Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis vastu omaalgatusliku arvamuse, milles esitatakse soovitused ELi järgmise kümnendi puuetega inimeste õiguste tegevuskava kohta. Komitee nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon arvestaks neid soovitusi sellise strateegia väljatöötamisel, mis paratamatult mõjutab rohkem kui saja miljoni Euroopas elava puudega inimese elu.

Arvamuse raportöör Ioannis Vardakastanis sõnas: „Puuetega inimeste tegevuskava järgmiseks kümnendiks peaks olema palju edasipüüdlikum kui praegune strateegia, seda eriti järelevalve ja rakendamise suhtes, mida tuleb märkimisväärselt parandada.“

EL ja kõik liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles tagama, et 2020.−2030. aasta puuetega inimeste tegevuskavas võetaks täielikult arvesse puuetega inimeste õiguste konventsiooni.

Uus strateegia peaks sisaldama ka meetmeid ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete täielikuks elluviimiseks. Alates 2010. aastast kehtinud puuetega inimeste strateegias need puudusid.

Komitee jaoks on oluline tagada, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja puuetega inimeste tegevuskava rakendamist jälgitaks ELi tasandil. Komitee soovitab komisjonil luua kõigis oma peadirektoraatides, ametites ja ELi institutsioonides puuetega inimeste kontaktpunktid. Samuti on õigustatud rõhuasetus puuetele õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadis, et toetada uut võrdõiguslikkuse volinikku.

Komitee kutsub üles süvalaiendama puuete teemat kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse ja õigusaktidesse, mis mõjutavad puuetega inimeste elu. Tegevuskavaga peaks edendama ühiskonda, kus mitmekesisus on keskne väärtus ning kus järgitakse täielikult diskrimineerimiskeelu ning juurdepääsetavuse, osalemise ja kaasamise põhimõtteid. (ll)

Komitee rõhutas detsembrikuu täiskogu istungjärgul vastu võetud teabearuandes vajadust toetada VKEde digiüleminekut meetmetega, mis on kohandatud eri liiki ettevõtjate konkreetsete vajadustega.

Dokumendis analüüsitakse digiülemineku praegust seisu Vahemere piirkonna põhja-, lõuna- ja idaosa riikides ning tuuakse esile konkreetsed probleemid. Üks peamine järeldus, millele aruandes jõuti, on et meetmed peaksid kuuluma laia poliitilise tegevuskava juurde, mille eesmärk on tugevdada VKEde otsustavat rolli Euroopa–Vahemere piirkonna riikide sotsiaal-majanduslikus arengus ning eelkõige võitluses töötuse vastu.

Komitee rõhutab, et oluline on suurendada teadlikkust sellest teemast. Üks aruandes esitatud ettepanek on seada esikohale investeerimine digitaristusse ja haridusreformidesse, mida on vaja, et integreerida õpetajate ja õpilaste digioskused Euroopa naabruspoliitika ja kahepoolsete assotsieerimislepingute läbivaatamistesse tulevikus. Lisaks soovitab komitee investeerida teadlikkuse suurendamise kampaaniatesse, et teavitada VKEsid mittedigiteerimise kuludest. Raportöör María Helena De Felipe sõnas: „Peame VKEdele selgitama, et digiüleminekule ei ole alternatiivi.“ (dgf)

Sellise sõnumi edastasid sõnum Euroopa institutsioonidele sotsiaalmajanduses osalejad 2019. aasta Euroopa sotsiaalmajanduse pealinnas – Strasbourg'is toimunud neljandal Euroopa sotsiaalsete ettevõtete päeval .See kohtumine toimus samal ajal, kui Euroopa Parlament andis rohelise tule Ursula von der Leyeni uuele meeskonnale.

Komitee korraldas koostöös Prantsusmaa ökoloogilise ja solidaarse ülemineku ministeeriumi ning Strasbourg'i linna ja Eurometropoli piirkonnaga neljanda Euroopa sotsiaalsete ettevõtete päeva teemal “Sotsiaalmajandus: linnade, piirkondade ja kodanikuühiskonna mobiliseerimine”. Euroopa Liidu „Pact for Impact“.

Kõik sõnavõtjad rõhutasid, et sotsiaalmajandus võib olla ainus elujõuline alternatiiv tootmis- ja tarbimismudelile, mis ohustab planeeti ja toob kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemise. Sotsiaalmajandus seab majandusliku mudeli keskmesse võrdõiguslikkuse, sotsiaalse õigluse ja kestliku arengu väärtused. Ajal, mil me seisame silmitsi globaliseerumise ja ümberpaigutamisega, pakub see lahenduse, mis on meie linnades ja piirkondades sügavalt juurdunud.

