ELi ja Mercosuri assotsieerimisleping on võimalik vaid siis, kui see toob kasu mõlemale poolele

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et leping ei tohi kahjustada ühegi sektori, piirkonna või riigi huve

EL on maailmas suuruselt esimene ja Mercosur kuues majandusjõud. Täiskogu 24. mai istungjärgul vastuvõetud arvamuses „ELi ja Mercosuri assotsieerimislepingu suunas“ märgib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et assotsieerimislepingu sõlmimine oleks väga kasulik mõlemale poolele. EL pääseks ligi peaaegu 300 miljoni elanikuga turule. Mercosur saaks muuta oma majandust mitmekesisemaks, anda ekspordile lisaväärtust ja pääseda 500 miljoni elanikuga turule. Võttes arvesse territooriumit, rahvastikku ning praeguseid kaubandussuhteid, mille maht ulatub 84 miljardi euroni aastas, võimaldaks ELi ja Mercosuri vahel assotsieerimislepingu sõlmimine tugevdada mõlema bloki rolli rahvusvahelisel areenil ning luua ulatusliku majandusliku integratsiooni ala, mis tuleks kasuks mõlemale poolele ning looks positiivset välismõju, muu hulgas ülejäänud Ladina-Ameerikas. Küll aga hoiatab komitee, et mingil juhul ei tohi assotsieerimisleping põhineda halbadel läbirääkimistel.

Komitee kutsub läbirääkivaid pooli, eriti Euroopa Liitu, üles kaaluma lepingu mittesõlmimise või vastastikku tasakaalustamata lepingu sõlmimisega kaasnevat suurt poliitilist ja majanduslikku kulu,“ ütles komitee arvamuse raportöör Josep Puxeu Rocamora. Assotsieerimisleping oleks laiaulatuslik strateegiline leping, mille eesmärk on tuua pikas perspektiivis mõlema poole ettevõtjatele ja sotsiaalsetele sidusrühmadele kasu majandusarengu, julgeoleku, rändeprotsesside ja keskkonnaprobleemide valdkonnas.

Assotsieerimisleping peaks hõlmama sotsiaalset ning tööhõive- ja keskkonnaalast mõõdet, mis kajastuks terves lepingus,“ kordas arvamuse kaasraportöör Mário Soares. „Selline mõõde peaks tagama selle, et majanduslikud suhted on kooskõlas kokkulepitud sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega ning kestlikku arengut reguleerivate ILO konventsioonidega.“ (sg)