EMSK töötajate rühm

EMSK võttis täiskogu jaanuari istungjärgul vastu arvamuse transpordi olulise rolli kohta ELi majanduse võtmesektorina. Arvamuses käsitletakse keskseid küsimusi, nagu sõidukijuhtide puhkeperioodid ja töötajate lähetamine. Komitee märgib, et liikuvuspaketi raames õigusaktide kohta esitatud muudatusettepanekud ei võimalda mitmes aspektis tõhusalt lahendada tuvastatud probleeme ning töötajate rühma arvates ei taga need edu võitluses sotsiaalse dumpingu vastu maanteetranspordi sektoris. Lisaks kutsub komitee üles looma Euroopa maanteetranspordi ameti, et kontrollida paremini eeskirjade piiriülest jõustamist.

„Kuna hinnakujundusel on transpordisektoris määrav roll, tuleb meil kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad tõepoolest tagada võrdsed konkurentsitingimused kõigile maanteetranspordi ettevõtjatele nende suurusest hoolimata ja kõigile liikuvatele töötajatele, ilma siseturul uusi takistusi loomata või sotsiaalvaldkonna õigusakte ohustamata,“ rõhutas arvamuse raportöör Tanja Buzek. Ta lisas, et siseturg peab toimima kõigi asjaomaste osapoolte jaoks kõigis – nii uutes kui ka vanades – liikmesriikides.

Töötajate lähetamise eeskirjade Euroopa Liidu ülene jõustamine maanteetranspordi sektoris on keskse tähtsusega, et tagada võrdsed konkurentsitingimused töötajatele ja ettevõtjatele. Nende jõustamise tõhus kontroll on väga oluline. Me jagame selles osas komitee muret, et kuni kuuekuuline periood ja sõidukijuhtide rühma hõlmamine võiks vähendada lähetamiseeskirjade jõustamise ja kontrollimise tõhusust. (mg)

EMSK tööandjate rühm

Tööandjate rühm ei toeta EMSK arvamust „Sõidu- ja puhkeperioodid, tööaeg ja töötajate lähetamine“. Rühma arvates ei kajasta arvamus piisavalt komitees esindatud erinevaid arvamusi seoses töötajate lähetamist käsitleva komisjoni ettepanekuga

„Lähetamist puudutavate eeskirjade kohaldamine rahvusvahelistele maanteevedudele kujutab endast protektsionismi ja piirab liikumisvabadust.„ “Kahjuks ei kajastata komitees vastu võetud arvamuses neid negatiivseid tagajärgi.„ “ELi ühtset turgu kahjustatakse tõsiselt ning tuhanded maanteevedude alal tegevad Euroopa VKEd kannatavad kahju,“ ütles tööandjate rühma esimees Jacek P. Krawczyk.

Arutelu käigus tõid tööandjate rühma liikmed esile mitmeid ebakõlasid sõidukijuhtide lähetamist käsitlevas komisjoni ettepanekus. Ilma korraliku taristuta on rangemad eeskirjad kontraproduktiivsed ega paranda töötingimusi.

Liikmed rõhutasid, et kavandatud eeskirjad loovad ebakindlust ning tekitavad juurde paberitööd nii sõidukijuhtidele kui ettevõtjatele. Nad juhtisid tähelepanu ebatäpsetele määratlustele õigusaktis, mis võivad viia absurdsete olukordadeni.

Rühm esitas arvamusele rea muudatusettepanekuid, kuid need ei saanud raportööri ega komitee liikmete enamuse toetust. Arvamus võeti vastu komitee täiskogu istungil 2018. aasta 18. jaanuaril 193 poolthäälega, vastu hääletas 89 ja erapooletuks jäi 17 liiget.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eri elualade rühm

Pärast täiskogu veebruari istungjärgu teist päeva korraldab III rühm Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (JDE62) erakorralise koosoleku teemal „Kodanikuühiskond ELis: tulevikustsenaariumid 2030. aastaks“.

Koosoleku eesmärk on tutvustada uuringut pealkirjaga „Euroopa Liidu kodanikuühiskonna edasine areng 2030. aastani“, mida edendatakse koostöös kontaktrühmaga. Komitee tellis uuringu keskuselt CNVOS (Centre for Information Service, Co-operation and Development of NGOs, Sloveenia) ja võrgustikult ENNA (European Network of National Civil Society Associations).

Hiljutiste analüüside ja uuringute, intervjuude ja küsitluste läbivaatamisel põhinev uuring annab aimu kodanikuühiskonna organisatsioonide praegusest olukorrast liikmesriikide ja Euroopa tasandil. Eesmärk on uurida kodanikuühiskonna organisatsioonide peamiseid väljakutseid ja seda, kuidas nendega hakkama saada. Uuringus esitatakse viis stsenaariumi seoses viie peamise muutumisteguriga ning mitmed konkreetsed soovitused ja järeldused.

Üritusel osalevad komitee liikmed ja Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad ning üritust juhib EURACTIVi peatoimetaja Daniela Vincenti. Kõnelejate hulgas on Euroopa Parlamendi asepresident Ramón Luis Valcárcel Siso, kes vastutab suhete eest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega, Euroopa Komisjoni Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse juhataja asetäitja Paweł Świeboda, komitee rühmade esimehed ning väljapaistvad esindajad akadeemilistest ringkondadest. (ih)