Üle 100 kodanikuühiskonna esindaja võttis 15. mail Sofias vastu oma panuse Sofias toimunud ELi ja Lääne-Balkani riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisele.
Kõrgetasemelisel konverentsil osalejad on veendunud, et ELi laienemine, eelkõige selle demokraatlike väärtuste ja õigusstandardite levimine Lääne-Balkani piirkonda on nii Lääne-Balkani riikide kui ka ELi huvides. ELi väärtuste edendamine selles piirkonnas tagab nendes riikides julgeoleku ja stabiilsuse ning toetab nende sotsiaal- ja majandusarengut ning demokraatiat ja õigusriiki, mis omakorda suurendab ELi stabiilsust ja julgeolekut.
„Lääne-Balkani piirkonna tulevik on Euroopa tulevik,“ rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Luca Jahier konverentsil peetud kõnes. „Olen veendunud, et ELil ja Lääne-Balkani riikidel ei ole teist alternatiivi kui astuda kindlaid, pöördelisi ja jätkusuutlikke samme täisliikmesuse suunas.“
„Ma usun siiralt, et kõnealuse piirkonna võimalikult kiire integreerimine meie ühise liiduga ei ole mitte ainult Lääne-Balkani riikide ja inimeste huvides, vaid ka kõigi ELi kodanike huvides,“ ütles komitee välissuhete sektsiooni esimees Dilyana Slavova konverentsi avakõnes.
Bulgaaria kohtureformi eest vastutav asepeaminister ja välisminister Ekaterina Zaharieva toonitas lisaks vajadust kaasata kodanikuühiskonda: „Sotsiaalpartneritel on Lääne-Balkani riikide sotsiaal-majanduslikus arengus ja ühtekuuluvuses oluline osa.“ Ta väljendas lootust, et 2025. aastaks on kahest Lääne-Balkani riigist saanud ELi liikmed.
Kodanikuühiskonna esindajad keskendusid eeskätt piirkonna haavatavate elanikkonnarühmade õigustele ja nende mõjuvõimu suurendamisele. (sg)