13. detsembril 2018 võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu omaalgatusliku arvamuse teemal „Sisserände ja integratsiooni puudumise kulud“. Selles keskenduti rände ja rändajate integreerimise mõjule ELi ühiskonna igapäevaellu
„Muudame ELi rändenarratiivi, esitades tõelisi argumente,“ ütles arvamuse raportöör Pavel Trantina. Ta väitis, et müüte on kõige parem ümber lükata faktipõhiste teadmistega.
Arvamuse kohaselt viiks ilma rändeta stsenaarium Euroopas languseni põllumajandussektoris, tööstusharude kokkukukkumiseni, pingeteni tööturul, jätkusuutmatute pensioni- ja tervishoiusüsteemideni, maapiirkondade tühjenemiseni ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse õõnestamiseni.
Ränne ei saa hästi toimida, kui rändajaid ei integreerita korralikult vastuvõtvatesse ühiskondadesse. Arvamuses nimetab komitee sisserändajate integratsiooni puudumise stsenaariumi järgmised ohud ja kulud: sisserändajate kvalifikatsioonide tunnustamata jätmine ja deklareerimata töö suurenemine; võrdsuse ja asjakohase ligipääsu puudumine teenustele; ruumiline segregatsioon, mis võib lõpuks viia getostumiseni; kuritegevuse suurenemine; rassismi, ksenofoobia ja äärmuslike ideoloogiate levik (nii rändajate kogukondades kui ka vastuvõtvas ühiskonnas).
Komitee väidab, et investeerimine sisserändajate integreerimisse on parim kindlustus võimalike tulevaste kulude, probleemide ja pingete vastu.
„Sotsiaalsetesse aruteludesse on vaja lisada põhjendusi ja andmeid, et seista vastu võltsuudistele ja stereotüüpidele rände kohta,“ lisas arvamuse kaasraportöör José Antonio Moreno Díaz. „Näitame ELi ühiskonnale, mida sisserändajad juba praegu meie liikmesriikide ühiskonnale juurde annavad ja mida nad tulevikus hakkavad juurde andma. See on kollektiivne ja ühine ülesanne, millesse tuleb kaasata kõik kodanikuühiskonna osad.“
Pidades silmas ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe vastuvõtmist Marokos Marrakechis, muutub komitee üleskutse liikmesriikidele anda rändele tagasi selle tähtsus ja tähendus järjest asjakohasemaks. Äärmusjõududel ei tohiks lubada pöörata rännet kui nähtust probleemiks: ränne on ressurss ning liikmesriigid peavad seda selliselt kasutama. (ddl)