Üritusel võeti vastu ühisdeklaratsioon, milles esitatakse meetmed Euroopa sotsiaalmajanduse taseme tõstmiseks. See sisaldab eelkõige igakülgset ja ühtset poliitilist algatust koos järgmiste konkreetsete meetmetega:

• luua sobiv finantsökosüsteem, edendades strateegilisi investeeringuid uuenduslikesse ja kestlikesse sotsiaalmajandusprojektidesse kogu nende olelusringi vältel ning seades ELi rahastamisprogrammides esikohale sotsiaalmajanduse;
• tagada sotsiaalsetele ettevõtetele võimalused digitaalse ülemineku täielikuks ärakasutamiseks;
• suurendada sotsiaalmajanduse nähtavust ja parandada selle tunnustamist kogu Euroopas;
• aidata riigiasutusi nende töös sotsiaalse ettevõtluse viimisel kõigile haridustasemetele;
• tagada, et kõik kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil tegutsevad avalikud asutused rakendaksid sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastutustundlikke riigihankemenetlusi.

Deklaratsioon on edastatud Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile, et nad saaksid sellega arvestada juba oma ametiaja alguses. (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud vajaduses rakendada keskkonnakuritegude direktiivi tõhusamalt, et tagada ELis parim võimalik keskkonnakaitse.

Kõige olulisem põhjus, miks 2008. aastal võeti vastu keskkonnakuritegude direktiiv, oli tagada kõigis ELi riikides tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused.

Viie teabekogumismissiooni käigus kogutud andmete alusel selgitas komitee välja mitu puudust keskkonnakuritegude direktiivi rakendamisel, mis näivad olevat kõigile liikmesriikidele ühised.

Madal süüdimõistmise määr viitab sellele, et keskkonnakuritegusid ei võeta piisavalt tõsiselt. Samuti peetakse ebatõhusaks halduskaristusi.

Reaalse ja kiireloomulise vajadusena toodi välja prokuröride ja kohtunike koolitamise vajadus. Komitee arvates oleks kasu spetsialiseerunud politseijõududest ja kohtunikest. Piiriüleste keskkonnakuritegude uurimist takistab ka tsentraliseeritud keskkonnalase kuritegevuse üksuse puudumine.

„Meil ei ole piisavalt inim- ega rahalisi ressursse!“ ütles komitee raportöör Arnaud Schwartz.

Samuti on komitee jätkuvalt seisukohal, et liikmesriigid peaksid parandama sätteid, mille alusel keskkonnakahju tõttu kannatanud saavad võtta kollektiivseid õiguslikke meetmeid.

Lõpetuseks soovitab komitee keskkonnakuritegude direktiivi läbi vaadata, võttes aluseks

• kõige hiljutisemad ELi lepingud, mis võimaldavad karistuste kohaldamist;
• uut tüüpi kuriteod;
• füüsiliste ja juriidiliste isikute minimaalsete karistuste skaala. (mr)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hinnangul toovad tulevad aastad Euroopa toodetele ja teenustele uusi väljavaateid ja probleeme. Komitee sõnul võib tunnustatud ja sertifitseeritud põhiomadustega uuenduslike, väga spetsialiseeritud toodete ja teenuste pakkumine toetada Euroopa konkurentsivõimet.

Komitee omaalgatusliku arvamuse „Kasutusväärtuse juurde tagasipöördumine: Euroopa toodete ja teenuste uued väljavaated ja probleemid“ (võeti ühehäälselt vastu täiskogu 11. detsembri istungil) eesmärk on teadvustada rohkem selliste Euroopa toodete ja teenuste kuvandi loomist, mis rahuldavad klientide vajadusi ning arvestavad sotsiaal- ja keskkonnakestlikkust.

 Arvamuse raportöör Dimitris Dimitriadis ütles täiskogu poole pöördudes: „Kolmkümmend aastat tagasi tähendas märge „valmistatud Euroopas“ tootegarantiid. Nüüdseks oleme me Hiinast, Indiast ja Ameerika Ühendriikidest maha jäänud, oleme kaotanud Euroopa kaubamärgi ja soovime uuesti järje peale saada“. Dimitris Dimitriadis tõstis esile Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eelisolukorda ja kasu, mida sellest võib saada.

 Ei ole üllatav, et uusimate tehnoloogiliste täiustuste eesmärk on laiendada tootlikkust ja mitte ainult suurte koguste, vaid eelkõige eristatud omaduste tootmise mõttes. Euroopa väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on selles eelis ja nemad võiksid sellest enim võita.

Arvamus on osa komitee omaalgatuslikest arvamustest ja soovitustest, milles keskendutakse Euroopa majanduse elavdamisele ja edendamisele Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate abil kooskõlas sotsiaal- ja keskkonnakestlikkuse põhimõtetega. (ks)