Euroopa Liidu kodanikuühiskond peaks võtma juhtrolli praegu ohus olevate euroopalike väärtuste kaitsel

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. kodanikuühiskonna meediaseminarist „Euroopa väärtuste tugevdamine“, mis toimus 22.–23. novembril Ateenas, võttis osa 12 kõnelejat, sealhulgas ajakirjanikud ja akadeemikud 12 ELi liikmesriigist.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Luca Jahier tuletas osalajatele meelde Euroopa väärtuste tähtust tavakodanikele – tööandjatele ja töötajatele, noortele ja vanadele, töötutele ja erivajadustega kodanikele, rändajatele ja muudele vähemustele. „Minu jaoks on selge, et Euroopa väärtused peavad jääma ülimuslikuks liberalismivastasuse ja õõnestavate mõjude suhtes, sest oma väärtuste abil oleme me muutnud Euroopa paremaks“. Luca Javier on oma eesistumise ajaks valinud loosungi „rEUnaissance“, sest „me peame uskuma Euroopasse – pole paremat lahendust kui töötada koos jätkusuutliku ja jõuka Euroopa nimel“.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teabevahetuse eest vastutav asepresident ja ürituse korraldaja Isabel Cano viitas Euroopa väärtustele, mis on sätestatud aluslepingutes: „Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.“ Kuid me peame endalt küsima, kas me oleme neid kohustusi võtnud piisava tõsidusega. Kas me teeme piisavalt ära sotsiaalse ja Euroopa ühtekuuluvuse heaks? Kas me teeme piisavalt ära võrdõiguslikkuse edendamiseks, tagame, et meie noortel oleks tõelised tulevikuväljavaated ja muudame inimeste igapäevaelu paremaks? Kas liikmesriikide vaheline solidaarsus on piisavalt tugev? Kuna enamikule nendest küsimustest ei saa vastata jaatavalt, peame endalt küsima, kas me oma poliitilistes aruteludes ja otsustes teadvustame endale alati neid väärtusi ja võtame neid arvesse .

Kreeka Euroopa asjade minister Giorgos Katrougkalos osutas rändajatele, kellest demagoogid on teinud praeguse aja patuoinad, et juhtida tähelepanu kõrvale Euroopa ühiskonna tõelistelt probleemidelt, milleks on kokkuhoiupoliitika ja suurenev ebavõrdsus, mis muudab rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. „Kui 1960. aastatel oli 1 miljoni eurose sissetuleku puhul kõrgeim tulumaksumäär 60 %, on see nüüd 30 %“. „See on löök heaoluriigi võimele säilitada oma sotsiaalsed struktuurid,“ ütles Giorgos Katrougkalos.

Põhitulemuste aruanne avaldatakse lähinädalatel ja see tehakse kättesaadavaks komitee veebisaidil. (sma)